LAUAETIKETT Kui laud on kaetud kaovad ka erimeelsused

LAUAETIKETT “Kui laud on kaetud, kaovad ka erimeelsused” Heebria vanasõna

Laua katmine ja kaunistamine o Toolid asetatakse ümber laua nii, et istujatel oleks mugav. o Laua suurus sõltub sööjate arvust. Igale sööjale arvestatakse 60 x 70 cm istumisruumi. o Laudlina asetsetakse lauale nõnda, et laudlina servad jäävad mõlemalt poolt lauda ühepikkused ( u 20 cm)

Laudlina. o lauanõud peavad värvilt linaga sobima. o mustrilisele laudlinale sobivad ühevärvilised nõud ja vastupidi. o Valge laudlina rõhutab sündmuse pidulikkust ja ametlikkust. o Laudlina peab olema hoolikalt triigitud.

Lauakaunistused o Lilli o Taimi o Küünlaid o Peegleid o Lippe o Dekoratiivesemeid

SERVJETT o Kasutatakse pooleldi lahtivoldituna põlvedele. Suud pühitakse enne ja pärast igat joogilonksu. o Pärast sööki asetatakse servjett lauanurgale või leivataldrikule. Seda ei voldita vanade murdejoonte järgi kokku tagasi.

Servjeti suurus o Lõuna -kui ka õhtusöögilauas 40 x 40 cm või 50 x 50 cm. o Väga pidulikel einetel 56 x 56 cm, 60 x 45 cm, 60 x 60 cm

Suurätik ehk servjett o võib olla nii riidest kui ka paberist o peab sobima laudlinaga o lõunalaual kasutatakse suuremaid, kohvilaual väiksemaid suurätikuid o lõunalauas asetatakse suurätik taldrikule, õhtusöögi serveerimisel praetaldrikust vasakule või leivataldrikule

Lauanõud o kõik laual olevad nõud peavad olema sirges reas o peatoidutaldriku äär, aga ka nugade ja kahvlite pidemete otsad ulatuvad kas laua ääreni või on umbes 2 cm sellest eemal o varem tarvitatavad toidunõud asuvad väljaspool, st praetaldrikust kaugemal o leivataldrik asub vasakul, praetaldriku kõrval

Taldrikud. o Leivataldrik e. väike taldrik on leiva, salati, saiakeste, kookide ja tordi söömiseks ning joogikannude ja portsjonnõude alustaldrikuks o Eelroataldrik e. külmatoidutaldrik e. keskmine taldrik on eelroogade ja järelroogade söömiseks ning portsjonnõude ja supitaldrikute alustaldrikuks o Pearoataldrik e. praetaldrik e. suur taldrik on pearoogade söömiseks, katmistaldrikuks ning serveerimiskausside alustaldrikuks o Supitaldrik on suppide söömiseks. Supitaldrik pannakse alustaldrikule.

Noad, kahvlid o noad asetatakse praetaldrikust alati paremale lõiketeraga taldriku poole o kahvlid asetatakse alati taldrikust vasakule, harudega üles o üldise kombe kohaselt ei panda lauale kunagi üle kolme paari nuge-kahvleid

Noad, kahvlid ja kala o kalanuga ja-kahvlit kasutatakse ainult kala söömiseks; kalanuga pannakse praenoast paremale o kalanugade puudumisel süüakse kala kahe hariliku kahvliga, millest üks pannakse praenoast paremale, teine praekahvlist vasakule

Lusikad o lusikad asetatakse lauale õõnsusega ülespoole o taldriku taha paigutatakse lusikad laua äärega paralleelselt ning jälgitakse, et lusikavars oleks suunaga paremale o supilusika võib asetada taldrikust paremale noa kõrvale

Magusroa- ehk dessertlusikas o Asetatakse taldriku ülaserva, klaaside ja taldriku vahele. o Kui magusroa söömiseks kasutatakse lusikat ja kahvlit, siis lusika varreosa on paremal, kahvli varreosa vasemale poole.

