Rahvastiku Tervise Arengukava 2020 2030 peamised oodatavad tulemused

Rahvastiku Tervise Arengukava 2020– 2030 peamised oodatavad tulemused Kristina Köhler Nõunik, Analüüsi ja statistika osakond, Sotsiaalministeerium 12. 06. 2018

Rahvastiku Tervise Arengukava 2020– 2030 peamised oodatavad tulemused: 1. Kasvab Eesti inimeste oodatav eluiga 2. Kasvab Eesti inimeste tervena elatud (piiranguteta) eluigakasvab kiiremini kui oodatav eluiga 3. Väheneb ebavõrdsus tervises- mehed/naised, maakonnad, haridustasemed, detailsemad eesmärgid programmide fookusvaldkondades

1) Oodatav eluiga (life expectancy) Oodatav eluiga- keskmine eluaastate arv sünnil, kui palju inimene elab eeldusel, et tema vanusspetsiifiline suremus jääb samaks. • Eurostati prognoosi eelduseks on vanusspetsiifilise suremuse vähenemine ning muud demograafilised näitajad püsivad samade trendide juures (vananemine, ränne, sünnid) • Lisaks modelleerib Statistikaamet sügiseks Eurostati trendidele juurde suremuse veelgi suurema languse tavapärasestlähtuvalt meie sisendist (mis vanuses, soos ja kui palju juhte soovime millise põhjuse osas ära hoida- ajaraam (10 -aastat), sekkumise olemasolu). SISEND

Oodatav eluiga aastates 1) Kasvab oodatav eluiga - Eurostati prognoos 2017– 2030 90 85 85 80 77 75 70 65 30 20 29 20 28 20 27 20 26 20 25 20 24 20 23 20 22 20 21 20 20 20 19 20 18 20 17 20 16 20 15 20 14 20 13 20 12 20 11 20 10 20 09 20 08 20 07 20 06 20 05 20 20 04 60 Aasta Allikas: Eurostat Mehed Naised: 3 -aastane elueakasv sh EL vahe vähenemine (2030 aastaks 0, 3 aastale vs 2015. aastal oli see 1, 5 -aastat- Eesti kahjuks)- 2030. aastal elavad Eesti naised 85 -eluaastat. Mehed: 4 -aastane eluea kasv sh EL vahe vähenemine (2030 aastaks 2, 8 -aastale vs 2015. aastal oli see 4, 8 -aastat- Eesti kahjuks)- 2030. aastal elavad Eesti mehed 77 -eluaastat.

1) Statistikaameti prognoos oodatava eluea osassügiseks 15 -49 -aastaste enneaegse suremus tõttu kaotatud eluaastad, 2016 • Vigastussurmade arvu langus laste ja tööealiste elanike hulgas 50% (300 juhtu vähem 2030 aastaks, nt mürgistused, enesetapud) • Uimastite (alkohol ja narkootikumid) tarvitamisest tingitud surmade langus 50% (alkoholi osas 226 juhti ja üledooside osas 55 juhtu vähem 2030 aastaks) • Peaajuveresoonte haigustest tingitud surmajuhtude langus tööealiste elanike hulgas 30% (54 juhti vähem 2030 aastaks) • jne Allikas: Institute for Health Mertics and Evaluation

2) Tervena (piiranguteta) elatud eluiga (disability free life expectancy, healthy life years) Tervena elatud eluiga- keskmine aastate arv, mida inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Metoodika: kombineeritakse oodatava eluea näitajat küsitlusuuringu tulemustega • Tervisest tingitud piirangud – mil määral on mõni terviseprobleem piiranud vastajat tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad, viimase 6 kuu jooksul Näitajat mõjutavad: vaimne ja füüsiline terviseseisund ja muutused selles, tervishoiu arengud ja võimekus tulla toime krooniliste haiguste ja vananeva elanikkonnaga sh elanike ootused tervise osas, haridustase, töötus jne. • Prognoos põhineb Eurostati oodatava eluea prognoosil ning eeldusel (hiljem Statistikaameti prognoosil), et mehed elavad 80% ja naised 75% oma elust 2030 aastaks tervetena (EL keskmisele tasemele lähemal)

2) Kasvab tervena elatud eluiga sünnimomendil, prognoos 2017– 2030 Tervena elatud eluiga sünnimomendil, aastat 70 64 65 61 60 55 50 45 40 35 30 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Aasta Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Mehed Naised elavad oma elust 75% tervetena sh kasvab naistel tervena elatud eluiga võrreldes 2016. aastaga 5 eluaastat ehk tervena elatud eluiga on 2030 aastaks 64 aastat. Mehed elavad oma elust 80% tervetena sh kasvab tervena elatud eluiga võrreldes 2016. aastaga 7 eluaastat ehk tervena elatud eluiga on 2030 aastaks 61 aastat.

2) Haigestumuse tõttu kaotatud eluaastad 15 -49 aastaste hulgas, 2016 Allikas: Institute for Health Mertics and Evaluation

2) Haigestumuse tõttu kaotatud eluaastad, 2016 Allikas: Institute for Health Mertics and Evaluation

3 a) Ebavõrdsus tervises väheneb- väheneb maakondade vahelise oodatava eluea erinevus e in km Ee st ik es Võ ru i lja nd Vi lg a Va ar e Maakond Allikas: Statistikaamet Ta rtu R Sa a ap l u rn Pä lv a Põ Vi ru ne - Lä ä Jä rv a Lä än e va Jõ ge Id a. V iru iiu H H ar ju 81 80 79 78 77 76 75 74 73 72 71 70 69 68 2006/2007/2008/2009/2010 2011/2012/2013/2014/2015 2006/2007 vs 2015/2016 2010/2011 Kasv 4, 5 aastat Eestis 2015/2016 keskmiselt

Võ ru nd i Vi lja lg a Va rtu Ta ar e Sa ap la R rn u Pä lv a Põ Jä rv a Lä än Lä e än e. Vi ru ge va Jõ ru Id a. Vi iiu H ar ju 80 79 78 77 76 75 74 73 72 71 70 H Maakonna keskmine oodatav eluiga aastates 3 a) Ebavõrdsus tervises väheneb- väheneb maakondade vahelise oodatava eluea erinevus Maakond Allikas: Statistikaamet 2012/2013/2014/2015/2016 Eesti keskmine 2015/2016 Eesmärk (2 -aastat erinevust) Eesmärk (1 -aastat erinevust) Mitte üheski maakonnas ei ole oodatav eluiga Eesti keskmisest enam kui 1 eluaasta (2 eluaasta) võrra madalam.

3 b) Ebavõrdsus tervises väheneb- väheneb oodatava eluea erinevus haridustasemete vahel (kuni põhiharidusega ja kõrgharidusega) Oodatav eluiga põhiharidusega ja kõrgharidusega elanikel, 2011 90 80 82, 87 77, 4 70, 96 70 86, 23 78, 24 66, 67 60 50 40 30 20 10 0 Põhiharidus või vähem (sh kutsega) Allikas: Statistikaamet Kokku Kõrgharidus Mehed Naised

Kuidas edasi? • Töö programmide raames, kus saab kokku leppida millised surmajuhud täpsemalt ja kelle hulgas 2030. aastaks ära hoitakse (eeldusel, et on olemas 10 -aastases ajaraamis toimiv piisavalt efektiivne meede). • Septembris RTA juhtkomisjon - vaatame taas üle kõik peamised tulemused ja nende osas seatud eesmärgid.

Aitäh! kristina. kohler@sm. ee