SIMULATSIOONPPE EFEKTIIVUSE MDIKU SETM Simulation Effectiveness Tool KASULIKKUS

SIMULATSIOONÕPPE EFEKTIIVUSE MÕÕDIKU SET-M (Simulation Effectiveness Tool) KASULIKKUS PRAKTIKAS TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLI NÄITEL Irma Nool, RN, MSc

ANDMETE ANALÜÜSI MEETODID • Sotsiaalteaduste statistikapakett SPSS 22. 0. • Kirjeldav statistika: • arvulised kui protsentuaalsed näitajad. • väidete aritmeetilised keskmised ja standardhälve. • Eelneva simulatsioonikogemuse ja eelneva tervishoius töökogemuse protsentuaalsete näitajate võrdlemiseks hii-ruut test • Aritmeetiliste keskmiste võrdlemiseks t-test (independent samples ttest). • Statistiliselt oluliseks arvestati seosed, kus p<0. 05

Õpperühmad 40% 35% 37. 3% 33. 7% 28. 9% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% Õ 22 Õ 23 Õ 24

Sugu 70% 63. 9% 60% 50% 40% 26. 5% 30% 20% 9. 6% 10% 0% Naine Mees Vastamata

Rahvus 90% 83. 1% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 13. 3% 10% 0% 3. 6% Eestlane Venelane Vastamata

Eelnev simulatsioonõppe kogemus 80% 70% 67. 5% 60% 50% 40% 30% 20% 14. 5% 7. 2% 10% 0% 1 aasta 2 aastat Kogemus puudub 10. 8% Vastamata

Varasem töökogemus tervishoius 60% 55% 50% 39, 7% 40% 30% 20% 18% 10% 0% 1 aasta 6% 7% 2 aastat 3 aastat 5% 4 aastat 2% 1% 6 aastat 7 aastat 5% Töökogemus Vastamata puudub

SIMULATSIOONÕPPE EFEKTIIVSUS SET-M mõõdik jaguneb neljaks alaskaalaks: • Prebriifing (Prebriefing) –väited 1, 2 (2 väidet) • Õppimine(Learning) – väited 3, 4, 5, 6, 7, 8 (6 väidet) • Enesekindlus(Confidence) – väited 9, 10, 11, 12, 13, 14 (6 väidet) • Debriifing (Debriefing) – väited 15, 16, 17, 18, 19 (5 väidet)

ÜLIÕPILASTE HINNANG PREBRIIFINGULE (1) Skaala keskmine 2, 47 Väide Simulatsioonile eelnev arutelu tõstis enesekindlust Mean SD 2, 31 0, 54 2, 63 0, 58 (n=83) Simulatsioonile eelnev arutelu oli õppimisele kasutoov (n=83)

ÜLIÕPILASTE HINNANG PREBRIIFINGULE (2) Prebriifing 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 67. 5% 61. 4% 34. 9% 3. 6% Simulatsioonile eelnev arutelu tõstis enesekindlust 27. 7% 4. 8% Simulatsioonile eelnev arutelu oli õppimisele kasutoov Üldse ei ole nõus Osaliselt nõus Täiesti nõus

ÜLIÕPILASTE HINNANG ÕPPIMISELE (1) Skaala keskmine 2, 35 Väide Mean SD 2, 64 0, 53 Parem arusaamine patofüsioloogiast (n=83) 2, 30 0, 58 Enesekindlam õendusprotseduuride teostamisel (n=83) 2, 41 0, 56 Julgus teha kliinilisi otsuseid (n=82) 2, 05 0, 49 Paremad teadmised ravimitest/ravimite kasutamisest (n=83) 2, 17 0, 73 Võimalus praktiseerida kliiniliste otsuste tegemist (n=82) 2, 51 0, 61 Ettevalmistuse saamine patsiendi seisundi hindamiseks ja reageerimiseks (n=83)

