Rapla vanadest kohanimedest Peeter Pll VII kohanimepev Rapla

Rapla vanadest kohanimedest Peeter Päll VII kohanimepäev Rapla, 27. XI 2009

Eesti vanimad kirjapandud kohanimed • Henriku Liivimaa kroonika • Taani hindamise raamat (Liber Census Daniae, ca. 1241), ca. 490 kohanime Eesti alalt • Allikapublikatsioonid: – Est- und Livländische Brieflade (1856 -1885) – Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten (1853 -1914) • Kokkuvõttev teos: – Baltisches historisches Ortslexikon (1985)

Rapla kihelkond LCDs ca. 1241 (1) • Umbes 40 kohanime, sh 30 hästi kokkuviidavad: Alafæ Harandæuæræ Kiarpalæ (Alu) (Aranküla) (Kärpla) Calablæ Hiræ Kipunkælæ (Kalbu) (Iira) (Keo) Capal Iales Koic (Kabala) (Jalase) (Koigi) Compayas Karku Kotial (Kumma) (Kõrgu) (Kodila) Hærmæto Kiæppækulæ Lælleuer (Lellapere) (Hertu) (Käbiküla)

Rapla kihelkond LCDs ca. 1241 (2) Litnanas Palamala Rapal (Linnaaluste) (Palamulla) (Rapla) Natamol Palikyl Sicaleth (Nadalama) (Paluküla) (Sikeldi) Oiel Piatæ Sonalæ (Oela) (Pühatu) (Sooaluste) Othencotæs Purculi Terma (Ohukotsu) (Purkla) (Tõrma) Othengat Rakal Waskilæ (Ohekatku) (Raka) (Vastja)

Rapla kihelkond LCDs ca. 1241 (3) • Raiklæp = Raikküla (mõis ja küla) – küla: 1492 Raykull, 1506 Reküll, 1540 Reikull. . 1725 Rail, 1798 Raela (Mellin) – mõis: 1469 Raiküll, 1490 Reykoll, 1545 Reykul, 1798 Raikül, 1913 Rayküll (ent vrd eesti k 1732 Wärse mois < pn Fersen) – = Raika (Sikeldi ms)? • Rækævær = Rakvere talu (Raikküla ms) – 1492 Rackför (küla), 1506 Rackfer, 1545 Reckver, 1739 Racfer Tönnis – = Rõkalu e Rõkaru küla? • 1476 Reckjerve, 1490 Rackarvo, 1871 Rekarro

Rapla kihelkond LCDs ca. 1241 (4) • Muutunud nimi: – Kotoaassen (~ Kokoaassen, Rocoaassen) – 1412 Koettes, 1441 Kotte, 1460 Kodis, al 1488 Kotz, al 1816/1834 Waldau (< Wald ‘mets’ + -au) – Eestikeelne nimi: 1732 Kosso mois = *Kosu, Kettuse järgi *Kotsu. XIX saj Waldau > Valtu – Etümoloogia: *koda + *ase (vrd ka Kodasema Pee, Kodesmaa PJg)

Liber Census Daniae kohanimed

Muud LCD kohanimed (1) • Wori = Oore küla? (1930. a-test Hiie küla, vrd hääldus `oora) – 1725 Oreküll, 1798 Ore, 1871 Oere – vrd `Ööre küla (1725 Orefer) • Kiarkiuer = *Karivere (praegu Sikeldi)? – 1409 Kergevere, 1410 Karrever, Keirivere, al 1495 Sekenlecht – vrd Karivere t Hag (1725 Karrifer), Kärivere krjms Juu (1524 Kerffer) – vrd Kaerepere k (1441 Kariver, 1588 Karrefher)

Muud LCD kohanimed (2) • Lepat (~ Lepæ ~ Lepac) = Libadu? – 1412, 1488 Lepede, 1552 Lopedt, 1558 Lepte, 1725 Leps, 1798 Libbado – tekstis mainitud ühelt poolt Iales (Jalase), Capal (Kabala), teiselt poolt Pasæ (Pae, Juu), Rapal (Rapla) – vrd *Lepiku Juu (1526 Leppick, hiljem Haehl ‘Ingliste’) • Soka (*Loxa? ) = Laeste? – 1508 Laaxe, 1509 Laxse – vrd Laeste küla ka Järvakandi ms (1465 Endentacken ~ Ludentacken ehk Lais, 1485 Labyss ~ Lalyss, 1782 Laestsche Gesinder kaotatud)

