TEHNOLOOGIAPETUS E PPEKAVA ARENGUD TRHM Ene Lind Ph

TEHNOLOOGIAÕPETUS E ÕPPEKAVA ARENGUD

TÖÖRÜHM • Ene Lind, Ph. D -TLÜ • Andry Kikkull, Ph. D – TLÜ/ETS • Aron Lips, MA – TLÜ/eks. ETKL/Aruküla PK • Kristi Paas, MA – TLÜ • Terje Raudsepa, MA – AITA • Inga Veskimägi, MA – AITA • II etappi lisandub 2 liiget

MIDA VAJA TEHA? • Valdkonna nimetus viia kooskõlla ainete sisuga • Õpitulemused nüüdisajastada ja õppesisuga kooskõlla viia • Õppesisu ja õpitulemusi/õpitulemuste detailsusastet vähendada

VALDKONNA KIRJELDUS • Valdkonna ained (Tööõpetus) on põhikoolis õpetatavad esteetilis-praktilised ning tehnilistehnoloogilised õppeained, millede eesmärgiks on arendada õpilaste loovust, huvi, vastutustunnet, iseseisvust ning probleemide lahendamise oskust, hõlmates nii käelist kui intellektuaalset tegevust. See väljendub terviklikus tööprotsessis ideest teostuseni. Erinevaid materjale, tööriistu ja töövahendeid kasutama õppides suurendavad õpilased usku endi võimetesse ning omandavad oskusi igapäevaelus toime tulekuks. • Olulised on töörõõmu ja väljakutsete kogemine oma ideede esitamisel, disainimisprotsessis ja materjalide muutmisel konkreetseks tulemuseks. • Lisaks kasvab õpilase vastutustunne, ta õpib hindama tööd, materjali, kvaliteeti ja analüüsima valikuid. Õppimine toimub õpilase arenguastmele vastavate teemade ja projektidena uurimise, katsetamise ja leiutamise teel.

VALDKONNA PÄDEVUSED Valdkonna ainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: • omab teadmisi erinevate õppetöös kasutatavate materjalide omadustest ja kasutusvõimalustest; • valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise ning on teadlik oma valikute mõjust majanduslikule, sotsiaalsele ja looduslikule keskkonnale; • kasutab materjale ja töövahendeid säästlikult ja järgib tegevuses jätkusuutlikkuse põhimõtteid; • kasutab käelisi oskusi, traditsioonilisi ning kaasaegseid materjale, tööriistu ja tehnoloogilisi vahendeid turvaliselt ning otstarbekalt; • oskab õppeprotsessis valida ja kasutada teistes õppeainetes õpitud teadmisi;

VALDKONNA PÄDEVUSED • omab oskusi kavandada, planeerida, teostada ja mõtestada tööprotsessi põhimõttel ideest teostuseni arvestades seejuures funktsionaalsust ning esteetilisust; • väärtustab eesti ja teiste rahvaste esemelise ja toidukultuuriga seotud traditsioone; • väärtustab loovat isetegemist ning sellega seonduvat vaimset heaolu ja tervislikku eluviisi; • omab valmisolekut praktiliste eluoskustega toimetulekuks; • omab oskust suuliselt ja kirjalikult kirjeldada ning põhjendada tehtud valikuid ning tööprotsessi; • oskab analüüsida ja hinnata nii enda kui teiste tööprotsessi ja -lõpptulemust; • omab hoiakut olla ettevõtlik ning otsib loovaid lahendusi ettetulevate probleemide lahendamiseks nii iseseisvalt kui rühmas.

ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRKIDE TÄNASED ETTEPANEKUD AJAKOHASTAMINE TAKISTUSED/PROBLEEMI AJAKOHASTAMISEK PÕHJENDUSED/SELGITU D SED S • Baasoskused on III kooliastme lõpuks kujunenud. See loob võimalused koostööprojektide edukaks läbi viimiseks. Õppe-eesmärgid ja õppesisukirjeldus viia omavahel vastavusse. • Luua valdkonna õppeainete ühised/ülene õppe- ja kasvatuseesmärgid ning õpitulemused Selleks, et oleks ainekava sidus ja mõistetav ning toetaks ainevaldkonna pädevuste kujunemist. • Täpsustame osaoskuse sisulist kasutust. Et saavutada ühiseid õppe- ja kasvatuseesmärgid ning õpitulemused kõikidele õpilastele, et ei soodustataks soopõhist õpet. • Kirjeldada ainesisu õppeaine kirjelduses (lisamaterjal ainekavale). Arusaamise parandamiseks, mida mõeldakse osaoskusena. • Anda parem ülevaade õppe-eesmärkide saavutamiseks ja diferentseerida õppesisu. • Suur osa sisulisest õppest toimub niigi aines projektipõhiselt. Õppes sisaldub iga-aastane projektitöö. Projektitöö probleemiks II kooliastmes kujuneb baasoskuste nappus. • 9. klassis ainevaldkonna sisene koostööprojekt. • Ainekavas esitatud õppe-eesmärgid ja õppesisu ei ole omavahel kooskõlas • • Õppe- ja kasvatuseesmärgid ning õpitulemused on esitatud õppeaine keskselt • • • Osaoskuse nimetust on õppekavas kasutatud erinevates kontekstides Õppesisu on ainekavas liiga detailne • •

AJAKOHASTATUD ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRKID ETTEPANEK PÕHJENDUS • Töötatakse välja käsitöö ja töö- ja tehnoloogiaõpetusele ühised õppesisu teemad • Lähtutakse valdkonna ühistest õppeja kasvatuseesmärkidest.

II KOOLIASTE „KÄSITÖÖ“, „KODUNDUS“ JA „TÖÖJA TEHNOLOOGIAÕPETUS“ „Käsitöö“, „Kodundus“ ja „Töö- ja tehnoloogiaõpetus“ õppeainetega taotletakse, et õpilane õpib: • tundma ja kasutama mitmesuguseid materjale ja töövahendeid ning huvitub käelisest tegevusest; • planeerima ja kirjeldama tööprotsessi; • kavandama ja teostama omandatud töövõtete baasil oma tööd; • kasutama materjale ja töövahendeid säästlikult ja järgima tegevuses jätkusuutlikkuse põhimõtteid; • tundma ohutusnõudeid ja järgima ohutu töötamise reegleid;

II KOOLIASTE „KÄSITÖÖ“, „KODUNDUS“ JA „TÖÖ- JA TEHNOLOOGIAÕPETUS“ • hindama hügieeni, korra ja puhtuse nõuete täitmise vajalikkust; • tundma tervisliku toitumise põhialuseid; • looma seoseid teistes ainetes õpitavaga; • tundma ja väärtustama kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone; • väärtustama ennast töö tegijana ja mõistma koostöö olulisust; • nägema ja esile tooma erinevusi ja sarnasusi enda ja teiste töö tulemustes ning tunneb rahulolu praktilisest eneseteostusest.

III KOOLIASTE „KÄSITÖÖ“, „KODUNDUS“ JA „TÖÖJA TEHNOLOOGIAÕPETUS“ „Käsitöö“, „Kodundus“ ja „Töö- ja tehnoloogiaõpetus“ õppeainetega taotletakse, et õpilane õpib: • väärtustama loovat isetegemist ning sellega seonduvat vaimset heaolu ja tervislikku eluviisi; • kasutama erinevaid teabeallikaid loova mõttetöö ja praktilise tegevuse ühendamiseks; • kavandama, planeerima, teostama ja mõtestama tööprotsessi põhimõttel ideest teostuseni arvestades seejuures tulemuse funktsionaalsust ning esteetilisust; • valima oma ideede teostamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise ning on teadlik oma valikute mõjust majanduslikule, sotsiaalsele ja looduslikule keskkonnale; • kasutama traditsioonilisi ning kaasaegseid materjale, tööriistu ja tehnoloogilisi vahendeid turvaliselt ning otstarbekalt;

III KOOLIASTE „KÄSITÖÖ“, „KODUNDUS“ JA „TÖÖJA TEHNOLOOGIAÕPETUS“ • valima ja kasutama õppeprotsessis teistes õppeainetes õpitud teadmisi ja seostama neid erinevate eluvaldkondadega; • olema ettevõtlik ning otsima loovaid lahendusi esilekerkinud probleemide lahendamiseks nii iseseisvalt kui rühmas; • väärtustama eesti ja teiste rahvaste esemelise ja toidukultuuriga seotud traditsioone; • tegema tervislikke toiduvalikud; • teadvustama praktiliste eluoskuste valdamise vajalikkust; • esitlema ning põhjendama tehtud valikuid ning tööprotsessi nii suuliselt kui kirjalikult; • analüüsima ja hindama nii enda kui teiste tööprotsessi ja -lõpptulemust.

AINEKAVADES AJAKOHASTATUD ÕPPESISU „KÄSITÖÖ“ JA „TÖÖ- JA TEHNOLOOGIAÕPETUS“ II KOOLIASTE III KOOLIASTE • Materjaliõpetus • Loomingulisus • Esemeline rahvakultuur • Tööprotsess ideest teostuseni