ÜLIÕPILASTE HINNANG ÕPPIMISELE (2) Õppimine Võimalus praktiseerida kliiniliste otsuste tegemist 1. 2% 6% Paremad teadmised ravimitest/ravimite kasutamisest Julgus teha kliinilisi otsuseid 36. 1% 19% 1. 2% Enesekindlam õendusprotseduuride teostamisel 14. 5% 10% 6% Ettevalmistuse saamine patsiendi seisundi hindamiseks ja regeerimiseks 2% 0% Vastamata Täiesti nõus Osaliselt nõus Üldse ei ole nõus 36. 1%44. 6% 74. 7% 44. 6% 51. 8% 4% Parem arusaamine patofüsioloogiast 56. 6% 36. 1% 31. 3% 57. 8% 66. 3% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

ÜLIÕPILASTE HINNANG ÕPPIMISELE (3) Eelnev töökogemus Julgus teha kliinilisi otsuseid tervishoius Üldse ei ole nõus Osaliselt nõus Omab eelnevat Täiesti nõus 2 (6, 3%) 21 (65, 6%) 9 (28, 1%) 6 (13%) 38 (82, 6%) 2 (4, 3%) töökogemust Ei oma eelnevat töökogemust

ÜLIÕPILASTE HINNANG ÕPPIMISELE (4) SET-M väited Julgus teha kliinilisi otsuseid Mean±SD eelneva Olulisuse töökogemusega töökogemuseta tõenäosus, tervishoius (n=32) tervishoius (n=46) p 2, 22± 0, 55 1, 91± 0, 41 p=0, 01

ÜLIÕPILASTE HINNANG ENESEKINDLUSELE (1) Skaala keskmine 2, 40 Väide Mean Enesekindlam õendusabi planeerimisel ja vajalike õendussekkumiste 2, 39 kavandamisel (n=83) Enesekindlam patsiendiga suheldes (n=83) 2, 58 Enesekindlam patsiendile tema haigusega ja õendussekkumistega 2, 31 seonduva selgitamisel (n=83) Enesekindlam patsiendi kohta info andmisel teistele 2, 39 tervishoiutöötajatele (n=83) Enesekindlam patsiendile nende õendussekkumiste osutamisel, mis 2, 40 tagavad patsiendile ohutuse (n=82) Enesekindel tõenduspõhiste õendusekkumiste rakendamisel (n=83) 2, 31 SD 0, 58 0, 63 0, 66 0, 64 0, 60 0, 56

ÜLIÕPILASTE HINNANG ENESEKINDLUSELE (2) Enesekindlus Täiesti nõus 36. 1% Enesekindel tõenduspõhiste õendussekkumiste rakendamisel 59. 0% 4. 8% Enesekindlam osutamaks patsiendile õendussekkumisi, mis tagavad patsiendile ohutuse Enesekindlam info andmisel patsiendi kohta teistele tervishoiutöötajatele 47. 0% 44. 6% 8. 4% Enesekindlam patsiendile tema haigusega ja õendussekkumistega seonduva selgitamisel 42. 2% 47. 0% 10. 8% Enesekindlam suheldes patsiendiga 65. 1% 27. 7% 7. 2% 43. 4% Enesekindlam õendusabi planeerimisel ja vajalike õendussekkumiste kavandamisel 4. 8% 0% 10% Üldse ei ole nõus 45. 8% 48. 2% 6. 0% 20% 30% 40% 51. 8% 50% Osaliselt nõus 60% 70%

ÜLIÕPILASTE HINNANG ENESEKINDLUSELE (3) Eelnev töökogemus tervishoius Enesekindlus patsiendile tema haigusega ja õendussekkumistega seonduva selgitamisel Omab eelnevat Üldse ei ole Osaliselt Täiesti nõus 1 (3%) 13 (39, 4%) 19 (57, 6%) töökogemust Ei oma eelnevat töökogemust 8 (17, 4%) 23 (50%) 15 (32, 6%)

ÜLIÕPILASTE HINNANG ENESEKINDLUSELE (4) Eelnev töökogemus tervishoius Enesekindlus patsiendile nende õendussekkumiste osutamisel, mis tagavad patsiendi ohutuse Üldse ei ole Osaliselt nõus Täiesti nõus Omab eelnevat 2 (6, 1%) 10 (30, 3%) 21 (63, 6%) eelnevat 2 (4, 3%) 29 (63%) 15 (32, 6%) töökogemust Ei oma töökogemust

