LINDUDE RNNE Eesti Ornitoloogiahing 2013 Kuhu linnud kaovad

LINDUDE RÄNNE Eesti Ornitoloogiaühing 2013

Kuhu linnud kaovad? • Roostikku ööbima suunduvaid pääsukesi vaadeldes uskus Aristoteles, et linnud suunduvad veekogu põhja taliuinakusse. Sama uskus veel 18. sajandi keskpaigas ka Karl Linnaeus. Mõned aastad hiljem tegi Firsch kindlaks, et pääsukesed siiski rändavad. Sellele jälile saamiseks sidus ta niidi ümber pääsukese jala. • Esimesed täpsemad tõendid lindude liikumise kohta saadi alles lindude rõngastamisega, millega tehti koordineeritult algust 1899. aastal. Foto: Mati Kose

Lindude rändamise põhjused • Rändamine ühest maailma osast teise on vajalik selleks, et ellu jääda (toitu hankida) ning järglasi saada (s. t. edukalt pesitseda). • Ilmade jahenemisest, lumikatte tekkimisest ja veekogude jäätumisest tulenev toidunappus. • Päeva pikkuse lühenemine, mis jätab toitumiseks aina vähem aega. • Sobivate pesitsuspaikade leidmise vajadus – talvitusaladel pole pesitsemiseks sobivaid elupaiku. Foto: Kaarel Kaisel

Rändlinnud ja paigalinnud • Maailma linnustikust 40% on rändlinnud, sh toimub ränne ka troopilistel aladel. • Eesti linnustikust on paikseid linnuliike alla kümnendiku. Ka siin aastaringselt esinevad tihased, hakid ja varesed võtavad hilissügisel ette lühemaid rändeid. • Päris paikseteks lindudeks on näiteks mitmed kanalised, kes elavad kogu oma elu vaid mõne kilomeetri suurusel alal liikudes. Foto: Tarvo Valker

Rändlindude jagunemine • HAUDELINNUD ehk SUVIKÜLALISED – liigid, kes meie aladel pesitsevad. Suur osa meie haudelindudest on rändlinnud, kes saabuvad meile kevadel ja lahkuvad sügisel. • LÄBIRÄNDAJAD – liigid, kes meil ei pesitse, vaid rändavad meie aladelt üksnes läbi. Arvuliselt on kevadel ja sügisel läbi-rändajaid kümneid kordi rohkem kui siia pesitsema jäävaid haudelinde. Paljud meie haudelinnustikku kuuluvad haudelinnud võivad olla üksnes läbirändel ja pesitseda näiteks Soomes või Venemaal. • TALIKÜLALISED – linnud, kes saabuvad meile hilissügisel vaid talveperioodiks. Tuntuimateks talikülalisteks on näiteks siidi -saba, urvalind ning vesipapp.

Eesti ja rändlinnud • Eesti paikneb globaalse tähtsusega Ida-Atlandi rändetee ääres. • See rändetee ühendab 75 maailma riiki, mida läbib või kasutab peatusalana 295 linnuliiki. • Ida-Atlandi rändetee Eestit läbivat haru mööda liigub igal kevadel ja sügisel meie aladelt läbi kuni 5 miljonit arktilist vee- ja rannikulindu, kes talvituvad Lõuna-Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas ning pesitsevad Skandinaavia põhjaosas või Lääne-Siberis.

Tumelilla - Väikeluige pesitsusalad Must joon - rändetee Helesinine - talvitusalad

Millal ränne toimub? Lindude ränne toimub meie aladel tegelikult aastaringselt, kuid kõige arvukam läbiränne leiab aset kevadel märtsist juuni alguseni ning sügisel augustist oktoobri lõpuni. Mitmete kahlajate (nt tumetilder, veetallaja, vöötsaba-vigle) emaslinnud suunduvad pesitusaladele üksnes munemiseks (poegade eest hoolitsevad vaid isaslinnud). Emaslinnud alustavad oma „sügisrännet“ juba juuni lõpus. Foto: Mati Kose

Kuhu meie tuntumad linnud rändavad? • Lähirändurid – linnud, kelle talvitusalad paiknevad meile suhteliselt lähedal (s. t Euroopas) • Kaugrändurid - linnud, kes võtavad igal aastal ette tuhandete kilomeetritepikkuse rände (peamiselt Aafrikasse). IGA LINNULIIGI RÄNDETEE ON AINULAADNE! Kühmnokkluik Kiivitaja, Kuldnokk Suitsupääsuke Valgetoonekurg

Tõelised maailmarändurid Kõige pikema rändeteega linnuliik maailmas on ka Eestis pesitsev randtiir. Tema aastane rändeteekonna pikkus mööda rannikut Lõuna-Aafrikasse ja tagasi on 35000 - 50000 km. Umbes 20 -aastane randtiir on läbinud teekonna, mis võrdub rännakuga Maalt Kuule ja tagasi. Foto: Mati Kose

Kiiremini, kõrgemale. . . • Lindude rände kõrgus on väga erinev. Rände kõrgust mõjutab tuul (vastutuulega rändavad linnud madalamalt) ja pilvisus (selge ilmaga rännatakse kõrgemal). • Mõned linnud rändavad madalalt merelainete kohal, teised rändavad aga kilomeetrite kõrgusel. • Maailma kõige kõrgemalt rändav lind on vööthani, kes ületab rändeteel Himaalaja ja võib rännata kuni 9 km kõrgusel! • Teadaolevalt kõige kiiremaks vahepeatuseta ränduriks on rohunepp, kes suudab 6800 km pikkuse vahemaa läbida keskmise kiirusega 97 km/h. • Must-toonekured ja kalakotkad rändavad Aafrika talvitusaladelt Eestisse umbes 1, 5 - 2 kuud, kuna nad teevad rändel toitumiseks vahepeatusi.

