Autism Ene Raudla Kliiniline pshholoogpshhoterapeut Autism Pervasiivne arenguhire

Autism Ene Raudla Kliiniline psühholoogpsühhoterapeut

Autism: • Pervasiivne arenguhäire- • vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset kahjustust, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ning monotoonne korduvus (Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon 1995), mille esinemissagedus viimastel kümnenditel on järjepidevalt kasvanud.

Autismi spektrisse kuuluvad: • Autism- autismi diagnoos, millega seostub vaimupuue (infantiilne autism, autistlik sündroom, kanneri sündroom ja ebatüüpiline autism-alati vaimupuuet ei kaasne. • Aspergeri sündroom-Autistlik isiksusehäire • Muud autismi taolised olekud (täpsemalt määratlemata autistlik häire ja ulatuslik arenguhäire) • Rettisündroom- raske vaimupuue (Hakamäki 2009).

Autismi põhjused • 10– 25% on kindlaks tehtavad orgaanilised põhjused: rasedusaegne või -järgne viirusinfektsioon, vastsündinu kahjustus sünnituse ajal või -järgselt, kromosoomihäire või mõni pärilikest häiretest. • Autism on pervasiivne arenguhäire (Pervasiivsete arenguhäirete all mõistetakse vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivset kahjustust, millega kaasneb huvide ning tegevusaktiivsuse piiratus, stereotüüpsus ning monotoonne korduvus (Teeäär & Uusma 2006).

Intensiivse maailma sündroom: • Väga suure psüühilise aktiivsuse käigus tekkivat ülekoormust, mis kohati sunnib autisti liigselt stimuleeriva välismaailma “välja lülitama” Henry ja Kamila Markrami, 2015

Intensiivne tundlikkus • • Hüpertundlikkus Hüpertähelepanu Hüpermälu Kaasneb keskmisest palju suurem empaatiavõime • Psüühika ülekoormatus ja teiste inimeste emotsioonide ja hoiakute vahetu ja võimendatud tajumine suhtlemisel

Autistliku lapse “tervenemine”- • on teoks saanud ainuüksi tema vanemate või hooldajate suhtumise muutumisest, kui lapses on hakatud haiguse ja “nuhtluse” asemel nägema eriti just tema teistsugususe tõttu austust ja armastust väärivat teadvuse unikaalset väljendust, endaga võrdväärset inimhinge ja isiksust. William Stillman

Autistid on empaatilised • Autistidel puuduvad empaatia ja emotsioonide väljendamiseks vajalikud sotsiaalsed oskused • Teistel inimestel ei piisa empaatiat autistide tavalisest tugevamate ja raskemini kontrollitavate emotsioonide mõistmiseks ja mitte vastupidi.

Autistide mõtlemine • • • On enamasti mitteverbaalne Visuaalne Kujundlik Mustritel põhinev On seotud emotsioonidega, helidega, värvidega, mitmete muude kehaliste aistingutega, kogetud traumadega ja “kehamäluga”.

Reageerivus • Laps siis kas alareageerib või ülereageerib, alakeskendub või ülekeskendub • Kui inimese aju saab liiga palju sensoorset informatsiooni, siis võib tema tegutsev mina näida alareageeriv, kuid tema mõtlev mina võib tunda, et on üle koormatud. Temple Grandin

Sensoorne integratsiooni teraapia • Desensitiseerimine- järk-järgult harjutades last tegema midagi, mis on tema jaoks ebameeldiv.

Tardunud olek • Sulgeb end välisaistingutele. • Osaline endassesulgumine on põhjuseks, miks on autistil raske seltskonnas viibides kõikide osalejate nii kehakeeles kui sõnalistes vihjetes avalduvaid signaale registreerida ja arvesse võtta.

Autism ei ole haigus • Autismiga toimetulemiseks on vaja eeskätt autiste paremini mõista ja muuta oma hoiakuid ja käitumist autistide suhtes. • Autistide peamiseks probleemiks on see, et nende käitumine ei vasta teiste ootustele ning et teistel on seda käitumist raske mõista. Barry Prizant

Ülestimulatsiooniga toimetulek Elaine Aron soovitab: • lahkuge olukorrast; • pange stimulatsiooni osaliseks eiramiseks silmad kinni; • tehke sagedasti pause; • minge ruumist välja; • kasutage vett stressi leevendamiseks; • minge jalutama; • rahustage oma hingamist; • korrigeerige oma rühti, et olla lõdvestunum • naeratage endamisi

Autistide kolm väljakutset: • usalduse puudumine oma keha ja mõtete vastu • usalduse puudumine maailma ja väliskeskkonna vastu, • usalduse puudumine teiste inimeste vastu Barry Pritzant

Usalduse taastamine • Usaldusliku suhte loomine mõne loomingulise või mängulise rõõmu tekitava ühistegevuse käigus. • Kuulamisoskus – püüda teda kannatlikult kuulata ja anda positiivset tagasisidet • Otsustes osalemine – autist vajab, et temasse suhtutaks kui võrdväärsesse inimesse ja et tal lastaks kaasa rääkida tema elu puudutavates otsustes • Autisti emotsionaalse seisundi arvestamine – teha paus, et proovida mõista tema emotsionaalset seisundit ja seda, mida saaks ette võtta tema ebamugavustunde või ärevuse vähendamiseks

• • Sotsiaalsete reeglite selgitamine Kriitika asemel edule keskendumine Olla suhtlemisel tundlik ja empaatiline Huumorimeel, optimism, positiivsus Austav, huvituv ja sõbralik suhtumine; Paindlikkus Kujutlusvõime ja mängulisus – “kastist väljas” mõtlemine

Autismiga lapsel on: • • Raske mõista tagamõtet Ei saa aru sotsiaalsest suhtlemisest Ei mõista mängureegleid Tal on puudulik kujutlusvõime ja uurimiskäitumine (Talu jt 2003). Selliseid lapsi on vaja õpetada, kuidas rakendada sotsiaalseid oskusi igapäevaelu situatsioonides. Kuigi autistlike inimeste meeled, intellekt ja füüsis on primaarselt kahjustamata, on nad oma erilise arenguhäire tõttu ometi võimetud ümbritsevate inimestega arusaadaval moel kontakti looma, suhtlema ning reeglitele vastavalt käituma (Uusma 2007).

• Keskkond peab olema selge ja etteaimatav • Talle tuleb selgelt väljendada, mis hakkab toimuma • Pakkuda talle valikuvõimalusi • Autismiga laps vajab eriõpet • Parimad tulemused saavutatakse väikeses grupis õpetamisel • Abiõpetaja, tugiisik Kuzemtšenko, 2010