Komitatiivi funktsioonidest eri aegade ja registrite kirjakeeles Helle

Komitatiivi funktsioonidest eri aegade ja registrite kirjakeeles Helle Metslang, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Anni Jürine, Kirsi Laanesoo, David Ogren Muutuva keele päev 4. 11. 2016 Tartus 1

Kava • Komitatiivi funktsioonid • Funktsioonid ja tekstiliigid • 17. -18. sajandi tekstid • 20. -21. sajandi tekstid • Kokkuvõtteks 2

Uurimisküsimused ja materjal • Mis on eesti komitatiivi kesksed ja perifeersed funktsioonid? • Milliste funktsioonidega komitatiivivormid on eri tekstiliikides ja eri ajajärkudel kasutusel? • Millist mõju on võinud avaldada komitatiivi funktsioonidele kontaktkeeled? • Tartu ülikooli korpused (vana kirjakeele korpus, eesti keele koondkorpus, netikeele korpus) 3

Komitatiivi funktsioonidest eesti keele kirjeldustes (EKG jm) Komitatiiv väljendab: • Koosolu: Mari läks (koos) Jüriga kinno • Vahendit: kaevab labidaga maad • Viisi: vaatab mõtliku näoga • Aega: luges artikli poole tunniga läbi • Midagi, millele tegevus on suunatud: harjub uue olukorraga Lauseliikmed, mida võib vormistada komitatiiv: • Kaasnemismäärus • Vahendimäärus • Viisimäärus • Ajamäärus • Sõltuvusmäärus • Täiend (seitsme peaga lohe) • Öeldistäide (lohe on seitsme peaga) 4

Tüpoloogiline vaatenurk: komitatiiv ja instrumentaal • Metafoor VAHEND ON KAASLANE (Lakoff ja Johnson 1980) • KAASLASE ja VAHENDI vormivahendite kokkulangemine või erinemine (Thomas Stolz jt) • Komitatiiv VAHEND Läänemere areaalis levinud germaani keeltest • Samas läänemeresoome vana ne-komitatiiv ja instrumentaal võivad olla sama päritolu (Rätsep 1979) – VAHEND on juba eelmise komitatiivi ajal olnud KAASLANE • Eesti ga-komitatiivil mõlemad funktsioonid 5

Tüpoloogiline vaatenurk: komitatiiv ja koordinatsioon • AND-rinnastus ja WITH-rinnastus (Leon Stassen; Erelt 2008) • Jüri ja Mari läksid kinno - Jüri Mariga läksid kinno 6

Tüpoloogiline vaatenurk: koosesinemine (concomitance) 8 seosetüüpi: 1) KAASLANE (e Jüri läks Mariga kinno) 2) PARTNER (Jüri abiellus Mariga) 3) LIIKUMISVAHEND (Mari sõidab jalgrattaga) 4) VAHEND (Jüri lõhub kirvega puid) 5) MATERJAL 6) VIIS (läheb lauluga) 7) ASJAOLU (Halva ilmaga me õue ei lähe) 8) LÄHEDUS, OMANDUS (kaaslasega külaline, nokaga müts) Koosesinemine võib keeltes vormistuda mitmel viisil: käändevorm, kaassõna, sekundaartarind, verbituletus (Christian Lehmann & Yong-Min Shin 2005; vt ka Siegl & Kehayov 2010) 7

Vorm ja funktsioon • Vaatleme komitatiivse sõna/fraasi funktsiooni ja vormi eraldi • Vorm: lausemäärus, öeldistäide, eri tüüpi fraaside osa • Näiteks võrdluse vormistumine: Lausemäärus: tütar sarnaneb emaga Adj. P sisene määrus: emaga sarnane Täiend: sarnasus emaga 8

Komitatiiv koosesinemise vormistajana eesti keeles Eristame 12 funktsiooni: 1. KAASNEMINE (Jüri läks Mariga kinno), vt Erelt 2008 2. VAHEND (Jüri lõhub kirvega puid) 3. LIIKUMISVAHEND (Mari sõidab jalgrattaga) 4. VIIS (läheb lauluga) 5. TEGEVUSOBJEKT (Jüri arvestab Mariga) 6. NEUTRAALNE OSALINE (Mariga juhtus õnnetus) 7. ASJAOLU (Halva ilmaga me õue ei lähe) 8. OMANDUS (LÄHEDUS) (nokaga müts) 9. VASTASTIKUSUS (PARTNER) (Jüri abiellus Mariga), vt Rätsep 1978 10. VÕRDLUS (tütar sarnaneb emaga) 11. SUHESTAMINE (hinnatõus seostub palgatõusuga) 12. AEG (kook sai poole tunniga valmis ) 9