ÜLIÕPILASTE HINNANG ENESEKINDLUSELE (5) Eelnev töökogemus tervishoius Enesekindlus tõenduspõhiste õendusekkumiste rakendamisel Üldse ei ole Osaliselt nõus Täiesti nõus Omab eelnevat 2 (6, 1%) 12 (36, 4%) 19 (57, 6%) eelnevat 1 (2, 2%) 34 (73, 9%) 11 (23, 9%) töökogemust Ei oma töökogemust

ÜLIÕPILASTE HINNANG ENESEKINDLUSELE (6) SET-M väited Mean±SD eelneva Olulisuse töökogemusega töökogemuseta tõenäosus, tervishoius (n=32) tervishoius (n=46) p Enesekindlus patsiendile tema haigusega ja õendussekkumistega seonduva selgitamisel 2, 22± 0, 55 1, 91± 0, 41 p=0, 01 Enesekindlam patsiendi kohta info andmisel teistele tervishoiutöötajatele 2, 55± 0, 56 2, 15± 0, 70 p=0, 009 Enesekindlam patsiendile nende õendussekkumiste osutamisel, mis tagavad patsiendile ohutuse Enesekindel tõenduspõhiste õendusekkumiste rakendamisel 2, 58± 0, 61 2, 28± 0, 54 p=0, 015 2, 52± 0, 62 2, 22± 0, 47 p=0, 023

ÜLIÕPILASTE HINNANG DEBRIIFINGULE (1) Skaala keskmine 2, 45 Väide Mean SD Simulatsioonile järgnev arutelu toetas õppimist (n=83) 2, 58 0, 57 Simulatsioonile järgnev arutelu aitas sõnastada oma 2, 33 0, 65 2, 48 0, 67 võimaluse 2, 42 0, 61 Simulatsioonile järneva arutelu jooksul toimus pidev 2, 43 0, 65 tundeid enne stsenaariumile keskendumist (n=81) Simulatsioonile järgnev arutelu oli väärtuslik, sest arendas kliinilise otsustamise võimekust (n=83) Simulatsioonile järgnev arutelu andis eneserefleksiooniks (n=83) konstruktiivne hindamine/tagasiside saamine (n=83)

ÜLIÕPILASTE HINNANG DEBRIIFINGULE (2) Debriifing Vastamata Simulatsioonijärgse arutelu jooksul toimus pidev konstruktiivne hindamine/tagasiside saamine 39. 8% 8. 4% Simulatsioonijärge arutelu andis võimaluse eneserefleksiooniks 48. 2% 45. 8% 2. 4% 42. 2% 45. 8% 9. 6% Simulatsioonijärgne arutelu toetas õppimist 10% 61. 4% 34. 9% 3. 6% 0% Üldse ei ole nõus 57. 8% 32. 5% 9. 6% Simulatsioonijärgne arutelu aitas sõnastada oma tundeid enne stsenaariumile keskendumist Täiesti nõus Osaliselt nõus 6. 0% Simulatsioonijärgne arutelu arendas kliinilise otsustamise võimekust 51. 8% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

KOKKUVÕTE SKAALADE ARITMEETILISTEST KESKMISTEST Skaala Prebriifing (2 väidet) Õppimine (6 väidet) Enesekindlus (6 väidet) Debriifing (5 väidet) Aritmeetiline keskmine 2, 47 2, 35 2, 40 2, 45

SET-M MÕÕDIKU KASUTAJASÕBRALIKKUS (1) Väide Mean SD Mõõdikut on lihtne täita (n=83) 2, 52 0, 57 Mõõdiku täitmine on liiga aeganõudev (n=83) 2, 57 0, 59 Mõõdikus hinnatavad aspektid on asjakohased (n=83) 2, 65 0, 48 Mõõdiku ülesehitus on loogiline (n=83) 2, 71 0, 48 Mõõdiku sõnastus on arusaadav (n=83) 2, 72 0, 57 Mõõdikut on keeruline rakendada (n=82) 2, 52 0, 59 Mõõdik sobib minu teadmiste analüüsimiseks (n=81) 2, 40 0, 59 Mõõdik sobib õpevahendiks (n=82) 2, 30 0, 70

