Viron leksikologia ja sananmuodostus Snamoodustuse viisid Martin Ehala

Viron leksikologia ja sananmuodostus Sõnamoodustuse viisid Martin Ehala

Sõnamoodustus • Sõnamoodustus on grammatika osa, mis kirjeldab muutetunnusteta sõnatüvede morfeemkoosseisu. • Sõnatüvi on see osa sõnast, mis eelneb tunnustele ja lõppudele (taviutuspääte). • Sõna juur (kantavartalo) on selline tüvi, mis koosneb ühest leksikaalsest morfeemist.

Sõna osad

Sõnamoodustusviisid • Eesti keele põhilised sõnamoodustusviisid on: • tuletus ehk derivatsioon – sõna moodustatakse teisest sõnast selle tüvele (vahel ka vormile) (tuletus)liite lisamise teel: sõbra + lik > sõbra/lik, pard + el > pard/el • Tuletuse abil moodustatud sõna on tuletis (johdos, derivaata) • liitmine ehk kompositsioon – sõna moodustatakse mingile sõnale teise sõna tüve (või vormi) lisamise teel. raud + tee > raud/tee, magama + minek > magama/minek • Liitmise abil moodustatud sõna on liitsõna (yhdyssana)

Tuletuse ja liitmise vahekord • Tuletusaluseks (kanta) ning liitsõna moodustusosadeks võivad olla liht- ehk juursõnad, näiteks: pida/ma > pid/ur, vana + isa > vana/isa. • Tuletusaluseks võivad olla ka teised tuletised või liitsõnad, nt [sõber + lik > sõbralik] + us > sõbralikkus; [raud + tee > raudtee] + lane > raudteelane; [raud + tee > raudtee] + [töö + line > tööline] > raudteetööline. • Tulemust peetakse tuletiseks või liitsõnaks viimase moodustusastme järgi, st tema vahetute moodustajate järgi. Näiteks: raudteelane on tuletis, mille tuletusaluseks on liitsõna. • Esineb kombineeritud sõnamoodustust, kus tuletus ja liitmine toimuvad üheaegselt: sirge + selg + -line > sirgeseljaline mitte: [sirge + selg > sirgeselg] + line > sirgeseljaline või [sirge] + [selg + line > seljaline] > sirgeseljaline.

Harjutus: kas tegu on liitsõna või tuletisega? Mis on tuletusalus? Põlissoomlane, põrandaalune, rannamaastik, tuletõrjuja, rahvakirjanik, ajaloolane, kinnisvaramaakler, vanemteadur, elukutseline, ennekuulmatu, elukaaslane, omasooiharus, allhankija, sünnipäevapiduline, kolmekordne, rasketööstus, paastuaegne

Grammatiline tuletus • Grammatilise tuletuse puhul erineb tuletis tuletusalusest üksnes sõnaliigi poolest, tähendus on sama; näiteks lahkuma - lahkumine • Grammatilisi tuletisi moodustatakse järgmiste liidetega: • Teonime liide -mine (käski/ma > käski/mine), • Abstraktnimisõnaliide -us (kartlik > kartlikk/us), • Määrsõnaliited -sti ja -lt (kiire > kiire/sti, kiire/lt). • Otsetuletus: lenda/ma > lend, saag > saagi/ma, kuld > kulda/ma, • Grammatilisi tuletisi saab moodustada täiesti automaatselt.

Harjutus: moodusta tuletisi liidetega -mine, -us, -sti, -lt, ja otsetuletust kasutades must, puhas, laulma, vaikne, kiire, korralik, põdur, valus, hari, puur, armas, kuum, seksikas, armastama

Leksikaalne tuletus • Leksikaalne tuletus muudab tuletusaluse tähendust. • Tuletusaluse tähendust täpsustavad liited: -nna ja -tar (laulja > laulja/nna, laulja/tar). • Uusi mõisteid loovad liited võvad aga ei pea muutma sõnaliiki: lenda/ma > lend/ur, kohv > kohv/ik. • Mõningate liidete puhul on tähendusmuutus ennustatav (reeglipärane): kaup > kauba/ndus ja vene > vene/lane • Mõningate liidete puhul on tähendusmuutus ennustamatu (idiomaatiline): maja > maja/ndus aur > aur/ik • Tähenduslikult läbipaistmatuid tuletisi ei pane kõneleja kokku lause moodustamise ajal, vaid kasutab valmis kujul.

Liitsõnamoodustus • Liitsõna osad kirjutatakse kokku mis tahes ümbruses ja põhiosa mis tahes vormi korral. • Kõnes avaldub kokkuvormistus eelkõige rõhumallis – liitsõnal on üks alguspearõhk, fraasis on igal sõnal pearõhk. • Osade vastastikuse suhte alusel jagunevad liitsõnad kaheks: • põimliitsõnas laiendab eesosa (täiendsõna) järelosa (põhisõna): naisterätsep • rindliitsõna on selline, mille osad on omavahel rinnastatud: ööpäev, pudi-padi, ajaloolis-poliitiline, sinimustvalge.

Harjutus: määra, kas tegu on rindliitsõna või põimliitsõnaga? vallavaene, keskkool, linnriik, populaarteadus, korrespondentliige, käsikiri, luuderohi, kontsertaktus, meediakanal, põlvpüksid, vargapoiss, poissmees, naisarst, naistearst

Häälikulised muutused sõnamoodustusel • Sõna moodustusosade ühenduskohal võib toimuda häälikulisi muutusi. • Mida selgem on liite funktsioon, seda väiksem on häälikuliste muutuste tõenäosus: ela+mine, õppi+mine, puhka+mine jne • Levinumad muutused tüves: alustüve lühenemine, näiteks kala + ur > kal/ur, korratu + us > korratus, hammas + stik > hamma/stik konsonandi lisandumine, näiteks vaba > vaba/dus (vrd pikk > pikk/us), söö/ma > söö/bi/ma, kulla + sepp > kullas/sepp, lugeja > lugejas/kond; üvevokaali teisenemine, nt i > a: jonni > jonna/kas, u > a: rippu/ma : ripu/n > ripa/ts, i > u: laadi/ma > laadu/ng, e > a: kerge > kerga/ts, a > i: tõmma/ta > tõmmi/ts alustüve välte nõrgenemine, nt pehme > pehme/ne/ma, vanker > vanger/da/ma.

Harjutus: Millised muutused on toimunud sõnamoodustusel? Kõrghoone, kuulajaskond, püstakas, püstasend, kangus, jupats, puhang, kiirrong, kalur, näitlejaskond, kaltsakas, nummerdama, põõsastik, laadung