Rahvastiku paiknemine ja tihedus Koostaja lle Liiber Avaldatud

Rahvastiku paiknemine ja tihedus Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3. 0 Eesti (CC BY-SA 3. 0)“ alusel, vt http: //creativecommons. org/licenses/by-sa/3. 0/ee/ http: //www. mumbailocal. net/965/people-of-mumbai/

Kuidas mõõta rahvastiku tihedust? Palaval suvepäeval on Pärnu rannas ligi 23 000 inimest. Iga inimese kohta tuleb keskmiselt 3 m 2 liivaranda. V. Vlassov http: //www. ohtuleht. ee/436176 http: //pilt. delfi. ee/picture/6062249/ http: //pilt. delfi. ee/picture/11493303/ Suurema osa aastast on rand siiski tühi.

Kuidas mõõta rahvastiku tihedust? Päevasel ajal on kesklinn rahvast täis ja sageli ei jätku ruumi ei inimestele ega autodele. Hilisõhtuks on kesklinn aga autodest ja inimestest tühi. Rahvastiku paiknemine ja tihedus on ajas ja ruumis väga muutuvad. V. Vlassov http: //www. ohtuleht. ee/436176 http: //pilt. delfi. ee/picture/6062249/ http: //pilt. delfi. ee/picture/11493303/

Rahvastiku tihedus tavapärase mõistena • Rahvastiku tihedus ehk asustustihedus näitab inimeste arvu teatud pinnaühiku (tavalislt km 2) kohta. • Rahvastiku tihedust arvutatakse • Tavaliselt arvutatakse rahvastiku keskmine tihedus riigi, maakonna või linna/valla ühe km 2 kohta. • Maailma keskmine rahvastiku tihedus on 45, 3 in/km 2 kohta. • Ligi 90% rahvastikust elab vaid 10%-l Maa territooriumist. http: //cdn. zmescience. com/wp-content/uploads/2011/08/world-population-day. jpg

Kus elavad inimesed kõige tihedamalt? w Suurlinnades. Indias Mumbais elab 14 mln elanikku ja rahvastiku keskmine tihedus on 29 650 in/km 2 w Väike- ja linnriikides. Monacos, mille pindala on vaid 1, 95 km 2 elab 33000 inimest. Rahvastiku keskmine tihedus on 16 923 in/km 2 w Riikide mõnes piirkonnas. Hiinas Macaus on rahvastiku keskmine tihedus 18 500 in/km 2 kohta. w Mõnedes riikides. Suurima rahvastiku tihedusega riik on Bangladesh, kus elab 2 200 in/km 2 kohta. Monaco Macau Andmed. http: //en. wikipedia. org/wiki/List_of_countries_by_population_density Monaco. http: //www. travelglobep. com/category/europe/monaco/ Macau. http: //www. jaunted. com/country/mo

Iga kontinendi kõige tihedama asustusega kohad St Peterburg Los Angeles Kairo Karachi Kolkata Mumbai Shenzhen Kinshasa Santiago Kairo 12, 2 mln, 9400 in/km 2 St Peterburg 5, 3 mln, 8550 in/km 2 Santiago 5, 4 mln, 8400 in/km 2 Ateena 3, 7 mln, 5400 in/km 2 Los Angeles 11, 7 mln, 2750 in/km 2 http: //www. theglobaleducationproject. org/earth/human-conditions. php Mumbai 14 mln, 29 650 in/km 2 Kolkata 12, 7 mln, 23, 900 in/km 2 Karachi 9, 8 mln, 18 900 in/km 2 Shenzhen 8 mln, 17 150 in/km 2 Kinshasa 5 mln, 10 650 in/km 2

Kus on kõige tihedama asustusega piirkonnad? 9. 5. 8. 7. 6. 1. 2. 4. 10. http: //www. theglobaleducationproject. org/earth/human-conditions. php 3.

Kuidas kujutatakse rahvastiku tihedust kaartidel? • Rahvastiku paiknemist ja tihedust saab kõige paremini iseloomustada temaatiliste kaartide abil. • Kaardi kujutusviisi valikust sõltub, kui detailse ja tõetruu ülevaate saame. • Rahvastiku tiheduse kujutamiseks kasutatakse: – horopleetkaarte – punktkaarte – ruutkaarte • . . Kaart: http: //media. maps. com/magellan/Images/k 3 worldpop. gif

