Rahvastiku tervise arengukava 2016 2023 Programmid eelarveperioodiks 2017

Rahvastiku tervise arengukava 2016 -2023 Programmid eelarveperioodiks 2017 -2021

Alaeesmärk I Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused Alaeesmärk II Rahvastiku tervise arengukava 2009 -2013 Alaeesmärk III Alaeesmärk IV Alaeesmärk V Laste ja noorte turvaline areng Tervislik elu-, töö- ja õpikeskkond Tervislik eluviis Tervishoiusüsteemi areng

Keskkonnatervis RTA Programmid 2017 -2021 • • Terviseriskid Tervishoiusüsteem eelarve: meetmeid: 2 tegevusi: 5 teenuseid: 19 • • eelarve meetmeid: 1 tegevusi: 10 Teenuseid: 18 eelarve: meetmeid: 2 tegevusi: 5 teenuseid: 41

Keskkonnatervise programm Eesmärk Elukeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud Elluviijad Sotsiaalministeerium ja Terviseamet Väljakutsed Inimesed on vähe teadlikud elukeskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest. Laialt on levinud alternatiivsed mittetõenduspõhised käitumisviisid ja uskumused (nt vaktsineerimise vastased, MMS). Elukeskkonnas esinevate ohutegurite mõjude olulisusest inimese tervisele ei ole süsteemset ülevaadet ja ohutegurite kohta ei koguta andmeid süstemaatiliselt. Elukeskkonnast lähtuvate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteem ning inimese tervist soodustava käitumise ja tervist toetava keskkonna arendamine vajab ajakohastamist. Riiklik valmisolek nakkushaiguste leviku tõkestamiseks ning epideemiateks ja pandeemiateks vajab tugevdamist. Toote-, teenuse- ja kemikaaliohutuse ning tervisekaitse nõuete täitmise järelevalve peab tuginema riskianalüüsidele ning vajaduse korral tuleb tegevusi tõhustada. Vaktsineerimisega hõlmatus on olnud pidevas langustrendis. Oluliste patogeenide ravimresistentsuse tekke ja leviku ohjamine. Ilu- ja isikuteenuste osutamise potentsiaalsed riskid inimese tervisele.

Keskkonnatervise programm Meede 1: Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine Tegevus 1: Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Tegevus 2: Keskkonnatervise riskide hindamine, ennetamine ja ohjamine ning järelevalve Tegevus 1: Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine Meede 2: Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine Tegevus 2: Nakkushaiguste seiramine, ennetamine ja tõrjumine Tegevus 3: Riikliku immuniseerimiskava rakendamine

Indikaator Tegelik tase 2018 2019 2020 2021 2 -aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR) immuniseerimisega Allikas: Terviseamet 93, 2% (2016. a) 95% 95% Vee terviseohutuse 70, 3% infosüsteemiga liitunud (2016. a) veevärkide osakaal, millel on üle 5000 tarbija Allikas: Terviseamet 75% 80% 85% 95%

Indikaator Joogiveest tingitud haiguspuhangute esinemine Allikas: Terviseamet Tegelik tase 0 (2015. a) 2018 0 2019 0 2020 0 2021 0 Supluskohtade suplusvee kvaliteet („väga heasse“ ja „heasse“ klassi kuuluvate supluskohtade osakaal) Allikas: Terviseamet Ujulate basseinivee kvaliteet (basseinide üldarvust vastav osakaal) Allikas: Terviseamet 82% (2015. a) 86% 88% 90% 66% (2015. a) 70% 72% 77% Koolide vastavus valgustatuse nõuetele Allikas: Terviseamet 71% (2015. a) 96% 96, 5% 97% Süsihappegaasi sisaldus õpperuumides vastab nõuetele Allikas: Terviseamet Turul ringlevate kemikaalide vastavus nõuetele, % Allikas: Terviseamet 65% (2015. a) 72% 73% 75% 76% (2015. a) 78, 5% 79% 80%

