Vesi Randar Vahtrik Sissejuhatus Vesi on elu alus

Vesi Randar Vahtrik

Sissejuhatus �Vesi on elu alus. Peaaegu kolmveerand Maa pinnast katab vesi. Kõik elusolendid koosnevad peamiselt veest. Vesi täidab meie kehas paljusid ülesandeid. Lapsed peaksid päevas jooma veidi üle liitri vett.

Veemolekul �Vee molekul koosneb kahe elemendi- vesiniku ja hapniku aatomitest. Molekul on aine väikseim osake. Molekul koosneb vähemalt 2 aatomist.

Vee olekud �Vedel (vesi) �Tahke (jää) �Gaasiline (aur, udu)

Vee omadused �Puhas vesi on: �Läbipaistev �Värvusetu �Lõhnatu �Maitsetu

Vee kasutamine �Joomiseks �Pesemiseks �Kastmiseks �Karastamiseks �Toidu valmistamisel

Vee füüsikalised omadused �Normaalsel atmosfäärirõhul muutub vesi tahkeks umbes 0 °C juures ja keeb umbes 100 °C juures. �Õhku saab umbes üle poole kokku suruda, aga vett umbes veerandi jagu.

Pindpinevus �Pindpinevus on nähtus, mille puhul vedeliku pinnakiht käitub nagu kile. Pindpinevus hoiab ka veetilka koos. Vesi ja paljud teised vedelikud märgavad teisi kehasid. Iga pind ei märgu.

Magevesi �Kogu maakera veest 97% on soolane ning ainult 3% on mage. Kogu magedast veest omakorda 69% on liustikud ja jää, 30% on põhjavesi ning alla 1% on jõed ja järved.

Põhjavesi �Põhjavesi on maa sees olev vesi, mis on tekkinud sademevee imbumisel mulla sisse kuni vettpidava kihini. Põhjavesi tuleb maapinnale allikatena. Eestis on kõige allikaterohkemad piirkonnad karstialad.

Faktid � Vee umbkaudne maht Maal on 1, 338, 000 km. � Praegu puudub peaaegu igal kuuendal inimesel maailmas võimalus saada minimaalset vajalikku kogust puhast vett (20 -50 liitrit) päevas. Ligikaudu 3800 last sureb maailmas iga päev just seetõttu, et neil puudub puhas joogivesi. � USA-s kasutatakse keskmiselt 380 liitrit vett ja Euroopas keskmiselt 140 liitrit vett ühe inimese kohta päevas. Arenguriikides vaid 20 -30 liitrit inimese kohta päevas. � Ligikaudu 30% kasutatavast mageveest läheb kaotsi tänu leketele. Suurtes linnades võivad lekked ulatuda 40 -70%-ni. � Viis maailmas kõige veerikkamat riiki on Soome, Kanada, Island, Norra, Guyana. � Viis maailma kõige veevaesemat riiki on Haiti, Nigeeria, Etioopia, Eritrea, Malawi.

Teksti allikad � https: //et. wikipedia. org/wiki/Vesi#Omadused � Loodus õpetuse õpik 5. klassile � http: //www. tartuvesi. ee/huvitavaid-fakte-veest

Piltide allikad � https: //www. google. ee/search? q=water&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0 CAc. Q_A Uo. AWo. VCh. MIr 8 W_qbjxw. IVx. Vcs. Ch 3 i. AQO_&biw=1366&bih=633#imgrc=7 a 26 g. IJ 0 Uie. Gf. M%3 A � https: //www. google. ee/search? q=vedel+vesi&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0 CAc Q_AUo. AWo. VCh. MIvp. Gzo. L 7 -xw. IVh. Aks. Ch 26 Ag. NC&biw=1366&bih=602#imgrc=Lk 6 Rr. Sl. SCIf. PM%3 A � https: //www. google. ee/search? q=molecule&biw=1366&bih=633&source=lnms&tbm=is ch&sa=X&sqi=2&ved=0 CAYQ_AUo. AWo. VCh. MI 5 Mj. Qv 7 fxw. IVg. Zss. Ch 15 BAAS#tbm=isch&q=water+molecule&imgrc=n. Z 8_ta 2_5 i. Dot. M%3 A � https: //www. google. ee/search? q=j%C 3%A 4&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ve d=0 CAc. Q_AUo. AWo. VCh. MIx. L_u_b 7 xw. IVh. Aks. Ch 26 Ag. NC&biw=1366&bih=633#imgrc=ALEQ 6 Pn. WX 7 q 3 NM%3 A � https: //www. google. ee/search? q=gaasiline+vesi+udu&source=lnms&tbm=isch&sa=X&v ed=0 CAc. Q_AUo. AWo. VCh. MIwq. TU-L_-xw. IVy 9 cs. Ch 3 z. FAn. Z#imgrc=KE 1 eh 9 Yvcrv. TXM%3 A

Piltide allikad � https: //www. google. ee/search? q=The+interfacial+tension&source=lnms&t bm=isch&sa=X&ved=0 CAc. Q_AUo. AWo. VCh. MIl. NP 5 gs. Lxw. IVz. Fws. Ch 05 AAk_&biw=1366&bih=633#imgrc=dr. LF 7 x. Ak. MCGSWM%3 A � https: //www. google. ee/search? q=tap+water&source=lnms&tbm=isch&sa= X&ved=0 CAc. Q_AUo. AWo. VCh. MI 7 e 3 O 28 Pxw. IVSJUs. Ch 0 ru. ASM#imgrc=2 u 4 f. T 4 Jy 6 SOv 8 M%3 A � https: //www. google. ee/search? q=p%C 3%A 4 hjavesi&source=lnms&tbm=is ch&sa=X&ved=0 CAc. Q_AUo. AWo. VCh. MI-fr. N 9 OSAy. AIVy. Fcs. Ch 0 Bws. G&biw=1366&bih=633#tbm=isch&q=p%C 3%B 5 hjavesi&imgrc=Sh. Tv_rp 47 D 3 yr. M%3 A