Ameerikapäraselt kaetud laud

Prantsusepäraselt kaetud laud

Inglisepäraselt kaetud laud

o Hea tava näeb ette, et korraga ei panda lauale üle kolme paari nuge- kahvleid. o Kui söögikordi on rohkem, tuuakse vajalikud söögiriistad hiljem juurde. o Söögiriistade kasutamist alustatakse väljastpoolt sissepoole.

Klaasid

Mõned põhitõed o Tänapäeva veiniklaas koosneb tallast, varrest ja anumast. o Veiniklaasi hoitakse käes varrest. o Üldjuhul veiniklaase kokku ei lööda, aga alati on erandeid. o Kokkulöömisel tuleks kokkulööjale silma vaadata. o Veiniklaas täidetakse mitte rohkem kui 1/3 ulatuses.

o Veini lisatakse klaasi alles siis, kui pokaal on o o tühi. Veini joomise puhul ei tohiks ära unustada, et maitse kõrval on väga tähtis aroom. Juua väikeste lonksude kaupa. Vein peaks harmoneeruma toidu maitsega ja veini maitse ei tohiks ületada toidu maitset. Alati on võimalus viisakalt keelduda.

TOITUDE SÖÖMINE o SUPP Kui supp on söömiseks liiga kuum, tuleks seda ettevaatlikult lusikaga liigutada ja lasta jahutada.

o PRAAD Lihatoitude söömisel kasutatakse nuga ja kahvlit. Pehme lihatoit (näiteks pikkpoiss) tükeldatakse kahvliga. o LINNUPRAAD Linnupraadi süüakse samuti nagu teisi lihatoite noa ja kahvliga. Ainult väikest lindu võib kondist kinni hoida. Sel juhul on serveerija kohuseks valmistada toit ette nii, et seda oleks võimalikult lihtne süüa.

Kala o Ideaalsel juhul peaks kala söömisel kasutama spetsiaalset kalanuga ja –kahvlit. o Nende puudumisel kasutatakse tavalist nuga ja kahvlit.

Merekarbid, molluskid ja vähilised o Põhjamaised köögid pakuvad neid harva. o Seetõttu satutakse sageli raskesse olukorda, sest ei teata, kuidas ja mis vahenditega ühte või teist tigu, austrit või vähilist süüa. o Enamasti on nende söömiseks nähtud ette spetsiaalsed vahendid. o Kui eelteadmised ja kogemused puuduvad, tuleks paluda õpetust kelneri käest.

Mõni soovitus, kuidas süüa enam levinud mereande: o Homaar, langus (merevähk), vähk, krabi lõigatakse pikuti pooleks, süüakse kalakahvli ja – noaga, sõrgade purustamiseks kasutatakse spetsiaalseid tange, mis paigutatakse taldrikust vasakule, kahvli kõrvale. Liha kättesaamiseks kasutatakse väikest kaheharulist kahvlit. Näppude loputamiseks on väike kauss sidruniveega.

o Austrid ja meriteod serveeritakse lahtiste karpidena koos spetsiaalse austrikahvliga, mis paigutatakse taldrikust paremale, noa kõrvale. Tooreid austreid serveeritakse enamasti jäävaagnal, küpsetatud austreid aga soolavaagnal. Liha eemaldatakse karbi küljest austrikahvliga, hoides karpi vasakus ja kahvlit paremas käes. Toorele austrile pigistatakse sidrunimahla. Karpi jäävat vedelikku pole viisakas juua. Austritega koos serveeritakse täisteralist rukkileiba ja võid.

o Keerd- ehk viinamäe tigusid serveeritakse ainult väiksematel vastuvõttudel ja perekonnaringis. Kuna keerdtigusid valmistatakse või ja rohke küüslauguga, pole nad suurtel vastuvõttudel eriti soositud. Keerdteo söömiseks hoitakse karpi spetsiaalsete tangidega vasakus käes, liha võetakse välja kaheharulise teokahvli või väiksemate maatigude puhul väikese metallist orgiga. Teokahvlit kasutatakse ainult liha karbist eemaldamiseks, süüakse väikese lusikaga.