Seosed eesti komitatiivi funktsioonide vahel 10

Funktsioonid ja tekstiliigid Kolm keskset funktsiooni: KAASNEMINE, VAHEND, VASTASTIKUSUS Kirjaliku eesti keele kuus tekstiliiki, igast 100 lauset 1) 17. -18 sajandi usutekstid 2) 18. sajandi õpetlik jutukirjandus 3) 20. -21. sajandi ilukirjandus 4) 21. sajandi ajakirjandus 5) 21. sajandi netikommentaarid 6) 21. sajandi dialoogid 11

Komitatiivivormide funktsioonid tekstiliikides FUNKTSIOON VAIM ÕPE ILU AJA KOM DIAL kaas -ga KAASNEMINE 19 5 24 4 5 9 23 VAHEND 29 13 40 11 17 25 5 1 2 33 19 22 18 VASTASTIKUSUS 2 12

Komitatiivivormide funktsioonid tekstiliikides Chart Title 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 VAIM kaas VAIM -ga ÕPE ILU KAASNEMINE VAHEND AJA VASTASTIKUSUS KOMM DIAL 13

17. -18. sajand 14

17. -18. sajandi tekstid VAHEND: Sinna ep ole mo Pääd Ölliga woidnud / ja temma on minno Jalgo Salwiga woidnud. (UT 1715) KAASLANE: Röhmustaket hend nende röhmsade kahs / ninck nutket / nende nuttijade kahs. Frewet euch mit den Frölichen / vnd weinet mit den Weinenden. (Stahl 1638) VASTASTIKUSUS: Kui huntid sedda näggid, piddid nemmad rahho lambadega teggema. . (Willmann 1782) 15

17. -18. sajandi arengud • kaas-tarindi ja komitatiivi funktsioonid koonduvad KAASNEMISE haru ümber • Nihe KAASLANE > VAHEND on kaas-tarindis juba toimunud • Komitatiivi grammatiseerumine on VAHENDIL kaugemal kui KAASLASEL (-ga osakaal suurem) • Uus komitatiiv(tarind) võis hakata täitma hääbunud komitatiivi ja instruktiivi funktsioone (KAASLANE, VAHEND) • Ka soome keeles säilinud ne-komitatiivil on KAASNEMISE haru, mitte VASTASTIKUSUSE haru funktsioonid 16

Soome ine-komitatiivi funktsioonid Maija Sirola-Belliardi (2016) põhjal 17

Komitatiivi funktsioonid 20. -21. sajandil • KAASNEMISE ja VASTASTIKUSUSE haru • Eesti komitatiivi kasutused järjest laienenud, rohkesti perifeerseid funktsioone • Vormistab ka lause keskseid argumente mitteesiletõstetutena, ebamäärastab nende rolle (hakkame lauluga peale, mis temaga juhtus? ) 18

Komitatiivi funktsioonid ilukirjandus- ja ajakirjandustekstides Funktsioonide esinemissagedused seostuvad žanri spetsiifikaga (temaatikast: ilukirjanduses VASTASTIKUSUS, ajakirjanduses ka VAHEND) Kui kohtud minuga, kohtud kõigiga. (ILU) Riik loodab seaduserikkujad tööga ümber kasvatada. (AJA) 19

Komitatiivi funktsioonid 21. sajandi netitekstides: MSN-dialoogid KAASLANE (koos tegutsemise temaatika) ja VASTASTIKUSUS (inimsuhete ja suhtlemise temaatika) KAASLANE: mm, mõtlesin et tulen siis koos teiega äkki tartu pühapäeval VASTASTIKUSUS: peaks Üllariga ka sellest rääkima ja mis ta arvab jne. 20

Komitatiivi funktsioonid 21. sajandi netitekstides: kommentaarid Arutletakse mingil teemal; KAASLAST vähem, VAHENDIT rohkem VAHEND: Mis vahet on kas pesta kütusega üks miljon või mõne avaliku ürituse korraldusega? 21

