Viron leksikologia ja sananmuodostus Eesti snavara kihistused Martin

Viron leksikologia ja sananmuodostus Eesti sõnavara kihistused Martin Ehala

Kursuse nõuded • Seminarides saadakse ülevaade eesti tüvevara päritolust ja sõnamoodustusest. Kodus loetakse lisaks teoreetilist käsitlust ja tehakse sellest ülevaade seminaris. • Eksamil on vaja kirjalikult koos näidetega vastata ühele küsimusele leksikoloogiast ja ühele küsimusele sõnamoodustusest. • Kursuse maht on 5 op = 135 tundi tööd, sellest: • Praktikumid: 26 tundi • Kodune töö: 77 tundi (7 tundi nädalas, 11 nädalat) • Eksamiks valmistumine: 30 tundi • Eksam: 2 tundi

Kursuse ülevaade No 1 2 Kuup 16. 01 23. 01 Teema Kursuse ülevaade Tüvevara päritolu 3 30. 01 Sõnavara rikastamise allikad 4 06. 02 Soome laenud sõnavaras 5 6 7 8 9 10 11 12 13 13. 02 20. 02 27. 02 13. 03 20. 03 27. 03 03. 04 10. 04 17. 04 Võõrsõnad Sõnamoodustuse viisid Tegusõnamoodustus Nimisõnade tuletamine Liitnimisõnad Omadussõnamoodustus Määrsõnamoodustus Ahelliitsõnad Eksam Järgmiseks korraks lugeda H. Rätsep Eesti kirjakeele tüvevara päritolu, lk 57 -79. H. Rätsep Sõnavara rikastamise allikatest lk 173 -190. H. Rätsep Uute lihttüvede saamise viisidest eesti sõnavaras lk 7883. H. Rätsep Soome laenudest eesti kirjakeeles lk 229 -245. H. Rätsep Johannes Aavik ja soome laenud lk 246 -259. T. Leemets Võõrmõjud võõrsõnavaras T. Leemets, A. Mund Valik inglise sõnu Kirjakeele käsiraamat. Sõnamoodustus Kirjakeele käsiraamat. Verbimoodustus Kirjakeele käsiraamat. Nimisõnaliited Kirjakeele käsiraamat. Liitnimisõnad Kirjakeele käsiraamat. Omadussõnamoodustus Kirjakeele käsiraamat. Määrsõnamoodustus T. Leemets. Ahelliitsõnad Harjutamine eksamiks

Eesti sõnavara kihistused -4000 Indoeuroopa laenud 1200 -3000 Indo-iraani laenud 1550 -2000 Skandinaavia 0 laenud 1000 -1000 Balti ----------------------- laenud Germaani -------- laenud 1700 alamsaksa kirjakeel Vanavene -------- laenud baltisaksa rootsi kirjakeel eestirootsi taani poola jidiš 1860 1880 1920 1944 Vanavene laenud 1990 englanti vene kirjakeel vene kõnekeel mustlaskeel

Mis on sõna tüvi • Sõnatüvi on see osa sõnast, mis eelneb tunnustele ja lõppudele. • Sõna juur on selline tüvi, mis koosneb ühest leksikaalsest morfeemist • Etümoloogilises uurimises tuleb sõna tüve mõista veelgi kitsamalt: sõnatüvi on ajalooliselt jagamatu juursõna, st see ons, mis kunagi on olnud juur. • Põhjus: paljud praeguseks jagamatud tüved on tekkinud liitsõnatüvedest, näiteks aasta > ajast aega • Eesti Etümoloogiasõnaraamatus on 6642 märksõna, neist 1238 on viitemärksõnad põhimärksõna juurde. • Põhimärksõnu on 5403, kuid osa etümoloogiaid on kaheldavad, mistõttu mõned eri märksõnad võivad olla sama tüve eri variandid. Selliseid on 580.

Etümoloogia sügavus • Sõnatüved võib jagada kaheks: omatüved ja laentüved. • Sõnade päritolu võib jälgida erineva ajalise sügavuseni. • Teatud sügavuseni võib olla päritolu selge – näiteks sõna on olemas kõigils lms keeltes. Selle tasandini on tegemist kindla etümoloogiaga. • Kui sõna kaugem ajalugu pakub erinevaid võimalusi sõna algupära seletamiseks, siis on tegu küsitavate etümoloogiatega. • Sellised paralleeletümoloogiad esitatakse etümoloogiasõnaraamatus küsimärgiga.