Indikaator Tegelik tase 2018 2019 2020 2021 Puudub leetrite, punetiste ja poliomüeliidi kohalik levik Allikas: Terviseamet Gripi sentinell-seire süsteem hõlmab vähemalt 10% elanikkonnast Allikas: Terviseamet 14 -aastaste laste hõlmatus leetrid, mumps, punetised revaktsineerimisega Allikas: Terviseamet 1 -aastaste laste hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, B-viirushepatiidi, Hib vaktsineerimisega Allikas: Terviseamet 1 -aastaste laste hõlmatus rotaviirusnakkuse vaktsineerimisega Allikas: Terviseamet Aktiivravi haiglate arv, kes koguvad ja analüüsivad andmeid tervishoiuga seotud infektsioonide (TI) liikidest ning antimikroobsete (AM) preparaatide kasutusest Allikas: Terviseamet 0 (2016) 10, 4% (2016) 0 0 10 10 91, 5 (2016) ≥ 95% 93% (2016) ≥ 95% 86, 8% (2016) ≥ 95% 23 (2016) 21 21

Terviseriskide programm Eesmärk Ebasoovitav tervisemõju ja riskikäitumine on vähenenud ning tervisenäitajad on paranenud Elluviijad Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut Väljakutsed Eri rahvastikugruppide vahel valitseb suur tervisealane ebavõrdsus, tervisenäitajad on tugevalt seotud (1) soo, haridustaseme, rahvuse, sissetuleku ja elukohaga. Rahvatervise valdkonnas elluviidavate tegevuste tase ja maht on kohalike omavalitsuste lõikes ebaühtlane. Vigastushaigestumus ja -suremus on võrreldes EL-i keskmisega oluliselt kõrgem, eriti problemaatilised on enesetappude, kukkumiste ning väikelaste vigastuste suur levimus. Vaimse tervise teenuste süsteem on killustatud, teenused ei ole piisavalt kättesaadavad ega pruugi vastata inimeste vajadustele.

Terviseriskide programm Väljakutsed Eestis on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvava trendiga ja seda nii täiskasvanute kui ka laste seas. (2) 2015. a oli ülemäärase kehakaaluga täiskasvanuid 52% rahvastikust. Sealjuures on rasvunud täiskasvanute osakaal Eestis Euroopa Liidu üks suuremaid. Enamikul koolinoortel jääb normaalset füüsilist arengut tagav kehaline koormus saamata. Väike on ka kehaline aktiivsus täiskasvanute hulgas, eriti vanemates vanuserühmades ning kehvemates sotsiaalmajanduslikes oludes elavates rühmades. Elukestavale liikumisharjumusele pannakse alus lapseeas, mistõttu on eriti muret tekitav väike kehaline aktiivsus laste seas. Soovituslikust kogusest on väiksem puu- ja köögiviljade tarbimine. Lapsed tarbivad liiga vähe piima ning nii lapsed kui täiskasvanud vähe kala. Suur on aga suhkru-, soola ja küllastunud rasvhapete tarbimine. Puuduvad komplekssed sekkumistegevused koolides ja töökohtades, mis oleksid suunatud toitlustamisele sööklates, toidumüügipunktides ja puhvetites. Vähene on toidukäitlejate kaasatus tasakaalustatud toitumise soodustamisse. Suure rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega ning vähese toiteväärtusega toitude reklaamide sihtrühmaks on haavatavad sihtrühmad.

Terviseriskide programm Väljakutsed (3) Alkoholi kogutarbimine on viimastel aastatel vähenenud, kuid on endiselt tasemel, kus tervise- ja sotsiaalsed kahjud on suured. Samuti tarbitakse alkoholi sageli ja suurtes kogustes, sh on alaealised esmakordselt elus purjus palju nooremas eas kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Märkimisväärne on joobe roll vigastussurmades. Alkohoolsed joogid on noortele kergesti kättesaadavad. Järelevalve kehtiva alkoholiregulatsiooni täitmise üle on ebapiisav. Iseloomulik on intensiivne alkoholireklaam meedias ning alkoholi tarbima õhutavate rahvaürituste rohkus. Naiste hulgas on igapäevasuitsetajate arvu langustendents väiksem kui meeste hulgas. Suitsetajate osakaal on suurem madalama haridustasemega inimeste seas ning vahe võrreldes kesk(eri)- ja kõrgharidusega inimestega järjest suureneb, olles 2016. aastal 27, 5%. Igapäevasuitsetamine, vesipiibu ja suitsuvabade toodete, eeskätt huuletubaka levimus ning e-sigarettide kasutamine noorte täiskasvanute vanuserühmas suureneb. Alaealised alustavad suitsetamisega endiselt väga varases eas. Sõltuvusest vabaneda aitavate nõustamisteenuste kättesaadavus ei ole tagatud kõigile abivajajatele. Tugiteenused sõltlaste lähedastele ei ole piisavalt kättesaadavad. Narkootikumide tarvitamise sagedus 15– 16 -aastaste kooliõpilaste seas on jätkuvalt kõrge. Sagenenud on HIV-i edasikandumine seksuaalsel teel. Uute täiskasvanud nakatunute arv on suurenenud tingituna vähesest kaitsevahendite kasutamisest. Üldine haigestumine tuberkuloosi on tänu riiklikule programmile vähenenud, kuid suureks probleemiks on multiravimresistentsete, sh nn eriti resistentsete juhtude ning HIV-i nakatunud tuberkuloosihaigete suur suhtarv.