Eesti keel ja teised keeled • Saksa mit-tarindil on rohkesti funktsioone nii KAASNEMISE kui VASTASTIKUSUSE harus, toetas eesti komitatiivi funktsioonide kujunemist (vrd Schlotthauer 2010) • Edasine laienemine tõenäoliselt eesti keele oma areng • Funktsioone mõlemas harus on komitatiivsetel kaassõnatarinditel vene (s + instrumentaal), inglise (with), läti (ar+akusatiiv), leedu (su + instrumentaal), soome keeles (kanssa). 22

mit-tarindi funktsioonid tänapäeva saksa keeles 23

Tänapäeva soome komitatiivide funktsioonid (Sirola-Belliard 2016) 24

Kokkuvõtteks • Eesti komitatiiv väljendab KOOSESINEMIST • Kesksed funktsioonid on KAASLANE ja VASTASTIKUSUS, millest hargneb arvukalt perifeersemaid funktsioone • 17. -18. kirjakeele tekstides on esindatud põhiliselt KAASLASE haru, VASTASTIKUSUS kujuneb hiljem • KAASLASE harus on juba selleks ajaks toimunud nihe „VAHEND on KAASLANE“, mida võisid toetada nii hääbunud käänete funktsioonid kui ka saksa eeskuju • Eesti komitatiivi funktsioonirohkuses võib oletada nii germaani keelte eeskuju kui ka keelesisest laienemist (perifeersetes funktsioonides komitatiivi semantika ähmastunud, lähenedes grammatiliste käänete omale) • Tänapäeva tekstides on esindatud nii KAASLASE kui ka VASTASTIKUSUSE haru, kasutustendentsid seostuvad tekstiliigi eripära ja temaatikaga 25

Eesti komitatiivist soomlase pilguga • ". . . komitatiivi on juuri tällainen [viroa ja suomea] erottava tekijä, ja sen aiheuttama vaiva tuntuu minusta yksinomaan vapauttavalta ja positiiviselta. Viron komitatiivi tuntuu meistä kompaktilta, tehokkaalta, ja juuri Kross ilmaisee sen avulla virkkeisiinsä vielä entistäkin enemmän materiaalia, oikkuja, mutkia ja yllätyksiä taikka sitten juristimaista perusteellisuutta. . ihanteeni ja tavoitteeni lienee komitatiivin parissa ollut luoda mahdollisimman erilaisia, vaihtelevia ja tilanteen mukaisia ratkaisuja. Mikäli kaikki tapaukset on suomennettu samalla tavalla, olen epäonnistunut. " (Juhani Salokannel kirjas Evamaria Sahlmanile 13. 12. 1991) 26

Kirjandus Erelt, Mati 2008. Concerning the relationship of the comitative construction to the coordinating construction in Estonian. – Linguistica Uralica XLIV, 2, 97– 107. Lehmann, Christian, Yong-Min Shin 2005. The functional domain of concomitance. A typological study of instrumental and comitativer elations. " – Christian Lehmann (ed. ), Typological studies in participation. Berlin: Akademie Verlag. (Studia Typologica 7. ) 9– 104. Rätsep, Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. Tallinn. Rätsep, Huno 1979. Eesti keele ajalooline morfoloogia II. Tartu. Sahlman, Evamaria 1992. Viron ga-komitatiivin käännösvastineet ja niiden semanttinen sisältö. Pro gradu -työ. Jyväskylä. Schlotthauer, Susan 2010. Kontaktinduzierter Sprachwandel im Bereich der estnischen Verbrektion? Teil I: Verbkomplemente in Form kasusmarkierter Nominalphrasen. − SKY Journal of Linguistics 23, 265– 300. Siegl, Florian & Petar Kehayov 2010. Concomitance in Finno-Ugric – a preliminary comparative-typological study. (Ettekanne FU kongressil Piliscabas. ) Stolz, Thomas 2001. On Circum-Baltic instrumentals and comitatives: To and fro coherence. – Östen Dahl & Maria Koptjevskaja-Tamm (eds. ), The Circum-Baltic languages: Typology and contact. Vol. 2: Grammar and typology. (Studies in language Companion 55. ) Amsterdam: Benjamins, 591– 612. Sirola-Belliard, Maija 2016. Suomen komitatiivi. -ine ja kanssa. Tampere University Press. 27