Uurali tüved • Uurali tüved on need, millel on kindlad vasted samojeedi keeltes. • Uurali tüvesid on 97 -149. • Ühiskond: ema, isa, meie, mina, tema, väi • Kehaosad: süda, keel, pea, põlv, luu, imema, neelama, koolma, purema • Taimed, loomad: kala, koer, kõiv, pesa • Loodusnähtused: kuu, lumi, maa, päev, pime • Tehnoloogia: suusk, nool, vask • Abstraktmõisted: kaks

Soome-ugri tüved • Soome-ugri tüved on need, millel on kindlad vasted soome-ugri keeltes. • Soome-ugri tüvesid on 134 -206. • Ühiskond: poeg, naine, jõuk, • Kehaosad: keha, kere, kulm, käsi, veri, õlg, põu, sööma, seisma • Taimed, loomad: hiir, täi, säga, seen, • Loodusnähtused: ilm, jää, pilv, mägi, sügis, talv, kivi • Tehnoloogia: koda, küstke, leem , leil, nülgima, • Tunnetus: lugema, mõistma, olema • Abstraktmõisted: üks, neli, kuus, uus

Länemeresoome-permi tüved • Tüved, millel on vasted lms ja permi keeltes. • Lms-permi tüvesid on 24 -85. • Ühiskond: äi, neid, nemad, käskima, • Kehaosad: ihu, jäse, säär, jaksama, oksendama, • Taimed, loomad: orav, peni, kotkas, kuslapuu, pedajas, pähkel • Loodusnähtused: kosk, lõuna, tuul • Tehnoloogia: amb, kaas, kuduma, pihid, rehi, tee(rada) • Tunnetus: meel, • Abstraktmõisted: seitse, jagama, tahk, kesk

Länemeresoome-volga tüved • • • Tüved, millel on vasted lms ja volga keeltes. Lms-volga tüvesid on 103 -158. Ühiskond: nood, Kehaosad: selg, istuma, pisar, sõrm, Taimed, loomad: lehm, kärbes, parm, sääsk, tamm, vaher, saar, tuum, haab, haru, oks, juur, mari, käpp Loodusnähtused: täht, kevad, Tehnoloogia: ihuma, uhmer, jahvatama, kündma, sõnnik, tera, vars, aher, ase, kõrbema, pett, pooma, töö, Tunnetus: hapu, lummama, läila, hüva, jahe, küsima, Abstraktmõisted: jumal, vaim, kaheksa, üheksa, kümme, looma, lähedal, valge

Länemeresoome-saami tüved • Tüved, millel on vasted lms ja saami keeltes. • Lms-permi tüvesid on 110 -174. • Ühiskond: küla, ämm • Kehaosad: huul, nina, rind, • Taimed, loomad: ahven, põõsas, salvama, sigima, • Loodusnähtused: org, vihm, • Tehnoloogia: hõbe, rebima, uks, viga, • Tunnetus: katsuma, kiruma, kole, nälg, põdema, • Abstraktmõisted: luuletama, uskuma, noor, sitke,

Länemeresoome tüved • Läänemeresoome tüved on arvukaim omatüvede rühm: 9601368 tüve. • Ühiskond: linn, tänama, võlg, kallis • Kehaosad: higi, tatt, kõht, kõri, päkk, roie, türa, hüppama, • Taimed, loomad: ahm, jänes, nõges, sõrg, tibu, urb, ämblik, • Loodusnähtused: lendama, soo, udu, õhtu, • Tehnoloogia: hõõruma, kiri, külvama, pügama, rõivas, rööbas, toru, • Tunnetus: hais, isu, janu, julge, kaval, must, naerma, nutma, põlgama, • Abstraktmõisted: eile, homme, ilu, halb, jäme, kerge, valmis,

Länemeresoome lõunarühma tüved • Siia kuulu: 90 -130 tüve. • Ühiskond: laimama, • Kehaosad: piht, puts, mokk, hoop, kõõm, vistrik • Taimed, loomad: hakk, uba, õun, kihv, kilk, • Loodusnähtused: maru, • Tehnoloogia: kasima, peerg, linnased, käi, laasima, sai • Tunnetus: hääl, kudrutama, niiske, vänge, kokutama, lõhn, • Abstraktmõisted: õel, vahe, nigel

Eesti (või tundmatu päritoluga) tüved • Tüved, millel pole vasteid sugulaskeelis ega ole neile ka esitatud laenuetümoloogiat. • Selliseid on eesti keeles 746 - 816. • Onomatopoeetilised sõnad: amps, lalisema, limpsama, lõust, mugima, sulisema, särtsuma, • Ühiskond: näägutama, aitäh, pilgar, teistre, noomima, • Kehaosad: sihvakas, põis, • Taimed, loomad: tibi, ööbik, pistrik, mutt, muru, • Loodusnähtused: lobjakas, luide, • Tehnoloogia: kiiluma, külimit, künnap, veski, krohv, vadak, võllas, nuga, onn, puskar, põll, pärg, • Tunnetus: amelema, kogelema, alp • Abstraktmõisted: aasta, tänavu, millal, nagu, ning, nõnda, paharet, praegu,

