Majandus kui sotsiaalne institutsioon Liina Kr Stevaka Humanitaargmnaasium

Majandus kui sotsiaalne institutsioon Liina Käär Sütevaka Humanitaargümnaasium

Eesmärk: • Mis on elatusviis? • Kuidas on majandussüsteemid jaotunud? • Kapitalistlik ja sotsialistlik majandus: positiivsed ja negatiivsed aspektid • Töö ja töötamine, automatiseerumine • Kas vaba aja veetmine sõltub tööalasest staatusest?

Majandussüsteemide päritolu • “elatusviis” – viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks • Esimene elatusviis: korilus. Edasi jahindus, karjandus, aiandus, põllundus ja tööstus. Teenindus. • Areng lihtsalt keerukamale süsteemile, suurem tööjaotus ja spetsialiseerumine, energia efektiivsem kasutamine ja ühinemine teiste ühiskondade majandussüsteemidega • Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine

Majandussüsteemi osad: tootmine Tootmine on inimtegevus, mille tulemusel tekib toode, millel on tarbija. Tooteks võib olla ka teenus, teos, etendus jms. Tootmine jaguneb omakorda: – Primaarne tootmine – nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus, korilus; – Sekundaarne tootmine – millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms – Kolmanda astme tootmine – tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv – eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel

Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetus Kaupade ja teenuste jaotumine on probleem, mis tuleb lahendada igas ühiskonnas. Aluseks sotsiaalsele stratifikatsioonile. Korilastel jagati lihtsalt päevane saak kõigi liikmete vahel ära, keerukamates ühiskondades tekivad lisakaubad ja –teenused, mida saab vahetada kogukonnasiseselt või eri kogukondade vahel. Barter – sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine. Malinowski – kula.

Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetamine Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel – kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma. Kaupade ja teenuste jaotamine valitsuse vm kõrgema organi tasandil – keerukamates ühiskondades kui korilus. Kaasaegses ühiskonnas põhiliseks jaotusmeetodiks vabaturg, kus kauba väärtust hinnatakse kindla mõõdupuuga. Turumajanduse tingimustes sõltub kaubaartikli väärtus sellest, kui palju on teised nõus selle eest maksma. See tuleneb aga konkurentsitingimustest. Majanduslik depressioon ja inflatsioon. Pikemas perspektiivis viib nõudlus ja pakkumine turu ise tasakaalu. Ratsionaalsus.

Majandussüsteemi osad: tarbimine Tarbimine – see kuidas ühiskonna liikmed kasutavad saadaolevaid kaupu ja teenuseid näitab kultuuri olemust: – Majapidamine nii tootmis- kui tarbimisüksusena – Industriaalühiskond: tootmine toimub väljaspool kodust majapidamist, kodu kui tarbimisüksus – mittetöötavad pereliikmed sõltuvad otseselt töölkäivatest liikmetest – Kapitalistlik majandus – orientatsioon tarbijale, mida mõjutavad kultuurilised ja subkultuurilised väärtused. Ühiskonnas levinud tarbimisviisid peegeldavad ja loovad ühiskonnasisese sotsiaalse hierarhia.

Kaasaegsed majandussüsteemid: Võib vaadelda lähtuvalt sellest, mil määral on majandussüsteem sõltuv seda reguleerivatest riigiasutustest ja mis on jäetud tootmisvahendite kontrollijate otsustada. • Kapitalistlik majandussüsteem – minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll • Sotsialistlik majandussüsteem – maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine. Need süsteemid ei pruugi olla seotud poliitilise süsteemiga.

Ametlik ja mitteametlik majandus • Ametlik majandus – ametlikult heakskiidetud majandussüsteem, kus töötajate üle peetakse arvestust ning nende töötasudelt arvestatakse makse • Mitteametlik majandus – nn “must majandus”, kus teenuste ja toodete eest makstakse sularahas vältimaksude tasumist

Töö ja töötamine • Palgatöö – ametlikult reguleeritud ja täpsete statistiliste andmetega • Palgata töö – kodutööd, oma auto parandamine jms. Mitteametlik ja reguleerimata majandus, sh tööd, mille eest makstakse kas sularahas või kauba, teenusega, aga mis kuskil ei kajastu. Vabatahtlik töö. Töö, olgu siis palgaga või mitte, on inimese vaimsed või füüsilised jõupingutused mingi ülesande täitmiseks, mis rahuldab inimes(t)e vajadusi. Töökoht (töö) on jõupingutused, mida vahetatakse regulaarse palga vastu. Töö on majanduse aluseks.

Töö ja töötamine Töötamine on oluline osa iga täiskasvanud inimese elus. Lähtuvalt tööst määratleb iga inimene oma “mina” ja asukoha sotsiaalses ühiskonnas. Tööd iseloomustavad järgmised tunnused: • Raha – palk või sissetulek määravad ära inimese elustiili ja vajaduste rahuldatuse • Aktiivsus – tööl saab inimene näidata oma oskusi ja võimeid, tööst sõltub ka inimese aktiivsus töövälisel ajal • Vaheldus – erineb kodusest keskkonnast ja kodustest töödest

Töö ja töötamine • Püsiv ajajaotus – enamuse inimeste elurütm ja päeva jaotamine lähtub tööst. Inimene, kes jääb töötuks ei oska sageli oma ajaga midagi peale hakata • Sotsiaalsed kontaktid – võimalus leida sõpru ning osaleda erinevatel üritustel • Personaalne identiteet – kes ma olen, milline on sotsiaalne staatus, sellega kaasnevad rollid

Kuidas on muutunud vabaaja veetmine alates 1800 st aastast kaasajani? Mis on seda mõjutanud?