SET-M MÕÕDIKU KASUTAJASÕBRALIKKUS (2) Mõõdiku kasutajasõbralikkus Mõõdik sobib õppevahendiks Mõõdik sobib minu teadmiste. . . Mõõdikut on keeruline rakendada Mõõdiku sõnastus on arusaadav Mõõdiku ülesehitus on loogiline 13. 3% 4. 8% Mõõdikut on lihtne täita 37. 3% Vastamata Täiesti nõus Osaliselt nõus 56. 6% 78. 3% 6. 0%15. 7% 1. 2% Mõõdikus hinnatavad aspektid on. . . Mõõdiku täitmine on liiga aeganõudev 43. 4% 42. 2% 43. 4% 49. 4% 72. 3% 26. 5% 34. 9% 4. 8% 3. 6% 65. 1% 33. 7% 61. 4% 41. 0% 55. 4% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% Üldse ei ole nõus

MÕÕDIKU RELIAABLUS Reliaablus ehk usaldusväärsus viitab mõõtmistäpsusele ehk mõõtmise järjekindlusele. Testi sisereliaabluse mõõduks on Cronbachi α (alfa), mille piisavaks suuruseks loetakse 0, 7. • Mõõdiku sisemine reliaablus α = 0, 925 • • Prebriifingu alaskaala reliaablus α = 0, 589 Õppimise alaskaala reliaablus α = 0, 751 Enesekindluse alaskaala reliaablus α = 0, 849 Debriifingu alaskaala reliaablus α = 0, 856

TULEMUSTE VÕRDLUS VARASEMATE UURINGUTEGA (1) • Mõõdiku reliaablus Skaala Eesti (2018) USA N=83 Leighton jt (2015) N=1288 Kogu mõõdik α = 0, 925 α = 0, 936 Prebriifing α = 0, 589 α = 0, 833 Õppimine α = 0, 751 α = 0, 852 Enesekindlus α = 0, 849 α = 0, 913 Debriifing α = 0, 856 α = 0, 908

TULEMUSTE VÕRDLUS VARASEMATE UURINGUTEGA (2) • Üliõpilaste hinnang prebriifingule (1) Väide Eesti (2018) USA N=83 Leighton jt (2015) N=1288 Mean±SD Simulatsioonile eelnev arutelu tõstis enesekindlust 2, 31± 0, 54 2, 79± 0, 46 (n=83) Simulatsioonile eelnev arutelu oli õppimisele kasutoov 2, 63± 0, 58 (n=83) 2, 86± 0, 38

TULEMUSTE VÕRDLUS VARASEMATE UURINGUTEGA (3) • Üliõpilaste hinnang prebriifingule (2) Väide Eesti (2018) USA N=83 Leighton jt (2015) N=1288 Simulatsioonile eelnev Üldse ei ole Osaliselt nõus 3 (3, 6%) Täiesti nõus 51 (61, 4%) 29 (34, 9%) arutelu tõstis enesekindlust Simulatsioonile arutelu kasutoov oli eelnev õppimisele 4 (4, 8%) 23 (27, 7%) 56 (67, 5%) Üldse ei Osaliselt ole nõus 25 (1, 9%) 226 1035 (17, 5%) (80, 4%) 15 (1, 2%) 155 (12%) Täiesti nõus 1116 (86, 6%)

TULEMUSTE VÕRDLUS VARASEMATE UURINGUTEGA (4) • Üliõpilaste hinnang õppimisele (1) Väide Eesti (2018) USA N=83 Leighton jt (2015) N=1288 Mean±SD 2, 64± 0, 53 (n=83) 2, 81± 0, 40 Parem arusaamine patofüsioloogiast 2, 30± 0, 58 (n=83) 2, 73± 0, 49 Enesekindlam õendusprotseduuride teostamisel 2, 41± 0, 56 (n=83) 2, 76± 0, 46 Julgus teha kliinilisi otsuseid 2, 05± 0, 49 (n=82) 2, 71± 0, 49 Paremad teadmised ravimitest/ravimite kasutamisest 2, 17± 0, 73 (n=83) 2, 71± 0, 52 Võimalus praktiseerida kliiniliste otsuste tegemist 2, 51± 0, 61 (n=82) 2, 82± 0, 41 Ettevalmistuse saamine patsiendi seisundi hindamiseks ja reageerimiseks