Indoeuroopa laenud • Indoeuroopa algkeele laenud uurali algkeelde (rohkem kui 4000 a ema). • Indoeuroopa laentüvesid on 16 -40. • Ühiskond: müüma, ostma, nimi, ori • Kehaosad: mõskma, • Taimed, loomad: iva, mesi • Loodusnähtused: vesi • Tehnoloogia: punuma, sool, sõlg, vedama, viima, vili • Tunnetus: puhas, • Abstraktmõisted: -

Indo-iraani laenud • Laenatud u. 3000 a ema, tüvesid on 22 -39. • Ühiskond: abi, maksma, era, tõotama • Kehaosad: paks, • Taimed, loomad: põrsas, sarv, udar, varss, vasikas • Loodusnähtused: • Tehnoloogia: ora, vasar, • Tunnetus: aru, iha, viha • Abstraktmõisted: paras, sada,

Balti laenud • Balti laenud algasid 2000 a ema kuni 500 maj. Balti laene on 162 -235 • Ühiskond: hõim, ihne, kiitma, mõrsja, nõbu, • Kehaosad: hammas, kael, lõug, kaim, • Taimed, loomad: angerjas, hernes, hirv, härg, oinas, jäär, karv, kärg, lõhi • Loodusnähtused: luht, mets, • Tehnoloogia: aas, ahing, hagu, hein, kahv, keris, kirst, kirves, kõblas, labidas, luud, puder, ratas, regi, sild, tara, tiine, vagu, vaha • Tunnetus: laisk, • Abstraktmõisted: aeg,

Germaani laenud • Germaani laenud tulid II a. tuhande teisest poolest kuni meie aja esimeste sajanditeni. Germaani laene on 193 -315. • Ühiskond: eit, kaup, kihl, kuningas, luna, raha, varas • Kehaosad: juus, nahk, • Taimed, loomad: kana, lammas, • Loodusnähtused: kalju, kallas, muld • Tehnoloogia: ader, agan, hame, haud, juust, kangas, katel, king, laev, leib, mõrd, mõõk, nael, nõel, parras, puri, purre, põld, rada, rooste, sadul • Tunnetus: armas, kaunis, kade, • Abstraktmõisted: kell,

Skandinaavia laenud • Skandinaavia laenud tulid 3. kuni 9. sajandini maj. Neid on 29 -62. • Sageli on skandinaavia ja germaani laene keeruline eristada. • Ühiskond: jõulud, riid, • Kehaosad: koon, • Taimed, loomad: kult, tursk, türnpuu • Loodusnähtused: kari, • Tehnoloogia: küünal, noot, piit, raun, särk, tõld, tänav, vari • Tunnetus: hajuma, • Abstraktmõisted:

Vanavene laenud • Vanavene laenud tulid 5 -14. sajandini, kokku 41 -51 tüve. • Ühiskond: turg, vaen, • Kehaosad: --- • Taimed, loomad: hurt, tuhkur, varblane • Loodusnähtused: --- • Tehnoloogia: aken, koonal, liud, lodi, lusikas, raamat, saabas, sirp, tapper, värav, värten • Tunnetus: võlu, • Abstraktmõisted: määr, nädal, rist, vaba,

Rootsi laenud • Jagunevad vanemaks (9. -14. ) ja hilisemaks kihistuseks (16 -17 saj). • Vanarootsi laene on 14 -33, rootsi laene 61 -140, paljude puhul pole selge, kas allikas on rootsi või alamsaksa keel. • Ühiskond: agul, kadalipp, siunama, kroonu, moor, plika, parkal, peiar, vaar, • Kehaosad: -- • Taimed, loomad: kaal(ikas), pipar, räim, viiger • Loodusnähtused: iil, • Tehnoloogia: kirn, käru, küüt, lauter, kann, korp, lant, malm, plagu, plasku, piip, säng, hauskar, julla • Tunnetus: piin, riivatu • Abstraktmõisted: näkk, tont, ruut, ärtu, äss

