Maa magnetvli Chris Raak Haapsalu Gmnaasium Magnetvli Maa

Maa magnetväli Chris Raak Haapsalu Gümnaasium

Magnetväli • Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11. 3° võrra.

Magnetpoolused • Magnetiline lõunapoolsus asub maakera põhjapoolkeral • Magnetiline põhjapoolsus asub maakera lõunapoolkeral • Magnetpoolused ei asu aga geograafilistel poolustel, vaid nende vahemaa on mõlemal poolusel ligi 2000 km. • Deklinatsioon - nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest.

Magnetvälja ümberpaiknemine • Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. • Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. • Täielik ümberpaiknemine leiab aset ligi iga 200 000 -300 000 aasta tagant, kuigi viimane teadaolev(Brunhes-Matuyama) oli 700 000 aastat tagasi.

Magnettormid • Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks, mis kestavad tavaliselt 6 - 12 tundi. • Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui Päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. • Päikese aktiivsus suureneb ~11, 5 aasta tagant, Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. Neid näeb põhiliselt pooluste lähedal, aga on nähtud ka Vahemere ääres.

Virmalised • Virmaliste teke pole küll täielikult ära seletatud, aga praeguse teooria järgi põrkuvad päikeselt paiskunud suure energiaga laetud osakesed maa atmosfääris kokku hapniku ja lämmastiku molekulidega ning ergastavad neid. Ergastanud molekulid kiirgavad valgust, mida näeme. • Esinevad põhiliselt poolustel.

Maa magnetvälja teke • Tekkepõhjused ei ole täpselt teada, kuid on terve rida hüpoteese: • Kunagi arvati, et Maa magnetväli on põhjustatud tuuma kivimite püsimagnetilaadsetest omadustest. Samas on eksperimentaalselt tõestatud, et temperatuuri tõustes umbes üle 500°C (nn. Curie' punkt) kaovad kivimite püsimagnetilised omadused, s. t. et juba 25 -30 km sügavusel ei saa Maa kivimid olla püsivalt magnetiseeritud. • Siiani parim hüpotees magnetvälja selgitamiseks on nn. dünamoteooria, mis väidab et Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas. Välistuuma moodustav aines (metalliline raud) on vedelas ja/või sulamisele lähedases olekus ning voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas s. o. miljoneid kordi kiiremini kui vahevöö aines. Liikuv metalli voog tekitab elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. See hüpotees nõuab, et Maa tuum oleks elektrijuht (mida seal sisaldavad metallid ka kindlasti on) ja et välistuum peab olema vedelas olekus.

Magnetvälja tähtsus • Maa magnetväli kaitseb Maa elanikke kosmilise kiirguse eest. • Mõned loomad, nende hulgas ka mesilased, kilpkonnad ja linnud, kasutavad Maa magnetvälja navigeerimisel.

Kasutatud materjal • • • http: //jaakkytt. wordpress. com/2007/04/20/maa-magnetvali/ http: //lepo. it. da. ut. ee/~arps/maateadus/MT_magnetvali_soojusvoog. htm http: //www. annaabi. com/materjal-2915 -maa-magnetv%C 3%A 4 li http: //en. wikipedia. org/wiki/Earth%27 s_magnetic_field http: //www. google. ee/url? sa=t&source=web&cd=1&ved=0 CBUQhg. Iw. AA&url=http%3 A%2 F% 2 Fwww. kaiu. edu. ee%2 Fupload%2 Fmaa%2520 magnetvali. ppt%3 FPHPSESSID%3 De 1 e 12 c 5406 59 aef 957 be 61 cf 69 dc 248 e%26 PHPSESSID%3 De 1 e 12 c 540659 aef 957 be 61 cf 69 dc 248 e&ei=c. W 2 TTZP 6 J 4 -d. Oq 65 o. HM&usg=AFQj. CNHibg. DYPGYxvs. FOnpnp 9 Xnzp. Int. SQ