Regilaul 4 Viisi varieerimine II vrsiehitusega seotud varieerimine

Regilaul 4. Viisi varieerimine II: värsiehitusega seotud varieerimine Regilaulude liigid

Viisi varieerimine: värsiehitusest sõltuv varieerimine üherealine viis Akiliina (Liina) Jõgi, 81 a. Muhu khk. , Pädaste k. , Aarni t. (1975)

kiebade kivide piale, tuliste süsiste piale, palavate paade piale. Siis tuli kiissu kiilusilma, vana ja kassi nõelaända, tõi minu kuhid kuivemast ja rasused tahenemast ja kiebade kivide pialta, tuliste süsiste pialta, palavate paade pialt ja akkasin kassi vemmeldama, Lähme, lähme, kööme, kass läks karates kaose, lähme mööda Mölderida, akkasime kassi venitama, kaudu Tusti kamberida. köis külasta, mies peresta, Kes seal Tustil kodu olli, kupja külast kümme miest, kas oli kodu vana Tähve, Kasekülast kahessa mi-est, või oli kodu vana Mare, kahessa miest ja kahessa köit, mis seal Tustil tehtanessa, kümme miest ja kümme köit. Tustil ärga tapetakse, Saime sele kassi kalda’ale, lauki lehma laanitakse. iired kassi irvi/tasid: Mis sest lehmast siis sai? Oot-oot kassi, noo-noo kassi, Kulbitääve sai kuhisid ja sie oo soole jo parasa, raandatääve sai rasusid ja kus sa minu isa, ema pannid, siis panin kuhid kuivema ja ja minu viis venda pannid, rasused tahenema ja viie venna lapsed pannid? Mis sest kassinahast sai? Nina pealt sai neiu kingad, pialt sai peiu kingad, kõhu alt kõvasi rihmad, külje pealt künnipastlasid ja seljast sõedusaapasid ja ännast ärja rahkemid.

2+2+2+2 2+3+3 3+2+3 Ümber sõitis kuu kõvera, Oli mul üksi ainus venda, pealt sõitis päeva punase. oli üksi, maksis kaksi, Neiud varjust vaatamaie, seisis seitsme me’e seassa, tuhat neidu toa eessa, kandis kümne me’e kübara, sada neidu sauna eessa, üheksa me’e üllid suured, väikesed värava vahella, kaheksa me’e kardislakid. illukesed ukse suilla: Tegi ta saani saarikusse, nüid tuleb meite moa kuningas. kirju korju kaasikusse, Mina siis ilju ütelikku, istus soani, hüüdis leppu, see’p ole teite moa kuningas, kergitas oma kübarad. see on meite ainus venda. Puhki tema sõitis Pursa sillad, Ta lihab Rootsist ruuti tuoma, katki tema sõitis Karja sillad, Talinast tanu alusta, ja tuhaks Tumala sillad. Peterburist peenet neidu. Jekaterina Lahke

värsiehitusest sõltuv viisivarieerimine: kaherealine viis Kadri Asu, s. 1870, Kolga-Jaani khk.

tavaline 2+2+2+2 murtud 3+2+3 tavaline 2+3+3

2+2+2+2, 2+3+3 3+2+3 3+3+2 Kui me kasvime koduje, istsime isa tubaje, ollin kui uba ilusa, uaõisi huhke'esti, marjavarsi valge'esti. Pidasin pilutud särgid, kandsin kalsud kilbilesed, Sain mina kurja äia kohta, kurja äia ämmä kohta, joodiku mehe järele, Nüüd kannan naela nartsakida, teese naela narma'ida, kolmas koti paikasida. Emakene, memmekene, nüüd oled tütre sinna pannud, kus on ooned upakille, kus on katus kallakile.

Vana mies minuda püüdise, alli parda ja armasteli. Ma ei kasvand vana varaks, alliparra ja armukaseks. Ma kasvin nuorele nouksi, linalakka ja liedusaksi. Kui mina eidan vana juure, eidan kuivaga kännu juure. Kui mina annan vanale kättä, kätt kui külmäle kivele. Kui mina annan vanale suuda, annan kui surnele siale. Vana mies vara eratab, kuuleb kuera aukumaie, ütlebe kuugu laulamaie. Touse’ga, litsi, lüpsä lehmä, tõuse’ga, laiska, kurna piima, vanamoor, jooda sa vasika! Kui mina eidane noore juure, eidan kui noore ja heinä juure. Kui mina annan noorel kättä, olen kui voida ja ottamassa. Kui mina annan nuorel suuda, olen kui mett aga mekkimässä. Nuor mies kaua minu magatab, kuuleb kuku ju laulamaie, ütlebe kuera haukumaie. Maga, marjakane, minu uakaunukane. Sie on väljalda väsünüd, tüerinnald on tüdünüd. Väsiväd mihed vägeväd, tüdüväd naised tümikäd, vähäm aga viel üks västerikku, vähäm viel üks västerikku. I. Rüütel ja H. Kokamägi 1969. RKM, Mgn. II 1547 b Risanda Kravtsov, Kuusalu, Tapurla k

