Energeetika Riigi energiapoliitika sltub vastava maa tstuse arengutasemest

Energeetika Riigi energiapoliitika sõltub: • • vastava maa tööstuse arengutasemest majanduse struktuurist geograafilisest asendist kättesaadavatest energiavarudest

Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste- ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest • kasvab tootmine • masinaid rakendatakse üha rohkem • põllumajandus on tõhusam • suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu

Energiamajanduse skeem Looduslike energiavarade hankimine Elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine Äriteenused Energia toimetamine tarbijani

Energiatarbimise kasv inimkultuuri arengu erinevatel etappidel. . . Soe toit Karjakasvataja Kütt Korilane Olme Soe toit Põllundus Olme

Energiaühikud: • džaul (J) - eesliited kilo (k), mega (M), giga (G) ja tera (T) tähistavad suuruse tuhande-, miljoni -, miljardi- ja biljonikordseid väärtusi • naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn - toe. 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi.

Energiaallikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast • fossiilsed kütused • biomass • tuuleenergia • päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest • tuumaenergia • geotermiline soojusenergia Kuu liikumist ümber Maa • tõusu- ja mõõnaenergia

Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale • peegeldub 30% kosmosesse tagasi • 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse • 20% peab ülal veeringet Vaid ~0, 006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa on nii loomade kui ka fossiilsete kütteainete moodustumise alus.

Alternatiivsed energiallikad: • päikeseenergia • tuuleenergia • maailmamere soojuse energia • tõusu-mõõna energia • ookeani lainetusenergia • maailmamere pinnatemperatuuri erinevusest saadav energia • geotermiline energia • biomassi energia Varud on ammendamatud

Taastuvad energiaallikad • päikeseenergia

• geotermiline energia Peamiseks soojusallikaks on pika pooldumisajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores, nii et aluspõhja temperatuur tõuseb 10 -20º C/km. Vulkaanilise aktiivsusega aladel - Itaalias, Uus-Meremaal. Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure. Probleem: kuhu panna kasutatud vesi?

• pinnatemperatuuri erinevused troopilises meres Pinnal 25º-30º, 1000 m sügavusel 4, 5º C, kasutusel näiteks USA-s • tõusu-mõõna energia Akumuleeritakse energia, mis toimib tänu tõusu-mõõna nähtusele Kasutatakse näiteks Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal, Austraalias. • tuuleenergia Takistused: tuule suund ja jõud ei ole ühesugused; tuulevaikuse periood; tuulegeneraatorid on kallid;

• ookeanilainetuse energia Kasutatakse näiteks Norras, Jaapanis.

• biomass toodetakse metsa harvendusraiega saadavast peenpuidust või kiirkasvuliste paju või muude puuliikide kasvatamisel, koristades saaki lühikeste ajavahemike järel. Millised oleksid sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks?

Energiatootmisega kaasnevad keskkonnamured: • kasvuhoonegaaside ilmingute tugevnemine • mulla ja vee hapestumine • tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht tuumajäätmete lõppladustamise ja aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused • linnade ja tööstuspiirkondade saastumine • teravneb põletuspuidu vajak arengumaades