Seksuaalsus Sugulisel teel levivad haigused HIVAIDS Seksuaalsuse komponendid

Seksuaalsus. Sugulisel teel levivad haigused. HIV-AIDS

Seksuaalsuse komponendid seksuaalsus identiteet armastus soo jätkamine nauding

Millal on õige aeg? l l l 1. 2. Oled ise endas kindel ja su partner on kindel Sul ja su partneril on väga head ja õiged teadmised rasestumise ja suguhaiguste vältimisest, suguelundite ehitusest ja talitlusest Sa oskad end riskide eest kaitsta: Oskad kondoomi kasutada, julged seda osta ja see on sul vajalikul hetkel olemas Saate partneriga vabalt rääkida armastuse

Minu õigused l l l l Mina ise valin enda kui kiiresti ja kuidas mööda seksuaalsuse treppi liikuda Mina ise olen väärtuslik ja tähtis. Mind ootab elus keegi, kelle jaoks mina olen parim ja kes on minule parim! Kellelgi ei ole õigust mind sundida tegema midagi, mis mulle ei meeldi. Minu keha on minu oma! Minul on õigus saada teavet seksi kohta ja pöörduda abi saamiseks Mul on alati õigus öelda EI! …. Ja öelda ka Ja! Mina ise otsustan oma elu ja tunnete üle.

Mida teha kui sulle ei meeldi l Ära teeskle, et on hea! Räägi probleemidest ja oma tunnetest partneriga. Tea, et suhete katkemine on elu loomulik osa. Vahel ainuke väljapääs. l 3. punkti reegel kui sind sunnitakse tegema, mida sa ei taha: 1. 2. 3. Ütle kohe EI! Mine ära- KOHE, viivitamatult! Räägi kohe mõnele täiskasvanule, keda usaldad! www. amor. ee; lapsemure. ee , sotsiaaltöötaja, koolipsühholoog

Seksuaalsuse, armastuse ohud l l l l Soovimatu rasedus, abort Sugulisel teel levivad haigused , HIV-AIDS Seksuaalvägivald: Füüsiline vägivald, käperdamine, inimkaubandus ( 35%) Vaimne vägivald: ebameeldivad märkused, telefonikõned jm mõjutamine. ( 50%) Majanduslik vägivald( 12%), Internetivägivald Tunnete petmine, ärakasutamine

l Tugitelefoni poole pöördumiste põhjused on olnud seni järgmised: 50% vaimne vägivald 35% füüsiline vägivald 12% majanduslik vägivald l

Mis on HIV-nakkus? l l l HIV-nakkus on viirus, mis põhjustab AIDS-I HIV-nakkus hävitab inimese immuunsüsteemi Ühelt inimeselt teisele levib HIV-nakkus, mitte AIDS

HIV viirus http: //www. youtube. com/watch? v=9 le. O 28 ydyf. U

Mis on AIDS? l l AIDS on HIV-nakkuse viimane aste Immuunsüsteem on kaotanud vastupanuvõime haigustele AIDS-is olev inimene nakatub mingisse haigusesse, (tuberkuloos, kasvajad), mida tuleb ravida ja need võivad lõppeda surmaga, sest inimese loomulik vastupanuvõime on langenud

AIDS A I D S Acquired—omandatud Immuno—immuunsus Deficiency— puudulikkuse Syndrome—sündroom

HIV toime

HIV hävitab kaitserakke

HIV nakatanu- AIDSi haige l On ohustatud kõikide teiste inimeste poolt, sest temal puudub immuunsüsteemi kaitse mistahes haiguse vastu!

Teised STLH – sugulisel teel levivad haigused Bakterhaigused (klamüdioos, gonorröa e. tripper, süüfilis) l Parasiidid (trihhomonoos, sügelised, kubemetäid) l Viirusnakkused (herpes, kondüloomid, B-hepatiit, ) l

HIV statistika l l 2010 aastal on Eestis diagnoositud 336 uut HIV nakkust ( 192 M/ 144 N) Kokku on Eestis diagnoositud 7200 HIV nakatunut, neist 33 sündinud HIV positiivset last. Kokku võib olla u 12000 HIV nakatunut 226. inimesel on välja kujunenud AIDS Maailmas on u 33 miljonit HIV nakatunut, neist 2 milj alla 15. aastased

HIV statistika l l l 54% uutest HIV-juhtudest antakse edasi nende 25% inimeste poolt, kes ei ole oma nakatumisest teadlikud. 57% 19 – 29. aastastest meestest ja naistest ei kasuta juhusuhetes kondoomi. Vanemate hulgas on kasutajaid veelgi vähem. Praeguseks on Eestis sündinud 33 HIVpositiivset last.