Muud LCD kohanimed (3) • Veri = *Veere (asula Keava mõis lähedal)? – 1517, 1561, 1586 Veer, 1479 Fer, Fere, 1578 Werre Tonnis, 1889 Were wainu – 1410 läänistatakse Diedrich von Vitinghofile Lyddendal (Linnaaluste), Veerlancke ja Kedempe (Keava) • Wæræng = Lalli, endine Voorekõnnu? (Oorekõnnu? ) – 1695 Warenkond, varem Worckandt, Werikunda, Woriken, Warenkande – vrd aga Veerlancke Keava ms – (Lalli kuulus samuti Keava ms alla)

Muud LCD kohanimed (4) • Liuas (~ Linas) = Lipa? – 1469, 1474, 1492 Lippel, 1506 Lipküll, 1725 Lippall – vrd *Liivaküla (Järvakandi ms, 1460, 1464 Linenkul ~ Livenkul, 1579 Liwenküll, 1725 Liwaküll) prg Lapardi t kandis – vrd *Lebaste (1492 Lebbies, 1506 Lebiss, 1540 Lebbis, XVII saj Rootsi kaardil Leweste Jöry ja Leweste Jürgen, 1725 Leweste Tons ja Leweste Matz, 1774 Lewast Hans, vrd Lebaste asundustalu Kaigepere külas)

Liuas LCD tekstis • • 41 v: Thorth Føghæ: Kiæppækylæ XXIII, quos habuerunt Hildward & Thideric. Herman & duo fratres eius: Tois VIII. Æuerard {Æverard} VIII. & duos. Item in Koil X. Thideric: Koti {Roci} XI. expul{s}it Thomam & Hilward. Ølrich habet Kuæt X. Pæter Tolk: Paihak {Vaihak} VI. Hopasal VI. Kiriuær {Kirmær, Kirivær} VII. Tuvi Cols: Uarpal {Varpal} X. Dom rex: Othencotæs XIV. Iales XIV. Capal XXX. Lepat {Lepæ, Lepac} VIII. Pasæ XII. Rapal VIII. Attola {Accola} X. Mahethæ IX. Hanaras V. // Piatæ {Viacæ, Piacæ} IIII. Kipunkælæ III. Liuas {Linas} VII. Raiklæp V. Sonalæ VII. Lælleuer {Lællever} V. Soka III. // Purculi X. Kiarpalæ VIII. Waskilæ II. Rækævær {Rækavær} VI. Calablia {²Salablia? } V. Kiæppækulæ V. Natamol VI. Compayas X.

Kui vanad on talunimed? • Vanimad juba Taani hindamisraamatus – ei ole alati selge, kas küla vm üksus: – Rap Rækævær (Rakvere t), Juu Mekius (Mäe t) • Talusid mainitakse mõisaürikutes algusest peale (Brieflade): – Rap Coldemeck (Kullamaa t), Egomegge (Ihuma t), Hydentaken (Iidase t), Kallape (Kalama t), Kotie (Kootja t), Lappert (Lapardi t), Lechtmetz (Lehtmetsa t), Lockeda (Lokuta t), Mekes (Mägiste t), Mendicko (Männiku t), Nogevere (Nõuri t), Pittekzode (Piksta t), Rackever (Rakvere t), Ressich (Resti t), Rienelge (Reivälja t), Ruditte (Rüütja t), Serekand (Säärekõnnu mv), Sommeroia (Sõmera t), Surarro (Suurearu t), Tarasouw (Tõrassoo t)

1200 -1596 (Brieflade)

1725 -26 (adramaarevisjon)

1913 (Richter)

Talunimede ja isikunimede seosed • Vakuraamatutes, adramaarevisjonides, hingeloendites jm on kirjas eeskätt perenimed (Gesinde). • On arvatud, et talupoegade lisanimede hulgas olid ka talunimed (A. Saareste, E. Roos). See võib olla tõsi hajatalude puhul. • Tänapäeval leiab enamik uurijaid, et talupoegade lisanimed olid seotud kindla isikuga, muutusid põlvest põlve päranduvateks perenimedeks ja edasi püsivateks talunimedeks (J. Simm, V. Pall, H. Palli). • 16. sajandi keskpaigaks olid lisanimed muutunud püsivaks.

