MAJANDUS Majandus n n hiskond ilma majanduseta ei

MAJANDUS

Majandus n n Ühiskond ilma majanduseta ei ole võimalik. Osalemine majandusprotsessides, s. o kaupade ja teenuste tarbimine, tootmine, müümine, on igapäevaelu vältimatu osa. Majanduslikke otsuseid tehes tuleb arvestada, et vajaduste rahuldamiseks kasutada olevad ressursid on alati piiratud.

Tootmisressursid 1. 2. 3. 4. Loodusressursid: maa, mets, vesi jne Inimressursid: tööjõud Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, raha. Ettevõtlikkus: oskus neid kolme tegurit kasumlikult kombineerida

Majanduse põhiküsimused Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele küsimusele: MIDA JA KUI PALJU TOOTA? KUIDAS TOOTA? KELLELE TOOTA? n

Majandussüsteemid I Naturaalmajandus: n Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise n Raha ei kasutata või on see vähetähtis n Tootmisvahendid algelised n Oskusi pärandatakse põlvest põlve n Tänapäeval: piirkonniti Aafrikas ja Aasias, Ida-Siberis, Ladina-Ameerika pärisrahvad.

II Turumajandus n Ressursside kasutamise määrab tarbimise ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. III Käsumajandus n Riik otsustab selle üle, kui palju, kellele ja kui palju toota. n Eraomand piiratud n Kaupade krooniline puudujääk n Praktilises elus puhtad majandussüsteemid praktiliselt puuduvad, majandussüsteemid on omavahel segunenud!

Majandusnäitajad Majanduse edukust mõõdetakse teatud ühikutes teatud ajaühiku lõikes erinevatel alustel I Rahvamajanduse koguprodukt ehk RKP Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodete ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades. II Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP Aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades.

Väliskaubandus IMPORT- kaupade ja teenuste ostmine välismaalt EKSPORT- kaupade ja teenuste müük välismaale.

Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti eksisteerib era- ja riigisektor. Viimane annab SKP-st 1/3. Avalik sektor pakub ühishüvesid (nt haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia jne. ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad jne) korrashoiu eest. Lisaks otsesele tegevusele sekkub riik majandusse seadusandluse kaudu. Kolmanda võimalusena sekkub riik majandusse maksude kehtestamise ja kogumisega.

Maksu liigid KAUDNE MAKS n Toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks n Nt aktsiisimaks, käibemaks. OTSENE MAKS n Sissetulekutelt makstav maks n Nt tulumaks, sotsiaalmaks

Kõrge maksukoormus- paksu riigi mudel. Võimalus pakkuda rohkem avalikke kaupu ja teenuseid n Madal maksukoormus- õhukese riigi mudel Inimene ise otsustab, mida teenitud rahaga teha. Avalikke teenuseid vähem. n

Maksusüsteemid Teenitud tulust maksudeks minevat osa tähistab maksumäär. Vastavalt maksumäärale liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseks, progressiivseks ja regressiivseks. PROPORTSIONAALNE- maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendina. PROGRESSIIVNEmaksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. REGRESSIIVNE- maksumäär alaneb tulude suurenedes. Eestis kehtib proportsionaalne maksusüsteem! n

Raha ja pangandus RAHA KUI …. …. maksevahend …. arvestusühik …. väärtuste kogumise vahend n INFLATSIOON- raha väärtuse ja ostujõu langus.

Tööturg n Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine ehk inimesed, kes müüvad oma tööd ja inimesed, kes ostavad ja maksavad selle eest tasu. n Tänapäeval on vähenenud füüsilise töö vähenemine. Infoühiskond vajab üha enam nö peaga töötajaid ehk spetsialiste, kelle ühendatud haridus ja loovus.

Ühiskond jaguneb: 1) Tööjõud ehk majanduslikult aktiivsed 2) Ülalpeetavad ehk majanduslikult mitteaktiivsed Euroopa Liidus loetakse tööealiseks inimesi vanuses 15 -64. Eestis vanuses 15 - 74.

Tööealine elanikkond I MAJANDUSLIKULT AKTIIVSED, ST TÖÖJÕUD 1) Töötajad- palgatöölised, mittepalgatöölised (ettevõtjad, üksiktöötajad jne) 2) Tööotsijad-töötud, kes soovivad leida täis- või osaajaga tööd. II MAJANDUSLIKULT MITTEAKTIIVSED, ST ÜLALPEETAVAD- pensioniealised, õpilased, haiged või puudega inimesed, heitunud (isik, kes ei soovi leida tööd!)

n TÖÖPUUDUS – tööjõu pakkumine suurem kui tööjõu nõudlus n TÖÖJÕUPUUDUS – tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine.

Tööhõivepoliitika I PASSIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega. II AKTIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik tegeleb tööpuuduste põhjustega.

Tööpuudusevastased meetmed: Töökohtade loomine n Koolitusprogrammid n Hädaabitööd n Sotsiaaltoetused n

Töölehed n Kodus: loe lk 138 - 162. n