Linnud ja inimtegevus Eesti Ornitoloogiahing 2014 Inimtegevuse mju

  • Slides: 19
Download presentation
Linnud ja inimtegevus Eesti Ornitoloogiaühing 2014

Linnud ja inimtegevus Eesti Ornitoloogiaühing 2014

Inimtegevuse mõju lindudele • Linde varitsevad suurimad ohud on enamasti põhjustatud inimeste poolt. •

Inimtegevuse mõju lindudele • Linde varitsevad suurimad ohud on enamasti põhjustatud inimeste poolt. • Viimase kahe sajandi vältel on välja surnud üle 100 linnuliigi. • Väljasuremisohus on käesoleval sajandil veel 1200 linnuliiki – umbes 12% kogu maailma linnustikust. • Inimtegevus mõjutab linde nii otseselt (lindude hukkumine) kui kaudselt (elupaikade hävimine). Foto: Birdlife

Lindude otsene hukkumine: liiklus • Autode liikumiskiirus on niivõrd suur, et linnud ei oska

Lindude otsene hukkumine: liiklus • Autode liikumiskiirus on niivõrd suur, et linnud ei oska sellega tihti arvestada ja võivad kokkupõrke läbi hukkuda. • Probleem aina süveneb – 1930. aastal oli Eesti liikluses umbes 1000 sõidukit, kaasajal üle 600 000. • Eriti hoolas tuleb olla varakevadel, kui lumest sulanud teepervedele tuleb rohkesti rändlinde. Samuti on ohtlikuks ajaks suve keskpaik, kui hakkavad lennuvõimestuma linnupojad. Foto: Tarvo Valker

Lindude otsene hukkumine: kõrghooned • Eestis on probleem kõrghoonete vähesuse tõttu õnneks tagasihoidlik, kuid

Lindude otsene hukkumine: kõrghooned • Eestis on probleem kõrghoonete vähesuse tõttu õnneks tagasihoidlik, kuid Põhja-Ameerikas on tegu ühe suurima lindude hukkumise põhjusega. • Ameerika Ühendriikides on hinnatud igal aastal kõrghoonete läbi hukkuvate lindude arvuks 360 -980 miljonit! Foto: Wikipedia

Lindude otsene hukkumine: klaaspinnad Suured klaaspinnad võivad lindudele olla väga ohtlikud, eriti rannikualadel. 1.

Lindude otsene hukkumine: klaaspinnad Suured klaaspinnad võivad lindudele olla väga ohtlikud, eriti rannikualadel. 1. Paljud linnud ei tunneta klaasi kui ohtu. 2. Tihti satuvad linnud segadusse klaaspinnalt peegelduvate puude tõttu.

Lindude otsene hukkumine: klaaspinnad

Lindude otsene hukkumine: klaaspinnad

Lindude otsene hukkumine: kassid • Hulkuvad kassid on suur oht lindudele. Eriti hoolas tuleb

Lindude otsene hukkumine: kassid • Hulkuvad kassid on suur oht lindudele. Eriti hoolas tuleb kassiomanikel olla hiliskevadel ja suvel, kui linnupojad on kassidele kerge saak. • Näiteks Ameerika Ühendriikides hukkub kasside tõttu igal aastal 1, 3 -4 miljardit lindu! • Suurbritannias murravad kassid igal aastal üle 60 miljoni linnu.

Tehnorajatised • Inimese poolt on loodusesse rajatud hulgaliselt tehnorajatisi, mille suhtes on linnud sageli

Tehnorajatised • Inimese poolt on loodusesse rajatud hulgaliselt tehnorajatisi, mille suhtes on linnud sageli väga tundlikud. • Lindude hukkumist põhjustavad näiteks tuulepargid, elektriliinid ja majakad.

Kaudsed mõjud: Valgusreostus • Linnud alustavad pesitsemist öö ja päeva pikkuse muutustele reageerides. •

Kaudsed mõjud: Valgusreostus • Linnud alustavad pesitsemist öö ja päeva pikkuse muutustele reageerides. • Tänavavalgustusest tingitud valgusreostus tingib mitmete linnuliikide varasema pesitsemise.