Alamsaksa laenud • Alamsaksa laenud 13. – 16. saj. See on suurim laenurühm, 476 -659 tüve. • Ühiskond: amet, arst, jünger, kelm, kilter, kink, kokk, kool, kütt, laat, meister, naaber, almus • Kehaosad: neer, • Taimed, loomad: hunt, ahv • Loodusnähtused: ---- • Tehnoloogia: aam, haamer, heegeldama, hing, häärber, höövel, jaht, jakk, kabel, kamber, kapp, kast, klaas, kook, korsten, korv, kruus, orel, pann, püss, ruum, saag, sült, tool undruk, vorst, õli • Tunnetus: karske, • Abstraktmõisted: ingel, paar, prii, väärt

Saksa laenud • Saksa laenud ilmusid alates 16. saj. Saksa laene on 356 -506 • Ühiskond: hangeldama, jääger, kunde, kutsar, kärner, mamsel, parun, velsker, vooster • Kehaosad: --- • Taimed, loomad: hirss, kalmus, kartul, kirss, kress, kurk, mürt, pirn, • Loodusnähtused: ---- • Tehnoloogia: aabits, jope, kardin, kett, kips, klamber, klants, klapp, kleepima, kleit, klots, kohver, kork, kraam, laadung, naps, plats, pross, sahtel, sink, sirm, tass, vürts • Tunnetus: krell, rehkendama, • Abstraktmõisted: number,

Baltisaksa laenud • Kohaliku saksa dialekti laenud 17 -18. saj, 45 -56 tüve • Ühiskond: aplaager, opman, pürjel, • Kehaosad: --- • Taimed, loomad: redis, sirel, • Loodusnähtused: --- • Tehnoloogia: kaadervärk, kemmerg, krõll, kuul, käärkamber, latter, leng, nagi, redel, sahver, soni, tengelpung, traageldama, traksid, trikkel, tärklis, värvel • Tunnetus: aasima, jukerdama, • Abstraktmõisted: ---

Vene laenud • Vene laene on tulnud alates 15. sajandist. Tüvesid on 228 -274. • Ühiskond: kamandama, kamp, kasakas, kirmas, parisnik, suli, tolvan, tõlk, vurle • Kehaosad: -- • Taimed, loomad: kapsas, kiisu, kobras, prussakas, puravik, riisikas, tatar • Loodusnähtused: ---- • Tehnoloogia: jaam, karman, kirka, koni, konku, kopsik, kõrts, lootsik, majakas, munder, nari, pintsak, pirukas, pogri, präänik, putka, ranits, sara, sedelgas, sinel, trahter, truup, • Tunnetus: tubli, • Abstraktmõisted: arssin, verst,

Läti laenud • Läti laene on tulnud alates 8. sajandist, neid on 31 -43. • Ühiskond: mulk, • Kehaosad: -- • Taimed, loomad: kanep, kõuts, lääts, magun, • Loodusnähtused: --- • Tehnoloogia: kauss, kiin, kuut, nuum, palakas, pastel, rääts (korv)sard, sõkal, vanik, viisk • Tunnetus: labus • Abstraktmõisted: ---

Soome laenud • Soome laenud on tulnud 19. saj lõpus ja 20. saj, kokku 197 -212 tüve. • Ühiskond: anastama, haldama, korvama, kuuluma, orb, ründama, sangar, solvama, soosima, säästma, vallutama, • Kehaosad: ---- • Taimed, loomad: ----- • Loodusnähtused: haihtuma • Tehnoloogia: ehe, lelu, matk, neste, retk, tehas, tootma, • Tunnetus: aldis, harras, huvi, julm, keskustelema, kiinduma, kirbe, kirgas, kummaline, lohutama, masendama, mugav, oivaline, pädev, reibas, uje • Abstraktmõisted: aade, aare, aine, hetk, melu, raev, rivi, vaist

Muud laenud • 6 -18 tüve. • Ühiskond: jospel (jidiš), manguma (mustlaskeel), ordu (lad) • Kehaosad: --- • Taimed, loomad: jaanalind (heebrea), nulg (mari) • Loodusnähtused: --- • Tehnoloogia: vutt (inglise), kaljas, loovima, madrus (hol) • Tunnetus: morn (prantsuse), • Abstraktmõisted: tiisikus (lad)

Tehistüved • Tehistüvesid on 97. • Ühiskond: eirama, hõivama, neim, reetma, taunima, veenma • Kehaosad: laip, laup, • Taimed, loomad: küülik • Loodusnähtused: sudu, • Tehnoloogia: aabe, mürsk, raal, • Tunnetus: embama, malbe, meenuma, nentima, nõme, nördima, põrpima, range, relv, tarnima • Abstraktmõisted: liibuma, lünk, lüüme, mõrv, roim, selmet, selve,