Kui esimese viisireaga laulda tavalist 2+2+2+2 värssi, siis algab teine viisirida 4. astmelt. Kui esimese viisireaga laulda murtud värssi, siis algab teine viisirida 5. astmelt.

esimene viisirida teine viisirida

Vana mies minuda püüdise, alli parda ja armasteli. Ma ei kasvand vana varaks, alliparra ja armukaseks. Ma kasvin nuorele nouksi, linalakka ja liedusaksi. Kui mina eidan vana juure, eidan kuivaga kännu juure. Kui mina annan vanale kättä, kätt kui külmäle kivele. Kui mina annan vanale suuda, annan kui surnele siale. Vana mies vara eratab, kuuleb kuera aukumaie, ütlebe kuugu laulamaie. Touse’ga, litsi, lüpsä lehmä, tõuse’ga, laiska, kurna piima, vanamoor, jooda sa vasika! Kui mina eidane noore juure, eidan kui noore ja heinä juure. Kui mina annan noorel kättä, olen kui voida ja ottamassa. Kui mina annan nuorel suuda, olen kui mett aga mekkimässä. Nuor mies kaua minu magatab, kuuleb kuku ju laulamaie, ütlebe kuera haukumaie. Maga, marjakane, minu uakaunukane. Sie on väljalda väsünüd, tüerinnald on tüdünüd. Väsiväd mihed vägeväd, tüdüväd naised tümikäd, vähäm aga viel üks västerikku, vähäm viel üks västerikku.

Regilaulude liigid Liigitusi vt: Eesti rahvalaulud. Antoloogia http: //www. folklore. ee/laulud/erla/ Eesti rahvalaule viisidega http: //www. folklore. ee/pubte/eraamat/tam pere/

Regilaulude liigitus Kodavere khk laulude näitel LÜROEEPIKA Müütilised laulud Kosjafantaasiad ja pereelu Argielu Küla ja mõis Sõda Vaimulikud laulud LÜÜRIKA Laul ja laulik Kust laulud saadud Laulu võim Mis ma laulan Laulikute sõim Otsas Meelelahutus Kiigelaulud Tants Mängulaulud Mõistatuslaulud Teekäigulaulud Jorutused Joodikulaulud

Kalendrilaulud Jaanituli Mardisandid Kadrisandid Jõulud Vastlad Tuhkapäev Laulud loodusest Ilm ja aastaajad Loomad Linnud Töölaulud Töö ja töökus Karjaselaulud Heinatöö Lõikuslaulud Rehepeksmine Talgulaulud Meestetööd Naistetööd Ebaõiglus ja viha Rikas ja vaene Küla Mõis Sulane ja ori Teiste rahvaste pilge Soldat Mure ja lein Kurbus Surm Vaeslaps Lesk Kodu ja lapsepõlv Ema Tütrepõli Kasvatus asjatu Kodu

Noorrahva elu ja kosjateemad Neiu tahtmised Õpetused neidudele Neidude pilge ja sõim Poisid Poiste tahtmised Õpetused poistele Poiste pilge ja sõim Unelmad Kosjad Vanatüdruk ja vanapoiss Tanutamine Noorpaari magamaviimine ja äratamine Veimevaka jagamine Söök ja jook pulmas Tants pulmas Rahakorjamine Pulmaliste lahkumine Laulud abielust Abielumehe põli Abielunaise põli Lastelaulud Pulmalaulud Hällilaulud Sõidulaulud Hüpitus- ja mängituslaulud Peiu saabumine mõrsjakoju Ahellaulud Mõrsja nõudmine ja otsimine Muud lastelaulud Peiu ja mõrsja vastastikune laitmine Lasteloitsud ja ülistamine Mõrsja lahkumine vanematekodunt Nõiasõnad Haiguste sõnad Õpetused ja manitsused mõrsjale Sõnad inimeste mõjutamiseks Õpetused ja manitsused peiule Sõnad loodusnähtuste Mõrsja tuuakse mehekoju mõjutamiseks ja töö edendamiseks Kirstutoomine Carmina obscoenae