Indikaator Tegelik tase 2018 2019 2020 2021 Südame ja veresoonkonna haigustesse surnud alla 65 -aastaste arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 81, 9 (2016. a) 65 60 56 56 Imikusuremuskordaja (alla 1 -aastaste laste surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta) Allikas: Statistikaamet 2, 3 (2016. a) 2, 0 1, 8 1, 7 0– 19 -aastaste laste ja noorte suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 32, 7 (2016. a) 31, 8 31 31 Oma tervist väga heaks hindavate 11 -, 13 - ja 15 aastaste laste osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut 33, 2% (2014. 34, 5% a) 34, 5% 34, 7% Maakondlikud erinevused eeldatavas elueas sünnimomendil Allikas: Statistikaamet 3, 8 3, 6 (2014/2015. a) 3, 5 3, 4 32, 5

Indikaator Tegelik 2018 2019 2020 2021 16– 64 -aastaste ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut Alkoholi tarbimine püsivalt alla 9, 5 liitri absoluutset alkoholi 15 aastaste ja vanemate elanike kohta aastas Allikas: Tervise Arengu Instituut 51, 7% (2016) 10, 3 (2015) 50% 50% - ˂9, 5 16– 64 -aastaste igapäevasuitsetajate osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut Narkootikumide tarvitamisest põhjustatud üledoosisurmade arv Allikas: Tervise Arengu Instituut 21, 3% (2016) 114 (2016) 19, 1% 18, 3% ˂80 ˂80 Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Statistikaamet Uute HIV-positiivsete juhtude arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Terviseamet HIV-i vertikaalse leviku määr (kui suur osa HIV-i nakatunud naistele sündinud lastest on emalt nakkuse saanud) Allikas: Terviseamet Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal esmastest bakterioloogiliselt (külvis) positiivsetest (BK+) kopsutuberkuloosi juhtudest Allikas: Terviseamet 65, 3 (2016) 17, 4 (2016) 0 (2016) 70 65 61 61 17, 5 16, 2 15 15 <2 <2 21, 5% (2016) 16% 16%

Suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 13, 9 (2016. a) 11, 2 10, 6 10 10 1– 19 -aastaste laste ja noorte psüühika- ja 2072 (2015. käitumishäirete uute juhtude arv 100 000 elaniku aasta) kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 1865 1833 1801 Illegaalseid narkootikume proovinud 15– 16 aastaste osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut 38% (2015. a) 35% 33% 31% 30% Tuberkuloosi esmahaigestunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 12, 7 (2016. a) 11, 9 11 10 10

Laste kehalise aktiivsuse suurendamine Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine Terviseriskide programm Alkoholi tarbimise vähendamine Tubaka tarbimise vähendamine Terviseriskide vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine ja vähendamine ning kahjude vähendamine Vigastuste vähendamine ja ennetamine HIV-i ja AIDS-i juhtude vähendamine Tuberkuloosinakkuse vähendamine Rahvatervise valdkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel

Tervishoiusüsteemi programm Eesmärk Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu Elluviijad Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Ravimiamet ja Sotsiaalkindlustusamet Väljakutsed ravikindlustuse tulubaas on piiratud, demograafilistest muudatustest tulenevalt ei suuda tööealise elanikkonna panus ravikindlustussüsteemi katta kindlustatud isikute kulusid; rahvastiku vananemisest tulenev tervishoiuteenuste vajaduse kasv, tervishoiuteenuste kallinemine ja innovatiivsete ravimite kõrge maksumus tekitab surve tervishoiu kulude kasvuks; tervishoiuteenuste kättesaadavus on elanikke hinnangul halvenenud ja ravijärjekorrad on pikenenud; tervishoiuteenuste tarbimisel ning ravimite ja meditsiiniseadmete (sh abivahendite) eest tasumisel on elanikkonna kulutused omaosalusena suhteliselt kõrged, mis ohustab kõige rohkem krooniliste haiguste ja madalama sissetulekuga inimesi; vähene tähelepanu ennetusele sh patsiendikeskse kommunikatsiooni puudumine ja puudulik tähelepanu patsiendi oskustele oma terviseseisundiga toimetulekuks; tervishoiuteenuste koordineerimine ja teenuste järjepidevus on ebapiisavad ning seda on vaja tõhustada kõikidel erinevatel teenuste osutamise tasemetel; tagada ressursid ja võrgustik tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevad töötajad, optimaalne teenuste rahastamine, kaasaegne infrastruktuur ja seostatud võrgustik); jätkusuutlikult toimiva inimkeskse tervishoiusüsteemi ning nii tervishoiuvaldkonna erinevate tasandite kui ka sotsiaalvaldkonnaga integreerituse arendamine vajab tõhusamat ja terviklikumat lähenemist.

Tervishoiusüsteemi programm Tervisehoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Kvaliteetsete ravimite, vere ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine

Indikaator Tegelik tase 2019 2020 2021 Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus Allikas: Statistikaamet, Eesti Haigekassa 94, 0% (2016. a) 94, 0% Mehed 91, 4% Naised 96, 4% 13, 7% (2015. a) ≥ 15% 94, 0% 99, 0% ≥ 15% 22, 8% (2015. a) <25, 0% Patsiendi kulutuste osakaal soodusravimite ostmisel Allikas: Eesti Haigekassa 32, 3% (2015. a) 31, 0% 30, 5% ≤ 30% Arstiabi kättesaadavust heaks või väga heaks pidanute osakaal elanikkonnas Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ 38% (2016. a) 67, 3% 68% Arstiabi kvaliteeti heaks või väga heaks pidanute osakaal elanikkonnas Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ 68, 2% (2016. a) 78% 79% 80% Avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludest Allikas: Tervise Arengu Instituut Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kogukuludest Allikas: Tervise Arengu Instituut 2018 66, 5%

Indikaator Tegelik tase 2018 2019 2020 2021 Südame ja veresoonkonna haigustesse surnud alla 65 -aastaste arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 81, 9 (2016) 65 60 56 56 Imikusuremuskordaja (alla 1 -aastaste laste 2, 3 surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta) (2016) Allikas: Statistikaamet 2, 0 1, 8 1, 7 0– 19 -aastaste laste ja noorte suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet 32, 5 31, 8 31 31 Oma tervist väga heaks hindavate 11 -, 13 - ja 33, 2% 15 -aastaste laste osakaal (2014) Allikas: Tervise Arengu Instituut 34, 5% 34, 7% Maakondlikud erinevused eeldatavas elueas 3, 8 sünnimomendil (2014/2015) Allikas: Statistikaamet 3, 6 3, 5 3, 4 32, 7 (2016)

Indikaator Tegelik tase 2018 2019 2020 2021 Arstide arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 349 (2015. a) 320 320 Õendusala töötajate arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut 670(2015. a) 865 883 900 Haiglavõrgu arengukava haiglate keskmine ravikestvus aktiivravis Allikas: Tervise Arengu Instituut 5, 3 (2015. a) 5, 0 4, 8 4, 6 Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive Allikas: Tervise Arengu Instituut 69, 4 (2015. a) 77, 4 81, 2 85, 0

Indikaator Tegelik tase 2018 2019 2020 2021 Rahulolu apteegiteenuse kättesaadavusega Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ 95% (2016. a) ≥ 98 ≥ 99 Rahulolu retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest kättesaamise korraldusega Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ 59% (2016. a) 72 76 ≥ 80 ≥ 81