HIV statistika l l Meestel on naistega võrreldes rohkem juhusuhteid ja voodipartnereid. Ligi pooled meestest ei võta suguhaiguse kahtluse korral midagi ette.

HIV levib: 1. Kaitsmata sekuaalvahekord 1. Ilma kondoomita seksides Tupeeritised, sperma ( vaginaal, oraal ja anaalseks)

2. Kasutatud, verega saastunud süstaldega- kasutades ühist süstalt Süstivad narkomaanid

3. HI viirusega saastunud verega vereülekandel • Suurte haavadega • Võõra verega saastunud tätoveerimisnõelad jt “augustajad” • Saastunud arstiriistad

3. Emalt lootele, vastsündinule • Raseduse ajalläbi platsenta ja Sünnitusel (25 -30%) • HIV positiivse ema rinnapiimaga (7 -22%)

Hiv levikuteed- otsekontakt järgmiste kehavedelikega: 1. Sperma 2. Tupeeritised 3. Veri 4. Rinnapiim

HIV levib:

Miks on AIDS tõsine asi? l l l AIDSi ei saa välja ravida. HIV on krooniline nakkus kuni immuunsüsteemi täieliku hävimiseni. HIV raviga on võimalik end aastaid hoida elu- ja töövõimelisena Ravi vähendab partneri nakatamise ohtu, takistab HIV paljunemist Ravi on väga kallis. Ühes aastas kulub umbes 100 tuhat krooni

Kuidas inimene teab, et tal on AIDS? l l l Ei teagi. . . Võib avalduda väsimuses, pidevas köhas jms gripisarnaste sümptomitega Tehakse kindlaks veretestiga Tihti ei ole inimesel aastaid mingeid sümptoome Avastatakse ka doonoriks minnes ja rasedusega arvele võttes Hepatiiti jm STLH nakatudes ja ravile minnes

Mida test teeb? l l l Testimise käigus: 1. otsitakse veres olevaid HIV antikehasid, 2. loetakse lümfotsüütide arvu, 3. või eraldatakse HIviiruse valke. Antikehade tootmine võtab aega 4 -6 nädalat, seda aega nimetatakse “aknaperioodiks” e. peiteperioodiks Sellel ajal on inimene juba võimeline teisi nakatama!

HIV positiivsete ja AIDSi haigetega tegelevaid organisatsioonid Eesti Assotsiatsioon Anti-AIDS l MTÜ AIDSi Ennetuskeskus , MTÜ AIDSi Tugikeskus l http: //www. tugikeskus. ee/ l AIDSi nõustamiskabinetid: Pärnus Metsa 1 (Pärnu haigla) Noorte Nõustamiskabinet: Malmö 19 l MTÜ Living for tomorrow l Eesti HIV- positiivsete ühendus ESPO l Eesti Seksuaaltervise Liit http: //www. amor. ee l http: //www. hiv. ee/et l

Kes võivad saada AIDSi? l l Kõik, kes ennast ei kaitse - rikkad, vaesed, mehed, naised, suured, väikesed Nakkus ei küsi vanust, sugu, nahavärvi ega ülikoolidiplomit

Kõige ohustatumad riskigrupid l l l l 15 -24 aastased noored. HIV levib praegu kõige enam tavapärase heteroseksuaalse kontaktiga Süstivad narkomaanid Prostitutsiooni kaasatud( prostituut ja tema klient) Kinnipeetavad Homo- ja biseksuaalsed mehed (kes seksivad meestega) HIviirusega nakatunud Tervishoiutöötajad Inimesed, kes on vereülekande saanud arengumaades

HIV ei levi: olmekontaktidega

HIV ei levi olmekontaktidega Turvaline on: l l l l l Ühes ruumis viibimine- HIV ei levi õhuga Puudutused - HIV ei levi naha kaudu Toit ja toidunõud Jook ja jooginõud Tualeti kasutamine Vesi: pesuruumid, ujulad, saunad Riided, voodipesud, mänguasjad Mistahes olmeesemed jm olmekontaktid

HIV ei levi l l l Suudlusega: süljega Sportides: higiga Lohutades: pisaratega DOONORIKS olles - veri voolab ju sinust välja SÄÄSKEDEGA- sääse nõelal on üliväike kogus verd, sääsk ei pane verd uue peremehe sisse

Tunne end turvaliselt!

Turvaline

Kuidas ennast kaitsta? l A(Abstinence, abstain) – Oota seksiga! Vali partnerit! Ära kiirusta- seks pole rongile jooksmine, et hilined! Väldi juhuslikke vahekordi!!!! l B(Be faithful) Ole truu oma sekspartnerile! Ole monogaamne! l C(condoms) Kasuta ALATI KONDOOMI!!! l Tee enne kondoomist loobumist koos partneriga HIV test!

