VESI LOODUSPETUS 7 KLASS KOOSTAJAD HELLE JAASKA SULEV

  • Slides: 12
Download presentation
VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS KOOSTAJAD: HELLE JAASKA SULEV PUNNING Krootuse Põhikool (Põlvamaa) KOOLITAJA: KAIDO

VESI LOODUSÕPETUS 7. KLASS KOOSTAJAD: HELLE JAASKA SULEV PUNNING Krootuse Põhikool (Põlvamaa) KOOLITAJA: KAIDO PALU

VEE KASUTUSALAD § § § § Toidu valmistamine Pesemine Keha temperatuuri reguleerimine Taimede kasvamine

VEE KASUTUSALAD § § § § Toidu valmistamine Pesemine Keha temperatuuri reguleerimine Taimede kasvamine Tööstus Küttesüsteemid Olme

VEE OMADUSED § § § § Läbipaistev Värvuseta Lõhnata Olenevalt päritolust erineva maitsega Puhas

VEE OMADUSED § § § § Läbipaistev Värvuseta Lõhnata Olenevalt päritolust erineva maitsega Puhas vesi maitseta Külmub 0°C Keeb 100°C

VEE OLEKUD § Tahke - jää § Vedel - vesi § Gaasiline - veeaur

VEE OLEKUD § Tahke - jää § Vedel - vesi § Gaasiline - veeaur

VESI LAHUSTINA § Vesi on hea lahusti LAHUS = LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE §

VESI LAHUSTINA § Vesi on hea lahusti LAHUS = LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE § Vees lahustuvad: ü tahked ained (suhkur, sool. . . ) ü vedelad ained (piiritus, äädikas. . . ) ü gaasilised ained (hapnik, süsihappegaas)

LOODUSLIK VESI Looduslik vesi pole puhas. Ta võib sisaldada § § § mittelahustuvaid aineid

LOODUSLIK VESI Looduslik vesi pole puhas. Ta võib sisaldada § § § mittelahustuvaid aineid mikroorganisme lahustuvaid aineosakesi

VEE LEIDUMINE § § § § Mullas Järves Jões Meres Ookeanis Jäämägedes Inimorganismis Taimedes

VEE LEIDUMINE § § § § Mullas Järves Jões Meres Ookeanis Jäämägedes Inimorganismis Taimedes

VEE PUHASTAMINE § § Setitamine Filtreerimine Koaguleerimine Destilleerimine

VEE PUHASTAMINE § § Setitamine Filtreerimine Koaguleerimine Destilleerimine

VEERINGE a. Ookeanid: 336 000 km 3/aastas aurub ookeanide pinnakihist (= 1 m veekihiga

VEERINGE a. Ookeanid: 336 000 km 3/aastas aurub ookeanide pinnakihist (= 1 m veekihiga ookeanide pinnalt). Sellest 298 000 km 3/aastas langeb sademetena ookeanidesse tagasi. Atmosfääri jääb sellest + 38 000 km 3/aastas. b. Maismaa: 63 000 km 3/aastas aurub ja 101 000 km 3/aastas sajab sademetena tagasi. Erinevus - 38 000 km 3/aastas, mis kaetakse ookeanidest aurunud vee arvel. c. Aastane äravool = 38 000 km 3 (vt. joonis 1. )

JOOGIVESI Joogivesi ei tohi üsisaldada kahjulikke aineid üolla ebameeldiva lõhna ja maitsega üsisaldada kahjulikul

JOOGIVESI Joogivesi ei tohi üsisaldada kahjulikke aineid üolla ebameeldiva lõhna ja maitsega üsisaldada kahjulikul määral mikroorganisme Joogiks tarvitame magevett

MINERAALVESI § Mineraalvesi on põhjavesi, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide jms rohke sisalduse tõttu

MINERAALVESI § Mineraalvesi on põhjavesi, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide jms rohke sisalduse tõttu ravitoime § Eesti tuntum mineraalvesi on “Värska vesi”

PROBLEEMÜLESANDED § Millest sõltub lahustumise kiirus? § Kuidas saada suhkruveest suhkruta vett? § Kuidas

PROBLEEMÜLESANDED § Millest sõltub lahustumise kiirus? § Kuidas saada suhkruveest suhkruta vett? § Kuidas teeksid kindlaks, kas katseklaasis on joogivesi või destilleeritud vesi?