o KARTUL JA AEDVILI Nagu kõiki pehmeid toite ei lõigata kartulit ja aedvilja noaga. Noaga lõigatakse vaid praetud kartuleid. Koorega keedetud kartuleid võetakse kahvli otsa ja kooritakse paremas käes oleva noaga.

o KASTE Liha toitude kastet ei valata kartulitele ja aedviljadele. o SALAT Väikestes kaussides serveeritud salatit süüakse praetaldrikule tõstmata. Suures nõus pakutav salat tõstetakse taldrikule serveerimislusika ja oma kahvliga.

o LEIB, SAI Leiba ja saia võetakse alati käega. Leiba ja saia süüakse tükikeste kaupa, murdes neid oma leivataldrikule pandud viilust. o VÕILEIB Sooje, kihilisi ja suuri võileibu süüakse noa ja kahvliga. Võid määritakse leivale või saiale oma taldrikul, hoides leiba/saia kahe sõrme vahel. Mee, keedise või marmelaadiga leiba süües tuleks leivatükk algul ribadeks lõigata.

o JUUST Seda pakutakse alati juustualuselt või vaagnalt, millel on alati spetsiaalne nuga. Tavaliselt pakutakse korraga vähemalt 3 sorti juustu – kahte kergemat ja ühte pikantsemat. Kui ühelt aluselt pakutakse nii pehmet kui kõva juustu, asetatakse alusele kaks nuga. Juustualus tuuakse lauale ainult serveerimise ajaks ning juustu pakutakse vaid üks kord. Juustu ei sööda kahvliga.

o VÕI Kui või on serveeritud suures tükis, siis tuleb sellest võtta tükike ning asetada see oma taldriku paremale poole taldriku põhjale. o KÜPSISED Küpsiseid murtakse käega ja süüakse palakaupa. Väga rasvaseid ja kergesti murenevaid küpsiseid võib süüa ka koogikahvliga.

Tordid, koogid, kringlid o Torte, kooke ja kringlit serveeritakse o o lahtilõigatult. Pehmeid kooke ja torte süüakse kas teelusikaga või koogikahvliga. Kõvu kooke võib süüa käest. Kui magustoiduks on serveeritud paberkaussides kooke, siis tõstetakse need koos ümbrisega taldrikule ning süüakse paberkorvist välja tõstmata. Kringleid, väikesi kringleid, rosina- ja teisi saiu, mis võivad süües pudeneda, murtakse palakaupa.

o KOMPVEKID Lauale pandud kompvekke võetakse näppudega ning pannakse taldrikusse, kus nad paberist välja võetakse ning suhu pistetakse. o TÜKKSUHKUR Tükksuhkru võtmisel toosist kasutatakse suhkrutange, kui neid aga pole, tuleb võtta näppudega nii, et toosi jäävaid tükke ei puudutata.

o VÄRSKED PUUVILJAD peolaual serveeritakse puuvilju koos puuviljanugadega ja –kahvlitega ning salvrätikutega. Puuviljad tuuakse lauale vaagnatele või erilistes puuviljavaasides. o SIDRUN Sidrunit serveeritakse kas toidu- või joogilisandina. Sidrunilõik pannakse lusikaga tassi, kus sellest pigistatakse mahl välja ning tõstetakse seejärel alustassi äärele.

o ÕUNAD; PIRNID Õun ja pirn lõigatakse taldrikul pikuti neljaks või kaheksaks. Hea kombe kohaselt tükid kooritakse, ent kui see tundub tülikas, ei pea seda tegema. Soovitav on eemaldada südamik. o PLOOMID Suured ploomid murtakse sõrmedega pooles ja vabastatakse kividest. Väiksemad pigistatakse otsest kokku, nii et need lähevad pikuti pooleks. Kivid eemaldatakse noaotsaga.