Mida ma saan teha? A (Abstinence, abstain) Oota seksiga! l Vali partnerit! l Ära kiirusta- seks pole rongile jooksmine, et hilined! l Väldi juhuslikke vahekordi!!!! l

Mida ma saan teha? B (Be faithful) l l l Ole truu oma sekspartnerile! Ole monogaamne! Väldi alkoholi ja narkootikume- kaotad enesekontrolli

Mida ma saan teha? C (condoms) l l Kasuta 100% KONDOOMI kui sa pole oma partneris 100% kindel!!! Tee enne kondoomist loobumist koos partneriga HIV test!

Mida ma saan teha? KONDOOM- sinu esmaabivahend!

Mida ma saan teha? l l Kondoomi kasutamisest tuleb partneriga rääkida enne vahekorda astumist, hoolimata piinlikkusest ja ebamugavusest. Pärast võib juba hilja olla.

Mida ma saan teha?

Mida ma saan teha? Väldi võõra verega saastunud süstalde kasutamist! l Kasuta ainult steriilseid l süstimis, tätoveerimis jm nõelu! Väldi võõra verega kokkupuudet! l

Mida ma saan teha? Raseduse esimestel kuudel peab naine kohe end arvele võtma ja arst teeb kõik analüüsid ja naine saab ravi ( l Planeeritakse keisrilõike teel sünnitamine l Rinnapiima lapsele ei anta l Õige tegutsemisega viiakse oht, et beebi sünnib haigena 1 -2% ni l

Mida ma saan teha?

Mine testima! l l l Oluline on end testida: kui oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras jt ohtlikes olukordades. Sul on: Pidev väsimus või jõuetus Nädalaid kestev väike palavik, kõhulahtisus Kuiv köha Paisunud lümfisõlmed

Küsi nõu, otsi infot l l l www. amor. ee www. hiv. ee www. lapsemure. ee Enesabigrupp- Elu Hiv-ga www. aids. ee

Hea teavitustöö on kõige tõhusam vahend HIV leviku peatamiseks

Ravi aitab elada aastaid!

Kondoomi kasutamine l l l Kondoomi kasutamine on lihtsaim viis kaitsta ennast suguhaiguste ja HI-viiruse eest. Rasestumist aitavad vältida hormoontabletid või spiraal, kuid nakkuste vastu need mingit kaitset ei paku. Katkestatud suguühe ei kaitse HIV-i, suguhaiguste ega raseduse eest.

Kondoomi kasutamine l l l Enamik kondoomide purunemise juhtudest on põhjustatud nende valest kasutamisest, seega ära osta kondoome kioskitest või muudest kohtadest, kus need võivad olla päikese käes seisnud hoia kondoome kuivas ja jahedas kohas, mitte päikese käes ning kontrolli kondoomide kehtivusaega ja pakendit, et see oleks terve

Kondoomi kasutamine l Ava fooliumpakend ettevaatlikult. Ära kasuta avamiseks kääre, sõrmust, sõrmeküüsi jm, mis võiks kondoomi vigastada.

Kondoomi kasutamine rulli kondoom lahti nii palju, et näed, kuidas seda peale asetada l eemalda õhk kondoomist seda otsast pigistades l

Kondoomi kasutamine l l enne kui rullid kondoomi jäigastunud peenise peale, tõmba eesnahk tagasi rulli kondoom kuni peenise alaosani ja kontrolli, et selle ülaotsa ei jääks õhku (õhk kondoomi ülaosas on kõige tavalisem kummi rebenemise põhjus)

Kondoomi kasutamine l l Kasuta vajadusel vee baasil valmistatud libestusainet (kindlasti anaalvahekorra ajal). Vaseliin, päevitusõli, või, vahukoor, liköör või muu alkohol teevad kondoomi hapraks ja see võib puruneda Rulli kondoom jäigastunud peenisele enne suguühet, kohe pärast erektsiooni ja enne suguti tuppe viimist, sest esimesed seemnerakud eralduvad juba erektsiooni tekkides.

Kondoomi kasutamine hoia peale seemnepurset kinni kondoomi alaosast ja tõmba peenis partnerist välja l Kasuta iga suguühte ajal uut kondoomi ! l

Kondoomi kasutamine l l NB! Varu piisavalt kondoome, sest neid võib vaja minna rohkem kui üks. tee kondoomile sõlm, paki see paberisse ja pane prügikasti Hoidu sperma ja naise väliste suguelundite kokkupuutest, kuna hea liikumisvõimega seemnerakk võib munaraku viljastada ka ilma vahekorrata ja nakkuse levikuks piisab üliväikesest spermakogusest

Kondoomi kasutamine l l l Ära kanna kondoomi püksitaskus, sest kondoomi ümbrispakend võib hõõrdumisel puruneda ja kondoom võib viga saada. Kui kondoom puruneb või libiseb sugutilt vahekorra ajal, peab naine raseduse vältimiseks 72 tunni jooksul võtma SOS pille, mida saab apteegist või minema naistearsti vastuvõtule Kindlasti tuleb minna kuu aja pärast tegema HIV testi, et teada saada võimalikust nakkusest.

