Viron leksikologia ja sananmuodostus Tegusnamoodustuse viisid Martin Ehala

Viron leksikologia ja sananmuodostus Tegusõnamoodustuse viisid Martin Ehala

Verbituletus Tuletusliited suhe tegevusse faktiiviliited kausatiiviliited refleksiiviviited tegevuse laad translatiiviliited kontinuatiiviliited momentaaniliited frekventatiiviliited

Kausatiivi- ja faktitiiviliited • Kausatiivid on verbid, mis väljendavad tegija põhjustatud tegevust, näiteks söötma, magatama, kiigutama. • Kausatiive moodustatakse põhiliselt intransitiivsetest verbidest või määrsõnadest. • Faktiivid on verbid, mis väljendavad tegevuse sooritamist, näiteks kelgutama, kirjutama, põletama. • Kausatiive moodustatakse peamiselt nimisõnadest. • Kausatiivi ja faktiiviliited sisaldavad elementi -ta-, -da-, -sta-, -nda-, rda-, -lda-, -t-

Kausatiivi- ja faktiiviliited II • -ta- ja -da- liituvad nii verbidele kui ka käänd- ja määrsõnadele. -ta- liitub vokaalile (suitse/ta/ma) ja s-ile (elus/ta/ma), -da- esineb n, l, r ja v järel (kaval/da/ma, suuren/da/ma, ). • -sta- liitub vaid käändsõnade vokaaltüvele ning verb iseloomustab tegevust tulemuse või vahendi kaudu: kurb > kurva/sta/ma ‘kurvaks tegema’, aur > auru/sta/ma ‘auruks muutma’. • -nda- liitub käändsõnade, verbide ja määrsõnade vokaaltüvele, (S) külg : külje > külje/nda/ma, (A) suur : suure > suure/nda/ma, (V) teeni/ma > teeni/nda/ma, (Adv) valla > valla/nda/ma • • Ülejäänud kausatiiviliited on ebaproduktiivsed: lda-: häda/lda/ma, -rda- tuletab halvustava tähendusega verbe: ähva/rda/ma, -t-: kee/t/ma, jootma,

Harjutus 1. Moodusta järgmistest sõnadest kausatiivee ja faktiive. käsi, meenuma, peegel, kuld, tulema, kurb, ahel, kaevama, kaval, kasvama, nüri, kukkuma, hoone, karm, kild, suhkur, relv, silp, laen, sõitma, tolm, eine, suur, valdama, välja, must, valla, paks, iha, käpp, maa, põlema.

Refleksiiviliited • Refleksiivid on verbid, mis väljendavad kas: • tegija enesega toimuvat tegevust nt Ta riietub = Ta riietab ennast või • protsessi (peamiselt seisundimuutust), mis toimub subjektiga justnagu iseenesest (automaatselt), nt ärrituma, huvituma, aeglustuma, seiskuma. • Refleksiive tuletavad liited on: • -du- liitub ühesilbilisele tüvele, mille lõpus on l, n, r, nt keel/du/ma. • -bu-, -bi- liituvad ühesilbilisele vokaaltüvele. Eesvokaalsetele tüvedele liitub -bi-, nt vii/bi/ma, tagavokaalsetele -bu-, nt maa/bu/ma. • u- liitub • muudele ühesilbilistele tüvedele, nt kaeva/ma > kaev/u/ma, samuti • vahetab välja kausatiiviliite a, nt lüli/ta/ma > lüli/tu/ma,

Harjutus 2. Moodusta refleksiive. • teostama, toit, tõmbama, pool, keelama, piirama, juur, jooma, käima, kaev, sööma, lülitama, tõmbama, sõlmima, aktiveerima, etendama, veenma, piir, viskama, pühendama

Translatiiviliited • Translatiivid on seisundimuutust väljendavad sihitud verbid, näteks paljunema. Translatiive tuletatakse liitega • ne- , mis liitub peamiselt omadussõnatüvele nt noor > noore/ne/ma, • ka muud liiki sõnadest, nt: • (N) kivi > kivi/ne/ma, • (Adv) palju > palju/ne/ma, • (V) hävi/ma > hävi/ne/ma.

Kontinuatiiviliited • Kontinuatiivid on kestvat tegevust väljendavad verbid. Neid tuletatakse kahe liitega: • -tse- , mis tuletab käändsõnadest peamiselt inimese käitumisviisile osutavaid, sageli halvustava varjundiga verbe, nt • kära > kära/tse/ma, skandaalitsema, tore > tore/tse/ma, toorutsema; • verbidest peamiselt vähehaavalist (mitteintensiivset) tegevust väljendavaid verbe, nt nokki/ma : noki/n > noki/tse/ma, . • -ise- tuletab onomatopoeetilistest ja deskriptiivsetest tüvedest samasisulisi verbe, nt rabisema, krabisema, .

Harjutus 3. Moodusta translatiive ja kontinuatiive • janu, nukker, ahne, lai, paks, peen, kolin, vana, urin, kitsas, korin, hale, kivi, elu, must, kehv, sõber, õrn

Momentaani- ja frekventatiivliited • -ata- (-ahta-), tuletab ühekordset tegevust väljendavaid verbe ehk momentane peamiselt onomatopoeetilistest tüvedest, nt parts > parts/ata/ma, kääks või kääks/u/ma > kääks/ata/ma • Frekventatiivid on korrapäratult korduvat tegevust väljendavad tegusõnad, mida moodustatakse järgmiste liidetega: • -le- nt lenda/ma > lend/le/ma, mõnu > mõnu/le/ma, ebalema, süga/ma > süge/le/ma. • -dle- nt suu > suu/dle/ma, maadlema. Erand: juur/dle/ma. • -tle- (-tele-) põhiliselt verbidele, nt nalja/ta/ma > nalja/t/le/ma, aga ka küsi/ma > küsi/tle/ma • -skle- (-skele-), nt lama/skle/ma, olesklema,

Harjutus 4. Moodusta momentane ja frekventatiive. • loksuma, kaebama, lonksama, lamama, kääksuma, mõnu, kolksuma, korskama, sulps, tonks, igav, küsima, naljatama, mõtlema, kargama

Otsetuletus • Otsetuletuse korral lisatakse käändsõna tüvele verbi morfoloogilised tunnused ilma liidet kasutamata. • Nimisõnast tuletatud verb väljendab tegevust, milles nimisõnaga märgitu on osaline, nt • saag > saagi/ma, kuld > kulda/ma, haav > haava/ma. • Omadussõnast tuletatud verb on enamasti seisundi tekitamist väljendav verb, nt • klaar > klaari/ma, hull > hulluma.

Liittegusõnad • Liitverbid on liitsõnad, mille põhiosaks on verb, nt alahindama. Eesti keeles on palju verbe, mis sisaldavad rohkem kui üht tüve, kuid enamik neist ei ole liitverbid, vaid ühend - ja väljendverbide kokkuvormistused või liitsõnade verbtuletised. • Liittegusõnade osad kirjutatakse alati kokku, ühend ja väljendtegusõnade osad lahku :

Liitverbide moodustusmallid • Liitverbide moodustusmallid: • määrsõna + verb: alahindama, alakoormama, esietenduma, • käändsõna nimetavas + verb: (Adj + V) kuritarvitama, kuivsoolama, kuivpuurima,

Harjutus 5. Tõmba liitverbidele joon alla • tasalülitatud, mahajäetud, alahinnatud, pealehakanud, taandarenenud, üleküpsenud, ristküsitletud, allahinnatud