Vim ja legitiimsus Liina Kr Stevaka Humanitaargmnaasium Eesmrk

Võim ja legitiimsus Liina Käär Sütevaka Humanitaargümnaasium

Eesmärk: • Mis on võim, domineerimine, autoriteetsus, legitiimne domineerimine? • Poliitika kui institutsioon? • Poliitika ja majandus • Poliitilised režiimid • Mis on oligarhia, poliitiline sotsialiseerumine? • Võimustruktuur ühiskonnas • Militarism ja sõjatööstus

Võim ja legitiimsus Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb saksa sotsioloogilt Max Weberilt, kes defineeris võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata. Funktsionalistid: võim on ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteoreetikud: konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke.

Võim ja legitiimsus • Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks. • Jõud on füüsilise mõjutuse kasutamine, et suruda teistele peale oma tahet. (Hess, Markson ja Stein) • Sund – võimu tüüp, mis pole legitiimseks tunnistatud nende poolt, kel võimu pole. Võimulolijad valitsevad siiski, ilma, et alamad neid avalikult tunnustaks. Inimesed kuuletuvad ainult seepärast, et nad on sunnitud vägivalla või selle ohu tõttu. (Browne) • Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. (Hess, Markson ja Stein) • Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele öelda, mida ja kuidas käituda. (Browne)

Võim ja legitiimsus Sotsioloogid huvituvad peamiselt võimu dünaamilisusest ühiskonnas: kuidas valitseb, kuidas valitsemist õigustatakse ja millised on selle tagajärjed. Definitsioonist lähtuvalt on võim sotsiaalne ressurss, mis on grupiliikmete või ühiskonna gruppide vahel ebavõrdselt jaotatud.

Võim ja legitiimsus: domineerimine Võimu alaliigiks on domineerimine, mis tähendab võimalust leida kuuletumist, samuti on domineerimine sotsiaalne suhe, mis puudutab nii järgijad kui ka juhte, kes üksteist vastastikku mõjutavad. Weber eristas legitiimse domineerimise kolme vormi: • Traditsiooniline domineerimine – rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel;

Võim ja legitiimsus: domineerimine • Karismaatiline domineerimine – põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel. Karismaatilise liidrite ja järgijate vahel tekib eriline side, järgijad usuvad juhi üliinimlikesse omadustesse ja on valmis täitma tema käske kõhklemata. Sageli püüavad järgijad pärast juhi surma luua ürituse jätkamiseks mõne formaalse organisatsiooni. Weber nimetab protsessi, kus jumalik anne tõlgitakse igapäevaste võimustruktuuride keelde, karisma rutiniseerumiseks.

Võim ja legitiimsus: domineerimine • Legaalne domineerimine – Weberi järgi kõige ratsionaalsem domineerimisviis, kuna põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate suhtes olenemata isiklikest omadustest või sotsiaalsest staatusest. Legaalse domineerimise puhtaimaks näiteks on bürokraatia.

Poliitika kui institutsioon • Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. • Funktsionalism: poliitilised süsteemid teenivad põhilist enesesäilitamisevajadust, vajadust kaitsta ühiskonna sisemist korda ja ennast välisvaenlaste eest.

Poliitika kui institutsioon • Et täita kaitse ja säilitamisega seotud küsimusi, on osadele grupiliikmetele antud võim kehtestada ja rakendada norme. Nt korilastel kõik täiskasvanud liikmed, keerulisemates ühiskondades vaid teatud liikmed, enamasti pigem vanemad kui nooremad ja pigem mehed kui naised. • Mida keerulisem ühiskond, seda suurem on vajadus kooskõlastada paljusid erinevaid tegevusi ja lahendada vaidlusi erinevate sotsiaalsete gruppide ja üksuste vahel.

Poliitika kui institutsioon • Valitsev grupp muutub sotsiaalse lojaalsuse keskmeks, määrab ja kehtestab reeglid. Juhiks võib olla olenevalt ühiskonnast nõid, kuninganna, keiser, sõjaväeline diktaator, president vm. • Lojaalsus suuremale kogule luuakse ja kindlustatakse rituaalide ja muude ühendavate sümbolite abil.

Poliitilised süsteemid: totalitaarsed režiimid • Totalitaarsed režiimid – püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased. Diktatuur – totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile. • Tavaliselt ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus, majanduslik stabiilsus või võrdsuse ideoloogia. • Kontroll kultuuri üle – massiteabevahendid, kool, teater jms.

Poliitilised süsteemid: demokraatlikud režiimid • Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne opositsioon • Eksisteerivad kodanikuvabadused, poliitilised mõtteavaldused, mida on õigus avaldada siis kui ollakse oma õigustest teadlikud • Erinevate parteide ja poliitiliste suundade esindatus • Kuidas sotsiaalne klass mõjutab valimistulemusi, millist poliitilist parteid toetatakse?

Võimustruktuur ühiskonnas: võimueliit Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teises sektoris tehtud otsuseid. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerumise tõttu on eliidil sarnane arusaam õiglasest ja heast ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi.