Mansid Laura Lind 4 B klass Mansid elavad

Mansid Laura Lind 4 B klass

Mansid elavad Põhja-Uuralite ümbruses ja Obi jõe alamjooksul asetseval alal. Nii nagu handid on ka mansid aastasadu kasutanud riietuses põhjapõdranahka ning õmmelnud nõgesekiududest valmistatud niidiga endale tatari ja vene kaupmeestelt saadud kanepist, villast ja puuvillast riideid. Samuti on kasutatud orava-, saarma-, põdra- ja teiste metsloomade nahku. Tänapäeval kantakse siiski rohkem ostetud rõivaid, traditsioonilised rõivad on mõningal määral kasutusel vaid põhjamansidel. Naised kannavad traditsioonilisi kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja jalanõusid. Sukad on nagu handidelgi karusnahast ning nendele lisaks kasutatakse saabastes heina. Riided kaunistatakse enamasti aplikatsioonidega. Põhjapõdranahast kasukaid kaunistatakse tumedamate ja heledamate nahatükkidega ning riidest ornamendiribadega. http: //soomeugri. weebly. com/mansid. html

Manside rõivad Mehed kannavad tänapäeval traditsioonilistest rõivastest vaid ülerõivaid ja jalanõusid. Suvekuub on valmistatud villasest riidest ning talvine umbkasukas on tehtud põhjapõdranahast. Nii nagu handidel, on ka selle kasuka karvad seespool ning väga külma ilma korral pannakse selle peale veel teine kasukas, mille karvad on väljaspool. Varem oli meeste seas levinud riideese ka kõnne – peaauguga ja õlgades laienev villane riie, mis oli eest ja tagant voodriga kaunistatud. Selle pealisriide vahel on osa, mida mehed kasutasid taskuna, kus hoiti söögi- ja laskeaineid. http: //soomeugri. weebly. com/mansid. html

Manside ajalugu Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11. – 14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist, mil Jermak Timofejevitš tõi suurema osa Lääne-Siberist Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil ületas venelaste arv nende kodumaal manside eneste arvu. 18. sajandil mansid ristiusustati, aga see jäi suuresti formaalseks. Et mansid on olnud Vene ja Nõukogude võimust tugevamini mõjutatud kui nende põhjanaabrid handid, on nad viimastest rohkem venelaste sekka assimileerunud. 60% neist kasutab omavahelises suhtlises vene keelt. Siiski on nende arv järjest kasvanud: kui mansisid oli 1926. aasta rahvaloenduse järgi 5754, siis 1959. aastal 6318, 1989. aastal 8279 ja 2002. aastal 11 432. Naftamaardlate kasutuselevõtt Handi-Mansimaal 1960 ndatel tõi kaasa suurima siserände laine Nõukogude Liidus pärast Teist maailmasõda. Selle tagajärjel jäi hantide ja manside osatähtsus väikeseks ning nad moodustavad tänapäeval pisut rohkem kui ühe protsendi ringkonna rahvaarvust. http: //et. wikipedia. org/wiki/Mansid

Manside keel ja kultuur Mansi kirjakeele kasutamine on jäänud väga tagasihoidlikuks. Hariduskeelena ei ole see tegelikku rakendamist leidnud. Enamasti internaatkoolides õppivad mansi lapsed on eemale kistud oma loomulikust kultuuri- ja keelekeskkonnast ning venestuvad keeleliselt. Rahvusintelligents ei ole enamasti oma kultuuri kandja. Positiivsena tuleb nimetada 1992. aastal vastu võetud seadust, mis lubab Siberi põlisrahvastele hakata tagastama endisi sugukonnamaid. Edasine tööstustegevus mansi rahva elualadel peaks eeldama lepingute sõlmimist ja tekitatud kahjude hüvitamist. http: //www. fennougria. ee/? id=10546

Manside toit Manside põhiliseks toiduks on kala ja liha. Kõige enam süüakse keedetud kala, aga ka toorest, kuivatatud, suitsutatud ja soolatud kala. Sisikondadest ja peadest keedetakse pajas ka kalarasva: rasv kerkib veele, kust see kulbiga teise nõusse tõstetakse. Nüüdisajal praetakse kalu pannil ka toiduõliga. Liha süüakse keedetult, toorelt, kuivatatult ja suitsutatult. Mansid, kes kasvatavad põhjapõtru, söövad põhjapõdraliha ning toiduks tarvitatakse ka noorte põhjapõtrade pehmeid sarvi, need puhastatakse karvadest ja kõrvetatakse tules. Süüakse kütitud metsloomade (põder, jänes, orav, karu) ja lindude (part, hani, teder, laanepüü) liha. Toiduks tarvitatakse ka eelpoolnimetatud marju, millest keedetakse ka moosi ning segatakse kalarasva hulka. Söögiks korjatakse ka metsikult kasvavaid sibulaid. http: //www. erm. ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid

Manside pere Endisel ajal jagunes mansi ühiskond sugukondlikeks gruppideks, kes koosnesid peredest. Sugukonnaliikmete vahel olid abielud keelatud, abielluda võis ainult teise sugukonna inimesega. Põhjamansidel moodustasid sugukonnad kaks eksogaamset ühendust, fraatriat - Moš ja Por. Ühe fraatria liikmed pidasid ennast veresugulasteks, nad olid „õed" ja „vennad" ning nende vahel olid abielud keelatud. 20. sajandil kaotasid sugukonnad ja fraatriad oma senise tähtsuse, määravaks sai territoriaalne kogukond, aga mõningal määral on sugukondlikud grupid säilitanud oma mõju tänapäeval. Varematel aegadel olid mansidel suurpered koos elas kaks-kolm põlvkonda. Esines leviraati (tava, et abielumehe surma puhul peab ta vend abielluma lesega) ja ka kahe või kolme naise pidamist. Mansi peredes oli kindel tööjaotus. http: //www. erm. ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Mansid