Talunimede peamised allikad • Talupoegade lisanimed (Allika, Väädi, Mäe) • Talupoegade ristinimed (Mardi, Jaani, Madise) • Lisa- ja ristinimede kombinatsioonid (sh isanimega: Suurematsi, Vanamardi, Mihklihansu) • Vanad kohanimed (eriti hajataludel) • Mitmesugused üldnimed (tegevusala, päritolu, isiku tunnused v omadused, loodussõnavara, hoonete nimetused jne) • Uuemal ajal: perekonnanimed

Mõne nimekoosluse saatused 1725 -2008 (Rap) • • • Jalase küla: Otza Hans > Otsa t Hanso Mart > Hansumardi t Simo Jürri > Siimu t Lepparo Tönnis > Lepparu t Otti Jurre Tönnis > Oti t Reino Mart > Reinu t Hietagose Jahn > Hiietse t Clause Mart > Laose t Lipsto Hinn > (Lipstu k) Lehsa Jahn > Leesa t Mujahio Ado > 0 • • • Hagudi küla: Ranna Jack > 0 Wirro Michell > 0 Hanso Ado > 0 Rebbasse Siem > Rebase t Nohr Jahn > 0 Weike Jahn > 0 Thoma Jahn > 0 Kubias Jahni Jürgen > 0 Stallknecht Mart > 0 (prg talud nt Allika, Jaagu, Jürijaagu, Mihkli, Otsa, Tõnsu, Uuehindreku, Uustalu)

Talunimede muutumised läbi aegade • Kuni XIX sajandini: – omaniku vahetudes võis vahetuda ka perenimi/talunimi (hingerevisjonides säilitati siiski sageli “algse peremehe” nimi) • XIX sajandil – Selgem vahe talu- ja perenimede vahele tuli perekonnanimede andmisega 1822 -1835 – Talunimesid vahetati mitmel pool seoses talude kruntiajamisega (sageli said uue nime ümberkolitud talud) – Mõis pürgis sageli talunimede kordumatuse poole oma territooriumil (mh nime varieerides, nt Aadu > Aadukandi, Neo > Neotoa, Neorehe > Rehe) – Talunimesid muudeti ka talude päriseksostmise aegu; juriidilise staatuse said talunimed kinnistusaktides – XIX sajandi lõpul tehti juurde palju talusid, mõisaid tükeldati ja jagati välja; nimedeks pandi ka loodustermineid ja abstraktsõnu

Rööpsed talunimed • Kruntimiseelsed // kruntimisjärgsed – Atusmäe, rp Jüri • Mõisakirjades, katastridokumentides // rahvasuus – mõisa Revali, rp Aaduhansu; Mikkori-Miku, rp Alttoa • Ametlikud nimed // hüüdnimed – am Hiie, rp Toomarahva; am Kadaka, rp Kapsaaugu; am Tänavaotsa, rp Kukekivi • Ametlikud nimed // perekonnanimed – eriti neis piirkondades (nt Ida-Virumaal), kus ametlikud talunimed ei kinnistunudki

Talunimede muutumine XX sajandil • Talunimed muutusid sageli talude poolitamisel või liitmisel (kinnistustoimikutes sel juhul sageli liitnimed, nt Ihuma-Suuretooma, Tänavaotsa 26 ja Otsa 29) • 1920. -30. aastatel muudeti talunimesid omaniku soovil (suhteliselt harva) • Nõukogude-aegseid nimemuutuste lähem uurimine seisab veel ees • Uus muutuste laine 1990. aastatel, mh seoses maa tagastamisega õigusjärgsetele omanikele

Põliste talunimede kadu? • Valik Rapla khk uuel ajal muudetud talunimesid: – Rakvere t (1241 LCD!) > Elupuu t, Rakvere-Uuetoa t > Tammetalu t; Kalama t (mainitud 1557) > Jõekääru t – Aaviku t > Kukesoo t, Ahekõnnu t > Matsi t, Augu t > Vahtra t, Jürimatsi t > Luigendi t, Karjahansu t > Uuesauna t, Lemma t > Vanasauna t – Niimaru t > Petrula t, Anikatsi t > Unikatsi t, Hiie t > Väike maja • Vana kirjaviisi jäänukid ja hübriidid: – Alle t (p. o Ale t), Annimatsi t (p. o Animatsi t), Emmako t (p. o Emaku t), Hõrehansu t (p. o Öörehansu v Hansu t), Ijetse t (p. o Hiietse t), Jummika t (p. o Jumika t), Neo t (p. o Nõo t)