TULEMUSTE VÕRDLUS VARASEMATE UURINGUTEGA (5) • Üliõpilaste hinnang õppimisele (2) Väide Eesti (2018) USA N=83 Leighton jt (2015) N=1288 Üldse ei ole Osaliselt nõus Täiesti nõus Ettevalmistuse saamine patsiendi seisundi Üldse ei ole Osaliselt nõus Täiesti nõus 2 (2, 4%) 26 (31, 3%) 55 (66, 3%) 3 (0, 2%) 232 (18%) 1036 (80, 4%) 5 (6%) 48 (57, 8%) 30 (36, 1%) 26 (2%) 292 (22, 7%) 970 (75, 3%) Enesekindlam õendusprotseduuride teostamisel 3 (3, 6%) 43 (51, 8%) 37 (44, 6%) 17 (1, 3%) 278 (21, 6%) 993 (77, 1%) Julgus teha kliinilisi otsuseid (n=82) 8 (9, 6%) 62 (74, 7%) 12 (14, 5%) 23 (1, 8%) 326 (25, 3%) 939 (72, 9%) ravimitest/ravimite 16 (19, 3%) 37 (44, 6%) 30 (36, 1%) 38 (3%) 272 (21, 1%) 871 (67, 6%) kliiniliste 30 (36, 1%) 47 (56, 6%) 13 (1%) 208 (16, 1%) 1066 (82, 8%) hindamiseks ja reageerimiseks Parem arusaamine patofüsioloogiast Paremad teadmised kasutamisest Võimalus praktiseerida tegemist (n=82) otsuste 5 (6%)

TULEMUSTE VÕRDLUS VARASEMATE UURINGUTEGA (6) • Üliõpilaste hinnang enesekindlusele (1) Väide Eesti (2018) USA N=83 Leighton (2015) N=1288 Mean±SD Enesekindlam õendusabi planeerimisel ja vajalike õendussekkumiste kavandamisel 2, 39± 0, 58 (n=83) 2, 79± 0, 44 Enesekindlam patsiendiga suheldes 2, 58± 0, 63 (n=83) 2, 82± 0, 43 Enesekindlam patsiendile tema haigusega ja õendussekkumistega seonduva 2, 31± 0, 66 (n=83) 2, 78± 0, 45 selgitamisel Enesekindlam patsiendi kohta info andmisel teistele tervishoiutöötajatele 2, 39± 0, 64 (n=83) 2, 80± 0, 43 Enesekindlam patsiendile nende õendussekkumiste osutamisel, mis tagavad 2, 40± 0, 60 (n=82) 2, 81± 0, 42 patsiendile ohutuse Enesekindel tõenduspõhiste õendusekkumiste rakendamisel 2, 31± 0, 56 (n=83) 2, 77± 0, 47 jt

TULEMUSTE VÕRDLUS VARASEMATE UURINGUTEGA (6) • Üliõpilaste hinnang enesekindlusele (2) Väide Eesti (2018) USA N=83 Leighton jt (2015) N=1288 Üldse ei ole Osaliselt nõus Täiesti nõus Enesekindlam õendusabi planeerimisel ja vajalike Üldse ei ole Osaliselt nõus Täiesti nõus 4 (4, 8%) 43 (51, 8%) 36 (43, 4%) 16 (1, 2%) 241 (18, 7%) 1030 (80%) 6 (7, 2%) 23 (27, 7%) 54 (65, 1%) 22 (1, 7%) 189 (14, 7%) 1077 (83, 6%) ja 9 (10, 8%) 39 (47%) 35 (42, 2%) 21 (1, 6%) 244 (18, 9%) 1023 (79, 4%) Enesekindlam patsiendi kohta info andmisel teistele 7 (8, 4%) 37 (44, 6%) 39 (47%) 17 (1, 3%) 227 (17, 6%) 1044 (81, 1%) 5 (6%) 40 (48, 2%) 38 (45, 8%) 16 (1, 2%) 214 (16, 6%) 1057 (82, 1%) 4 (4, 8%) 49 (59%) 30 (36, 1%) 28 (2, 2%) 244 (18, 9%) 1016 (78, 9%) õendussekkumiste kavandamisel Enesekindlam patsiendiga suheldes Enesekindlam patsiendile tema haigusega õendussekkumistega seonduva selgitamisel tervishoiutöötajatele Enesekindlam patsiendile nende õendussekkumiste osutamisel, mis tagavad patsiendile ohutuse Enesekindel tõenduspõhiste õendusekkumiste

