36 Maa magnetvli lk 138 140 Maa magnetvli

§ 36. Maa magnetväli. lk 138 - 140

Maa magnetväli Algselt arvati, et kompassi mõjutab Põhjanael XVI saj. kummutas selle müüdi W. Gilbert Valmistades magnetrauast kera, väikese Maa, selgus katsetest, et sellise kera ja Maa mõju magnetnõelale on sarnased. Järelikult Maa erineb magnetrauast kerast ainult suuruse poolest ja Maa on suur magnet.

Maa magnetväli Tuginedes järeldusele, selgitas Gilbert, miks magnetnõel pöördub maakera suvalises punktis alati kindlas suunas. Ta oli arvatavasti esimene teadlane, kes võrdles loodusnähtusi mudeli abil esilekutsutud nähtusega. Maa magnetväli on sarnane sirgmagneti magnetväljale.

Maa magnetväli Maakera põhjapoolkeral magnetiline lõunapoolus. asub Maakera lõunapoolkeral magnetiline põhjapoolus. asub Maa Pooluste sellised nimetused on tingitud sellest, et magnetnõela põhjapooluseks nimetati poolust, mis pöördub põhja suunas.

Maa magnetväli Kuna magnetite vastaspoolused tõmbuvad tuligi Maa magnetpoolused nimetada vastupidi. Maa magnetiline lõunapoolus ei asu, aga geograafilisel põhjapoolusel, vaid sellest 2000 km eemal Kanada põhjaosas. Deklinatsioon - nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest.

Maa magnetväli Deklinatsioon Kaius ~7º Ida suunas

Maa magnetväli Maal on kohti kus magnetnõel ei võta kindlat suunda – neid nimetatakse magnetilise anomaalia piirkondadeks. Põhjused tihti suurtest rauamaagilademetest. Maa magnetväli kaitseb kosmilise kiirguse eest. Maa elanikke Suure energiaga laetud osakesed mõjuvad elusorganismidele kahjulikult.

Maa magnetväli Laetud osakeste liikumissuund Maa magnetväljas muutub, ning suurem osa neist ei jõua maapinnani.

Maa magnetväli Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6 - 12 tundi. Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui Päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi.

Maa magnetväli Päikese aktiivsus suureneb ~11, 5 aasta tagant, praegu miinimum. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. Neid näeb põhiliselt pooluste lähedal, aga on nähtud ka Vahemere ääres.

Maa magnetväli Kaius 07. 10. 05 Kuimetsas 01. 09. 05

Maa magnetväli Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge. Aga seletus on järgmine. Päikeselt paiskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel (→ 100 km) Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastanud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi.

Maa magnetväli Soome, 15. 12. 06 Norra 15. 12. 06