Kaudsed mõjutegurid: Metsaraied • Paljud linnuliigid on seotud vanade metsadega, mida raiutakse kõige enam.

Kaudsed mõjutegurid: Metsaraied • Paljud linnuliigid on seotud vanade metsadega, mida raiutakse kõige enam. • Metsaraiete tõttu on Eestis ohustatud linnuliikide hulka sattunud näiteks metsis ja karvasjalg-kakk.

Jahindus • Otsene lindude tapmine. • Lindude kaudne häirimine jahipidamise läbi. • Pliihaavlite kasutamine

Jahindus • Otsene lindude tapmine. • Lindude kaudne häirimine jahipidamise läbi. • Pliihaavlite kasutamine – veelinnud võivad haavleid süüa ja saada mürgistuse. Eesti ja paljud teised riigid on pliihaavlite kasutamise seetõttu tänaseks keelustanud.

Võõrliigid • Inimene on aegade jooksul püüdnud looduse rikastamise eesmärgil sisse tuua mitmeid linnu-ja

Võõrliigid • Inimene on aegade jooksul püüdnud looduse rikastamise eesmärgil sisse tuua mitmeid linnu-ja imetajaliike. Sageli võivad sellised liigid aga hakata ohustama konkreetse paiga looduslikku faunat. • Eestis mõjutavad linde enim väikekiskjatest võõrliigid mink ja kährik, kes on ohuks maaspesitsevatele linnuliikidele.

Abistamine võib osutuda ka karuteeneks Veelindude massiline toitmine linnades, mistõttu sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged ei

Abistamine võib osutuda ka karuteeneks Veelindude massiline toitmine linnades, mistõttu sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged ei lenda enam meilt talveks ära. Linnupojad lahkuvad tihti pesast enne lennuvõimestumist. Maas kükitavat linnupoega käivad toitmas vanalinnud, selliseid linnupoegi ei tohi enda hoole alla võtta! Foto: Remo Savisaar

Pesitsusvõimaluste kadumine • Üha enam korrastatud majad jätavad aina vähem pesitsusvõimalusi seni tavalistele linnalindudele.

Pesitsusvõimaluste kadumine • Üha enam korrastatud majad jätavad aina vähem pesitsusvõimalusi seni tavalistele linnalindudele. • Moodsate majade rajamise tõttu on paljudes Euroopa linnades vähenenud kodutuvide, koduvarblaste jt. õõnsusi vajavate linnalindude arvukus. Foto: Uku Paal

Kliimamuutused ja selle mõju lindudele • Kliima soojenemine muudab linnuliikide rändemustreid. • Paljude põhjapoolse

Kliimamuutused ja selle mõju lindudele • Kliima soojenemine muudab linnuliikide rändemustreid. • Paljude põhjapoolse levikuga linnuliikide arvukus väheneb. Foto: Kaarel Kaiser

Liigid, kes õpivad inimese kõrval elama Foto: Kaarel Kaiser

Liigid, kes õpivad inimese kõrval elama Foto: Kaarel Kaiser

Kokkuvõtteks – mida me lindude heaks teha saaksime? Ökoloogiliste rohekoride loomine, mis aitaks lindudel

Kokkuvõtteks – mida me lindude heaks teha saaksime? Ökoloogiliste rohekoride loomine, mis aitaks lindudel hoonestatud alasid läbida. Linnupeletite kasutamine elektriliinidel

Kokkuvõtteks – mida me lindude heaks teha saaksime? Ära lase oma lemmikloomal ringi hulkuda.

Kokkuvõtteks – mida me lindude heaks teha saaksime? Ära lase oma lemmikloomal ringi hulkuda. Ole liikluses tähelepanelik ja hooliv eluslooduse suhtes.

TÄNAME TÄHELEPANU EEST!

TÄNAME TÄHELEPANU EEST!