o VIRSIKUD JA APRIKOOSID Suur virsik võetakse vasakusse kätte ning lõigatakse pikuti ümberringi kivini lahti, seejärel murtakse pooleks. Kivi kõrvaldatakse noaga. Söömisel lõigatakse pooled järk järgult parajateks suutäiteks. o APELSINID Apelsin võetakse vasakusse kätte, seejärel lõigatakse koor pikuti viiludeks. Kooreviilud eemaldatakse nii, et need moodustavad õiekujulise aluse.

o MANDARIINID Mandariinid koortest ei tehta roosi nagu apelsinist. Küpse mandariini koor eraldub kergesti ja seda kooritakse näppudega. o BANAANID Banaani koorimist võib alustada mõlemast otsast. Kui koorimist alustatakse tipust, lõigatakse otsa koor läbi nii, et seda oleks mugav ribadena alla tõmmata. Kui alustatakse koorimist kinnitusvarrest, pole nuga vaja.

o VIINAMARJAD JA VÄIKESTE KIVIDEGA PUUVILJAD NING MARJAD Viinamarju võetakse ühe marja kaupa kobara küljest. Seemned ja paks kest lastakse käe varjus ettevaatlikult kukkuda taldrikule. o ARBUUSID JA MELONID Neid serveeritakse viiludena koos koorega. Vaagnalt võetud laiem viil pannakse taldrikule, koor allapool, kitsas viil aga lapiti. Süüakse teelusika või puuviljanoa ja – kahvliga.

o MARJAD serveeritakse tavaliselt valmis portsjonitena, mida kaunistatakse suhkru või vahukoorega. o AEDMAASIKAD Kui aedmaasikaid pakutakse suhkru või vahukoorega, süüakse neid lusikaga. o PÄHKLID Pähkleid purustatakse pähklitangidega. Tuum vabastatakse koorest sõrmedega.

o ANANASS serveeritakse viiludeks lõigatuna või sektoritena, kuid vili on koore küljest juba lahti lõigatud. Süüakse kahvli ja noaga. o KIIVID kas kooritakse või lõigatakse pooleks. Viimasel juhul õõnestatakse süües viljaliha lusikaga kestast välja. Vilja võib ka koorida ja seibideks lõigata.

o MANGO serveerimiseks kooritakse vili ning lõigatakse viljaliha kuni kivini ruutudeks, seejärel eraldatakse viljaliha mõlemalt poolt kivi. Mahlakat sisu süüakse lusikaga. o TÄHTVILJA ei koorita, seda süüakse viilutatuna ning lisatakse puuviljasalatitesse. Ristipidi viiludeks lõigatuna on see ideaalne kookide kaunistaja.

o PAPAIA vilju süüakse pärast poolitamist ja seemnete eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sidrunimahla. o FÜÜSALIT kasutatakse kaunistuselemendina. Paberitaolised kuivanud lehekesed tõmmake vilja ümbert tagasi ja pistke füüsal suhu. Lehed pole söödavad.

o GRANADILL (PASSION) lõigatakse pooleks ja süüakse otse koorest lusikaga. o VIIGIMARJAD lõigatakse pooleks ja süüakse koos koorega. o MANGOSTANID kooritakse puuviljanoaga ja küüslauguküüne taolisi viljalihatükke süüakse sõrmede vahelt.

o HURMAA on küpsena väga maitsev isuäratamispuuvili. Süüakse kas koorituna või lusikaga koore seest. o GUAJAAVI süüakse naturaalselt või tükeldatakse salati, kookide, magustoitu juurde panekuks. Toorelt maitseb paremini külmana, vili poolitatakse ristipidi ja süüakse lusikaga koore seest. Väiksemad seemned on samuti söödavad.

Prantsusmaal o Hommikusöögiks pakutakse enamasti saiakesi, võid marmelaadi ja kohvi.