Valmistumine rändeks Kõige olulisem on enne rännet toitumine. Mõned kaugränduritest värvulised peaaegu kahekordistavad oma kehakaalu enne rändele asumist. 20 -grammised kivitäksid võivad puhkepausita rännata 30 tundi järjest, läbides selle ajaga 2500 km! Foto: Kaarel Kaisel

Valmistumine rändeks Kogunemine parvedesse. Kindlas formatsioonis lendamine (nt. kolmnurgas rändavad sookureparved) võimaldab lindudel pikal rändeteel energiat kokku hoida. Peatuspaigad rändeteel. Paljud linnuliigid ei suuda ilma vahepeatuseta talvitusaladele jõuda. Nad vajavad soodsaid toitumisalasid lühemateks vahepeatusteks. Nii peatuvad igal kevadel ja sügisel Lääne-Eestis kümned tuhanded Lääne-Siberis pesitsevad ja Hollandis talvituvad valgepõsk-lagled. Foto: Tarvo Valker

Kuidas linnud õige tee leiavad? • Õige teekonna aitab leida geneetiliselt pärandatud informatsioon. • Linnud kasutavad orienteerumiseks Maa magnetvälja, paljud öörändurid ka tähti. • Mõned pikaealised linnuliigid (nt. luiged, haned ja sookured) võtavad oma esimese rände ette koos vanalindudega. • Mõned linnud peavad tee Aafrikasse leidma ilma, et nad oleksid oma vanemaid näinud.

Lindude naasemine kevadel • Varakevadised rändurid saabuvad meile sageli juba ajal, kui lumi on veel maas. • Varase saabumise põhjuseks on konkurents parimate pesakohtade pärast. • Esimesteks saabujateks on enamasti kogenud vanalinnud, kes tahavad oma tuttavat pesituskohta hoida. • Talviste olude korral kogunevad linnud tihti teedeservadesse, kust sulab lumi kõige varem. • Seetõttu peavad autojuhid varakevadisel ajal olema eriti ettevaatlikud, et mitte rändest kurnatud lindudega kokku põrgata. Foto: Kaarel Kaisel

Lindude siiajäämise põhjused Veelindude massiline toitmine linnades, mistõttu sajad sinikaelpardid ja kühmnokk-luiged ei rända meilt talveks enam ära.

Probleemid rändeteedel • Kliimamuutused ja sellest tulenev Sahara kõrbe laienemine u 3 km aastas • Õlireostused merealadel, mistõttu on paljude veelindude (nt. aulide) arvukus viimastel kümnenditel tugevalt langenud. • Inimeste loodud tõkked rändeteedel, nagu näiteks tuulepargid, elektriliinid, kõrghooned.

Probleemid rändeteedel • Illegaalne jahipidamine. Igal aastal hukkub jahi käigus miljoneid Euroopas pesitsevaid ja Aafrikas talvituvaid linde. • Maltal hukkub igal aastal illegaalse jahipidamise tõttu 3 miljonit Euroopas pesitsevat ja Aafrikas talvituvad lindu. • Egiptuses on rajatud 700 km ebaseaduslikke püünisvõrke, milles hukkub u 140 miljonit lindu aastas ehk iga 17. Euroopas pesitsev ja Aafrikas talvituv rändlind.

IGAÜKS SAAB RÄNDLINDE KAITSTA! • Ära viska prügi maha ega merre. Maailmas hukkub igal aastal kümneid tuhandeid linde mahavisatud kilekottide jmt. prügi tõttu. • Ära toida veelinde! Kühmnokk-luiged, sinikaelpardid jt. veelinnud on ränd-linnud, kellele saia andes teeme heateo asemel karuteene. • Nähes linnuparvi autoteel – võta hoog maha! Varakevadel paljakssulanud teedele kogunenud rändlinnud on tihti kurnatud ja lähevad lendu väga aeglaselt. Täiskiirusel lähenev auto on neile väga ohtlik. • Kata marjapõõsaste läheduses olevad aknad sügisel kardinatega. Linnud ei tunneta peegelduvat klaasi ja võivad sageli vastu aknaklaasi lennates hukkuda või end vigastada. Foto: Wikipedia

KOKKUVÕTVALT Rändlindude kaitsmine on tõhus vaid siis, kui sinna panustavad kõik maailma riigid. Eestit kasutab rändepeatusalana või rändekoridorina ligi 5 miljonit Loode. Venemaal ja Skandinaavia põhjaosas pesitsevat arktilist veelindu. Seetõttu on meil suur vastutus märgalade ning merealade kaitsel paljude teiste riikide ees.

TÄNAME TÄHELEPANU EEST! Foto: Tarvo Valker