TULEMUSTE VÕRDLUS VARASEMATE UURINGUTEGA (7) • Üliõpilaste hinnang debriifingule (1) Väide Eesti (2018) USA N=83 Leighton jt (2015) N=1288 Mean±SD Simulatsioonile järgnev arutelu toetas õppimist 2, 58± 0, 57 2, 90± 0, 32 (n=83) Simulatsioonile järgnev arutelu aitas sõnastada oma tundeid enne stsenaariumile keskendumist Simulatsioonile järgnev arutelu oli väärtuslik, sest arendas kliinilise otsustamise võimekust Simulatsioonile järgnev arutelu andis võimaluse eneserefleksiooniks 2, 33± 0, 65 2, 87± 0, 36 (n=81) 2, 48± 0, 67 2, 90± 0, 32 (n=83) 2, 42± 0, 61 2, 90± 0, 32 (n=83) Simulatsioonile järneva arutelu jooksul toimus pidev konstruktiivne hindamine/tagasiside saamine 2, 43± 0, 65 (n=83) 2, 90± 0, 31

TULEMUSTE VÕRDLUS VARASEMATE UURINGUTEGA (8) • Üliõpilaste hinnang debriifingule (2) Väide Simulatsioonile järgnev arutelu toetas õppimist Eesti (2018) N=83 Üldse ei ole nõus 3 (3, 6%) USA Leighton jt (2015) N=1288 Osaliselt nõus Täiesti nõus 29 (34, 9%) 51 (61, 4%) Üldse ei ole nõus 7 (0, 5%) Osaliselt nõus 115 (8, 9%) Täiesti nõus 1165 (90, 5%) Simulatsioonile järgnev arutelu aitas sõnastada oma tundeid enne stsenaariumile keskendumist (n=81) Simulatsioonile järgnev arutelu oli väärtuslik, sest arendas kliinilise otsustamise võimekust 8 (9, 6%) 38 (45, 8%) 35 (42, 2%) 12 (0, 9%) 143 (11, 1%) 1132 (87, 9%) 8 (9, 6%) 27 (32, 5%) 48 (57, 8%) 6 (0, 5%) 118 (9, 2%) 1163 (90, 3%) Simulatsioonile järgnev arutelu andis võimaluse eneserefleksiooniks 5 (6%) 38 (45, 8%) 40 (48, 2%) 7 (0, 5%) 112 (8, 7%) 1168 (90, 7%) Simulatsioonile järneva arutelu jooksul toimus pidev konstruktiivne hindamine/tagasiside saamine 7 (8, 4%) 33 (39, 8%) 43 (51, 8%) 6 (0, 5%) 115 (8, 9%) 1166 (90, 5%)

JÄRELDUSED • Kõige kõrgemalt hinnati simulatsioonõppe efektiivsust prebriifingule, kus kõige kõrgemalt hinnati simulatsioonile eelneva arutelu kasulikkust. Kõige madalamalt hinnati simulatsioonõppe efektiivsust õppimise seisukohalt, kus kõige madalama hinnangu sai julgus teha kliinilisi otsuseid. Simulatsioonõppe efektiivsus on seotud eelneva töökogemusega tervishoius. • SET-M mõõdik on kasutajasõbralik, kus kõige kõrgemalt hinnati mõõdiku sõnastuse arusaadavust. Kõige madalamalt hinnati mõõdiku sobivust õppevahendiks.