ILM 2 klass Raili Nurmela 2012 ILMA TUNNUSED

  • Slides: 13
Download presentation
ILM 2. klass Raili Nurmela 2012

ILM 2. klass Raili Nurmela 2012

ILMA TUNNUSED • ÕHUTEMPERATUUR • PILVISUS • SADEMED • TUUL KÕIK ILMA PÕHITUNNUSED ESINEVAD

ILMA TUNNUSED • ÕHUTEMPERATUUR • PILVISUS • SADEMED • TUUL KÕIK ILMA PÕHITUNNUSED ESINEVAD KORRAGA, SAMAL AJAL

ÕHUTEMPERATUUR • Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. • Termomeeter näitab, mitu kraadi on sooja või külma.

ÕHUTEMPERATUUR • Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. • Termomeeter näitab, mitu kraadi on sooja või külma. • KEHATERMOMEETER • TOATERMOMEETER • ELEKTROONILINE TERMOMEETER • ÕUETERMOMEETER • SAUNATERMOMEETER

SADEMED • VIHM • RAHE • LUMI • LÖRTS

SADEMED • VIHM • RAHE • LUMI • LÖRTS

TUUL • • • on õhu liikumine mõõtmiseks kasutatakse tuulemõõtjat Tuuled saavad oma nime

TUUL • • • on õhu liikumine mõõtmiseks kasutatakse tuulemõõtjat Tuuled saavad oma nime selle ilmakaare järgi, kust nad puhuvad. Click to edit the outline text format Second Outline Level Third Outline Level Fourth Outline Level Fifth Outline Level Sixth Outline Level Sevent

PILVISUS Pilvisust hinnatakse silma järgi. • PILVITU – Taevas pole ühtegi pilve. • VÄHENE

PILVISUS Pilvisust hinnatakse silma järgi. • PILVITU – Taevas pole ühtegi pilve. • VÄHENE PILVISUS – Taevas on üksikud pilved. • PILVES – Suurem osa taevast on kaetud pilvedega. • LAUSPILVISUS – Kogu taevas on kaetud pilvedega.

KUIDAS TEKIB PILV? Maapinna ja veekogude kohal õhk soojeneb ja temasse koguneb palju veeauru.

KUIDAS TEKIB PILV? Maapinna ja veekogude kohal õhk soojeneb ja temasse koguneb palju veeauru. Soe õhk tõuseb ülespoole ning hakkab ülemistes õhukihtides jahtuma. Jahtudes muutub õhus olev veeaur väikesteks piisakesteks, mis haakuvad õhus lendavate tolmuosakeste külge. Tekib pilv.

ILMASTIKUNÄHTUSED • ÄIKE • TORM • PÕUD • ÜLEUJUTUS • UDU • SULA •

ILMASTIKUNÄHTUSED • ÄIKE • TORM • PÕUD • ÜLEUJUTUS • UDU • SULA • KASTE • HALL

KASTE, HALL, HÄRMATIS • • Veekogude pinnalt, mullast ja taimelehtedest aurub kogu aeg vett.

KASTE, HALL, HÄRMATIS • • Veekogude pinnalt, mullast ja taimelehtedest aurub kogu aeg vett. Sellepärast on õhus alati veeauru. Selge ilmaga on veeauru vähe. Siis on taevas pilvitu. Kui õhus on veeauru rohkem, siis tekivad pilved. Mõnikord muutub veeaur veepiiskadeks maapinnal, jahedatel rohukõrtel ja puuokstel. Siis tekivad kaste, hall ja härmatis.

ILMATEADE Click to edit the outline text format Second Outline Level Third Outline Level

ILMATEADE Click to edit the outline text format Second Outline Level Third Outline Level Fourth Outline Level Fifth Outline Level Sixth Outline Level Seventh Outline Päev on pilves selgimistega ning kohati nõrga lumesajuga. Puhub ida- ja kagutuul 3 -8, ranikul kuni 10 m/s. Külma on 6. . 12, Ida. Eestis kuni 15°C, saarte rannikul on kohati külma 3°C.

Inglise keeles

Inglise keeles

KOKKUVÕTE • • Mida said ilma kohta teada? Mida tahad veel ilma kohta teada?

KOKKUVÕTE • • Mida said ilma kohta teada? Mida tahad veel ilma kohta teada?

KASUTATUD KIRJANDUS • M. Loks, Ü. Loks. Loodusõpetuse tööraamat 2. klassile 2. osa. Koolibri,

KASUTATUD KIRJANDUS • M. Loks, Ü. Loks. Loodusõpetuse tööraamat 2. klassile 2. osa. Koolibri, 2011 • Miksikese töölehed • Pildid clipartist ja internetist • www. lastekas. ee