Atoopiline dermatiit kliiniline pilt VITALI HOLTER STOM IV

Atoopiline dermatiit (kliiniline pilt) VITALI HOLTER STOM. IV TÜ 2015

Faktid. . . Mõiste „atoopik“ võeti kasutusele 1925 a (A. F. Coca) Märgistati organismi kõrgenenud reaktiivsust mingile ärritajale. Atoopia esineb 20%-l elanikonnast, atoopiline dermatiit (AD) - 3%-l. Varasem AD nimetus oli neurodermiit. Etioloogia ei ole lõplikult selgitatud.

Esimene isik, kellel olid dokumenteeritud AD taolised sümptoomid: Rooma keiser Octavianus Augustus: sügelev nahk rinokonjunktiviit aeg-ajalt avaldunud hingamisraskus (astma? )

AD on. . . Sagedaseim krooniline põletikuline nahahaigus Algab enamasti esimestel eluaastatel Võib alata ka täiskasvanueas Sageli kaasnevad teised atoopilised haigused (astma, rinokonjunktiviit) Iseloomulik on sügelemine Ägenemised vahelduvad remissioonidega

Haiguspilt Ebateravalt piirdunud punetavate laikudega ketendav lööve Pt. -l on kuiv nahk NB! Atoopiline dermatiit on sügelemine, mis lööbib (mitte sügelev lööve!) Sekundaarsed naha muutused: • Ekskoriatsioonid • Lihhenisatsioon • Koorikud • Ketud

Haiguspilt Ekskoreatsioonid: Lihhenisatsioonid:

Haiguse kulg Lihtne, keskmise raskusega või raske vorm Enamasti täheldatakse haiguse ägenemist sügis-talvisel perioodil ja paranemist suviti

Kliiniline pilt erineb vanusega Imikuea AD Algab sageli peanaha ketendusega Hiljem tekib erüteem põskedele, kuklasse, voltide põhja, kehatüvele ja jäsemete sirutuspindadele, ka mähkmepiirkonda. Tugev lööve. Laps on rahutu, kratsib end alates 3. -4. elukuust.

Kliiniline pilt erineb vanusega Lapseea AD : Lööve lokaliseerub nii sirutuspindadel kui ka klassikalistes painutuspindades. Enamasti pole see nii äge kui imikueas.

Kliiniline pilt erineb vanusega Täiskasvanu AD Lööve on näol, kaelal, ülakehal, labakätel ja jalgadel, samuti põlveja küünraõndlates. Sageli võib leida lihhenisatsiooni, nahajoonise tugevnemist.

Etioloogia Täpselt pole selge Pärillikus!!! Ig. E vahendatud allergia: toiduallergeenid (lehmapiim, kanamuna ja nisu) . . . kodutolm. . . kase ja heintaimede tolm jne Seedetrakti häired Kulg on mõjutatav keskkonnateguritest ja stressist

Komplikatsioonid Nahainfektsioonid Astma Llichen simplex chr. Rinokonjunktiviit Erütrodermia Silmatüsistused Allergiline Unehäired kontaktdermatiit Urtikaaria Käitumishäired (ADS) Autoimmuunhaigused

Kaugtüsistused ~ 50%-l areneb hiljem astma (eriti raske AD-ga haigetel) ~ 2/3 patsientidest tekib edaspidi allergiline rinokonjunktiviit Põhjuseks on epikutaanne sensibiliseerumine ja sensibiliseerunud T-rakkude migratsioon hingamisteedesse.

Kasutatud kirjandus Williams, Hywel (2009). Evidence-Based Dermatology Berke, R; Singh, A; Guralnick, M (July 2012). "Atopic dermatitis: an overview" (PDF). American Family Physician 86 (1) Sirje Kaur (2010). Nahahaigused

Tänan tähelepanu eest!