Kondoomi kasutamine l Tõde on see, et omades rohkem kui ühte partnerit, suureneb risk haigestuda sugulisel teel levivatesse haigustesse, sh. AIDSi. Pea meeles, et kui Sa oled vahekorras ühe inimesega, on see sama, nagu oleksid Sa olnud vahekorras kõigi nende inimestega, kellega tema on olnud ja nende partneritega jne.

Eelarvamused, vääruskumused l Kondoom läheb tihti katki. l Kondoom ei lähe katki niisama, vaid siis, kui seda valesti kasutada. l Kondoom on ebamugav ja pärsib erutust. l Tavaliselt levitavad seda seisukohta mehed ning erutuse pärssimine võib olla pigem psühholoogiline. See müüt on käibele läinud ajal, mil kondoome valmistati paksemast kummist kui tänapäeval. Moodsad kondoomid on elastsed ja õhukesed. l Kondoom ei kaitse rasestumise eest. l Kondoom kaitseb rasestumise eest, kui kasutada seda korrapäraselt ja õigesti.

Eelarvamused, vääruskumused l Kondoomi kasutavad ainult suguhaiguste põdejad. Kui olen terve ei pea ma seda tegema. l Kondoom kaitseb ainsa vahendina sugulisel teel levivate haiguste eest. Tihti ei pruugi nakatunu olla oma haigusest teadlik. Ka heasoovlik partner võib kanda nakkust. l Kondoomi kasutamine näitab ainult usaldamatust. l Kondoomi kasutamine näitab lugupidamist enese ja partneri vastu. l Kondoome peab ostma ainult mees. l Kui tüdruk varub kondoome, näitab see tema teadlikkust, vastutust ja hoolimist

KIRI SÕBRALE l Mul on seda kirja raske kirjutada. Olen ammu mõelnud seda teha, aga ei julgenud sellest kellelegi rääkida. Raske on oma tundeid sõnadessse panna. Ma siiski proovin seda teha. Kõik tundus korras olevat. Ta oli hästi armas ja korralik tüdruk. Ta oli mul esimene. Tundsin ennast temaga kindlalt. Sellel nädalal sain aga teada, et olen HIV-POSITIIVNE! Mida ma pean tegema? Elul pole enam mõtet! Kardan, et sa ei taha ka enam minu sõber olla. Ja koolis pole ka enam tahtmist käia. Kardan kõike kaotada. Aita mind palun!

Märka inimest, mitte haigust.

Armastuse terviseks

Ära osale loosimises, KASUTA KONDOOMI!

Sinu turvaline tulevik

MA OLEN VÄGA VÄÄRTUSLIK l l l Mina ise olen väärtuslik ja tähtis Mul on õigus öelda EI ja öelda ka Ja MA TEAN KUIDAS END ja oma armastatut KAITSTA! l. Turvalist armastust!

l l l http: //www. youtube. com/watch? v=rr. X 2 i. MX 9 RQI http: //www. youtube. com/watch? v=4 n. Xqd. VNO 4 Fk http: //www. youtube. com/watch? v=F 7 TQGvel 6 CU http: //www. youtube. com/watch? v=07 Sio. UFWev. E http: //video. delfi. ee/video/DPebvk. FI/ http: //dieyoung 2. com/

Kirjandus Harro M, Rüütel K. HIV-nakkuse ja AIDSi olemus ning ennetamine. Tartu, 2004. l Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDS-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas. Tallinn, 2005. l Lõhmus L, Trummal A. HIV/AIDS-i ennetustegevus Eestis 2004. ja 2005. aastal. Tallinn, 2006. l Kagadze M, Kiivit R, Kull M, Part K. Seksuaalkasvatus. II ja III kooliaste. Õpetajaraamat. Tervise Arengu Instituut, Tallinn, 2005. l l l l . Eesti Seksuaaltervise Liit. Papilloom – papist loom või kuri viirus? Voldik kasutamseks ja MTÜ Aidsi ennetuskeskus. www. aids. ee Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Haigekassa, Eesti Õdede Liit. Õpilase seksuaaltervis Tegevusjuhend kooli tervishoiutöötajale. Tallinn, 2007 Hiv. ee Terviseveeb. ee Terviseinfo. ee Tai. ee