Horopleetkaart • On kaart, kus mingi näitaja - antud juhul riigi rahvastiku tihedus - on väärtuste alusel jaotatud kindlatesse vahemikesse. • Väärtuste vahemikke kujutatakse erinevate värvitoonidega. • Väiksema väärtusega vahemikke kujutatakse heledama ning suuremate väärtustega vahemikke tumedama tooniga. • Kui jaotusvahemik on halvasti valitud, siis saame rahvastiku paiknemisest ebaõige ettekujutuse. Antud näite puhul satuvad ühte gruppi riigid, kus keskmine tihedus on 150 in/km 2 kui ka 299 in/km 2 Kaart http: //et. wikipedia. org/wiki/Pilt: World_population_density_map. PNG

Punktkaart • Punktkaardil tähistab iga punkt näitaja kindlat väärtust teatud piirkonnas. • Juuresoleval kaardil tähistab 1 punkt 100 000 inimest. • Neis piirkondades, kus on rohkem rahvast, on ka punkte rohkem. • Punktkaart annab küll hea ülevaate rahvastiku paiknemisest, kuid sellelt on raske välja lugeda, kui suur on rahvastiku tihedus erinevates piirkondades. http: //media. maps. com/magellan/Images/k 3 worldpop. gif

Ruutkaart • Ruutkaardil on kujutatav ala jagatud korrapärasteks ruutudeks. • Iga ruudu värvitoon valitakse vastavalt sellele, kui palju inimesi selles ruudus elab. • Eelnevalt moodustatakse väärtusvahemikud ja vastavalt sellele värvitakse ruudud. • Hõredamalt asustatud piirkonnad on heledamad ja tihedalt asustatud alad tumedamad. Pariisi ümbrus suurendatult http: //www. theglobaleducationproject. org/earth/human-conditions. php

Öine satelliidipilt Hea ülevaate tihedamalt asustatud aladest saab öiselt satelliidipildilt. 5. 2. 6. 3. 1. 4. 7. Miks numbritega tähistatud piirkondades on väga hõre asustus?

Kombineeritud kaardid Öise satelliidipildi ja reljeefikaardi kombinatsioon annab lisainfot rahvastiku paiknemise kohta. http: //www. iiasa. ac. at/Research/ERD/DB/data/maps_0. htm

Miks paikneb rahvastik ebaühtlaselt? • Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud paljud tegurid. • Need tegurid on ka omavahel tihedalt seotud. • Erinevatel ajaperioodidel on ühe või teise teguri olulisus muutunud. LOODUSLIKUD TEGURID PINNAMOOD KLIIMA TAIMESTIK MULLAD LOODUSVARAD RAHVASTIKU PAIKNEMINE AJALOOLISED MAJANDUSLIKUD SOTSIAALSED ÜHISKONDLIKUD TEGURID POLIITILISED

Mis tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist? Pinnamood Tasandikud, eriti madalikud on väga tihedalt asustatud, näiteks Holland, Belgia, Bangladesh jt. Elamiseks on vähesobivad kõrgmäestikud, kus on järsud nõlvad, kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisavalt sademeid, palju päikesepaistet jne. Hõreda asustusega on piirkonnad, kus on aastas vähe sademeid (kõrbed) või on väga pikk kuivaperiood, väga suur õhuniiskus (ekvatoriaalne kliima), kogu aasta madal temperatuur (polaaralad).

Mis tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist? Mullad. Tiheda asustusega on suurte jõgede deltad (Niilus, Ganges jt), kus on kujunenud paks ja huumusrikas mullakiht, see on olnud eelduseks põllumajanduse arengule. Niisutuspõllud Niiluse deltaalal Taimestik Hõreda asustusega on okasmetsade, vihmametsade alad, samuti kõrbed. Tihe asustus on lehtmetsa ja rohtlavööndis. Maavarade kaevandamispiirkondadesse on kujunenud tiheasustusega alad: Rein-Ruhri piirkond, Donbass, Lõuna-Uural jt. http: //www. realmagick. com/irrigation-ditches http: //humourcafe. blogspot. com/2007/12/biggest-diamond-mining-unit. html Maailma suurim teemantikaevandus Mirnõi Ida-Siberis

Mis tegurid mõjutavad rahvastiku paiknemist? Sotsiaal-majanduslikud tegurid Arenenud riigid ja piirkonnad, kus on suur töökohtade valik ja kõrged palgad meelitavad aina uusi inimesi juurde. Näiteks USA-sse, Saksamaale, Suurbritanniasse suundub igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Ka riigi sees liiguvad inimesed majanduslikult paremal järjel olevatesse piirkondadesse. Näiteks Lõuna-Itaaliast Põhja-Itaaliasse. Poliitilised Kodusõjad (näiteks Darfuri konflikt Sudaanis) põhjustavad suurte masside rännet teistesse riikidesse. Ajaloolised tegurid Paljudest piirkondadest, mis on juba ammustest aegadest tihedama asustusega on nüüdseks kujunenud arenenumad alad.

Rahvastiku paiknemine Rootsis • Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 in/km 2. • Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. • Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. • Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa, kus elab 25 kuni 250 in/ km 2 kohta. • Põhjuseks on soodsam kliima ja tasandikuline reljeef (hea põllumajanduse ja asustuse arenguks). http: //sedac. ciesin. columbia. edu/gpw/country. jsp? iso=SWE#

Rahvastiku paiknemine Rootsis • Pealinna Stockholmi ja suuremate Stockholm Küla Rootsi põhjaosas linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem – 50 -100 in/ km 2 kohta. • Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis- ja transporditingimused on soodsamad. • Kõige hõredamalt on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km 2. Need on karmi kliima ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. http: //sb. westfordk 12. us/pages/6 mweb/6 mss/travelpages/green 10/gjon/index. html http: //sedac. ciesin. columbia. edu/gpw/country. jsp? iso=SWE#

Rahvastiku paiknemine Brasiilias • Brasiilias elab 192, 3 mln inimest. • Rahvastiku keskmine tihedus on 22 in/km 2 kohta. • 50% Brasiilia rahvastikust elab riigi idaosas, umbes 500 km laiusel alal rannikust sisemaa suunas. http: //www. chenyingke. com/2011/1556/

Rahvastiku paiknemine Brasiilias Tihedama asustusega alad Fortaleza • Kiiresti arenev kirdeosa. Rauamaagi ja boksiidi kaevandamine. Metallurgiatööstus. Hea ühendus Amazonase piirkonnaga. Puidutööstus. Recife Brasília • Mitmed idaranniku piirkonnad on väga tiheda asustusega 250 -1000 in/km 2, linnades üle 1000 in/km 2. Rio de Janeiro São Paulo Soe ja niiske kliima on elamiseks sobiv, head sadamakohad on soodustanud kaubavahetust ja tööstuse arengut. Salvador Porto Alegre • Uue pealinna Brasília ümbrus. Ehitati 1960. aastatel, et arendada välja ka riigi sisealasid. http: //www. chenyingke. com/2011/1556/

Rahvastiku paiknemine Brasiilias Hõredama asustusega alad • Riigi põhja-, lääne- ja keskosa on hõreda asustusega 1 -4 in/km 2 kohta. Manaus • Palav ja väga niiske kliima, vihmametsad, Amazonase jõgikonna üleujutatav ala, väheviljakad mullad, halb ühendus ülejäänud riigiga. • Trans-Amazonase maantee rajamise nind metsade mahavõtmise ja puidu ekspordiga seoses on ühendus rannikualadega paranenud. • Erandiks on Manause ümbrus, kus on tihedam asustus. 19. saj lõpus andis arengule tõuke kautšukibuum, 1980. aastatel turism ja vabasadama staatus. http: //www. chenyingke. com/2011/1556/

Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis on rahvastiku keskmine tihedus 30, 9 in/km 2 kohta (2011. a. andmetel). Kõige tihedamalt elatakse Tartus 2673 in/km 2 kohta ja Tallinnas 2529 in/km 2 kohta. Maakonnakeskustes jääb keskmine rahvastiku tihedus 1000 -1500 in/km 2 vahemikku. http: //www. stat. ee/ http: //www. estonica. org/et/%C 3%9 Chiskond/Asustus/Linnad_ja_linnastumine/

Rahvastiku tihedus Hiinas • Iseloomustage rahvastiku paiknemist ja tihedust Hiinas. • Mis kaardi kujutusviisi on kasutatud? http: //www. china-mike. com/china-travel-tips/tourist-maps/china-population-maps/

Teemaga seotud lingid • Interaktiivne maailma rahvastiku tiheduse kaart http: //sedac. ciesin. columbia. edu/gpw/ • Rahvastiku tiheduse kaardikiht Google Earth’is • http: //www. gearthblog. com/blog/archives/2007/12/population_maps_fo r_google_earth. html • Suurima rahvastiku tihedusega linnad http: //www. citymayors. com/statistics/largest-cities-density-125. html • Riikide pingerida rahvastiku tiheduse põhjal http: //www. nationmaster. com/graph/geo_pop_den-geographypopulation-density • Huvitavaid rahvastiku paiknemise kaarte http: //www. viewsoftheworld. net/