Sakraalhoonete tuleohutus Marko R Tuleohutusjrelevalve osakonna juhataja 342021

Sakraalhoonete tuleohutus Marko Rüü Tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja 3/4/2021

Päästeameti visioon Aastaks 2025 on igaühe kaasabil vähenenud õnnetuste arv ja kahju Eestis Põhjamaade tasemele 2015. aastal hukkus tulekahjudes 100 000 elaniku kohta Eestis - 3, 8 inimest Lätis - 4, 28 inimest Leedus - 4, 53 inimest Poolas - 1, 33 inimest PÄÄSTEAMET

Indikaatorid Sihttase Tegelik tase 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2020 Suitsetamisest Tulekahjude põhjustatud üldarv tuleõnnetuste hoonetes eluhoonetes arv hoonetes 1967 1168 251 1940 1156 247 1939 1155 174 1627 892 148 1833 922 140 1610 790 145 1550 820 135 1525 805 130 1500 790 125 1450 760 115

Tulekahjudes hukkunuid 100000 elaniku kohta

Inimesed hukkusid tulekahjudel, mille põhjused olid: Hooletus lahtise tule kasutamisel Hooletus suitsetamisel Hooletus kütteseadme kasutamisel Rike kütteseadmes Rike elektripaigaldises Rike elektriseadmes Hooletus elektriseadme kasutamisel Kulu põletamine Kindlaks tegemata põhjustel 10 20 1 1 4 3 2 1 8

Suitsuanduri olemasolu Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur hoonetes, kus hukkus inimene: Oli paigaldatud ja rakendus tööle 6 Oli paigaldatud, kuid ei rakendunud tööle 11 Ei olnud paigaldatud Ei olnud võimalik kindlaks teha (sündmuskoht hävinenud) 20 12

Kodude kontroll 03. 2016 Kontrollitud eluruumide arv Puudusteta eluruumide arv Andur puudus Andur olemas kuid valesti paigaldatud Andur olemas kuid paterei tühi Anduril muud puudused 854 610 48 34 45 14 Puudustega küttesüsteem Puudustega elektrisüsteem 121 12 Alustatud väärteomentluste arv Antud ettekirjutuste arv 24 169

Hoonetulekahjude tekkepõhjused 2015 Kokku Hooletus lahtise tule kasutamisel Hooletus suitsetamisel Rike elektripaigaldises Muu ebaõige käitumine Rike elektriseadmes Süütamine Hooletus kütteseadmete kasutamisel Seadme või süsteemi vale paigaldus Kindlaks tegemata kokku Kindlaks tegemata põhjus Rike kütteseadmes Hooletus elektriseadmete kasutamisel Hooletus tuletöödel Muu hooletus Hooletus laste mängimisel lahtise tulega Tehnilise seadme rike Hooletus tehnoloogilise protsessi teostamisel Hooletus toiduvalmistamisel Summutist ja seadmetest lenduvad sädemed Hooletus isesüttivate ainete ja mat. hoiustamisel Mootorsõiduki elektri- või toitesüsteemirike Tahma süttimine korstnas või suitsulõõris Teadmatus Kulu põletamine Pikselöök, keravälk Torm, tuul Muud loodusnähtused 1610 489 145 139 117 100 89 85 78 66 66 44 38 35 30 29 26 20 18 14 12 10 8 6 4 4 3 1

Anu Tõnurist 7. 11. 2013

Hoonetulekahjude arv 2015. aastal hoonetulekahjusid 1610

Tulekahjud kirikutes 2015 - 0 2014 – 1 • Põles kiriku hoonega kokku ehitatud kivist müüri avas olev puitlaudis. Müüri avas olev laudis oli põlenud hinnanguliselt 0, 5 m ulatuses. Müür sai kergemaid tahmakahjustusi. Hooletus lahtise tule kasutamisel. 2013 - 2 • Põlema oli pandud kiriku peaukse esine. Kiriku uks sai tahma- ja kuumakahjustusi. Kiriku esindaja sõnul oli süütaja politsei poolt kätte saadud. Politsei poolt on alustatud kriminaalmenetlus. • Palvemaja köögis süttis köögis toiduvalmistamise käigus rasv.

Tulekahjud kirikutes 2012 – 2 • Pööningul olid puidust prussid kärssama läinud, sest olid suitsutorule liiga lähedal. • ``Teeme ära`` talgute käigus süttis kirikuvaremetes õigeusu kiriku puidust nn sibulakuppel. Säde lõkkest. lõke oli alla 1 m läbimõõduga ligikaudu 10 m hoonest. Peale lõunat pöördus tuulesuund ja tõusis selle kiirus. Talgute juures olid olemas esmased kustutusvahendid. 2011 - 4 • Tulekahju sai alguse hooletusest kütteseadmete kasutamisel. Tules hävis täielikult kahekorruseline hoone 900 m 2 (palvemaja, tootmise, olme- ja abiruumid). • Põles kiriku uks. • Põles kiriku köögis pliidi kohal asunud kapp. • Juurdeehitise esimese korruse koridoris põles 4 m 2 seina ja lage. Tulekahju tekkis vigastatud elektrijuhtme süttimisest (nael oli ehitustööde käigus löödud juhtmesse).

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Suurte rahvahulkade kogunemishoonete alla kuuluvad: restoran, kohvik, baar või söökla, kiirtoitlustushoone, muu toitlustushoone; päevakeskus, kohtuhoone, konverentsihoone, postimaja, sidejaoskond või postkontor; toidukauplus, mis ei ole toidukauplus, bensiinijaama hoone, oksjoni-, turu- või näitusehall, muu kaubandushoone või kauplus, muu teenindushoone; lennujaam, raudteejaam, bussijaam, sadamahoone, teater, kino, kontserdi- ja universaalide hoone, tantsusaal, diskoteek, kasiino, klubi, rahvamaja, muuseum, kunstigalerii, raamatukogu, arhiiv, teaduskeskus, koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool), põhikooli või gümnaasiumi õppehoone, kutseõppeasutuse õppehoone, ülikooli- või rakenduskõrgkooli õppehoone, teadus- ja metoodikaasutuse hoone, huvikooli õppehoone, täiendus- või ümberõppeasutuse hoone, muu haridusvõi teadushoone, nagu näiteks labor, õppetöökoda, ilmajaam ja observatoorium; haiglavälise arstiabi osutamise hoone, (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium); spordihall, võimla, siseujula, jäähall, maneež, lasketiir, muu spordihoone; kirik, katedraal, mošee, sünagoog, palvemaja või kabel, kogudushoone, krematoorium, tavandihoone, muu kultusehoone, samuti muu erihoone, nagu näiteks varjend.

Tuleohutuse seadus Isik on kohustatud: 1) järgima tuleohutusnõudeid; 2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi ENESEKONTROLL); 3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale; 4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu; 5) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju; 6) tagama ohutu evakuatsiooni; 7) teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning Päästeametit; 8) rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid; 9) teadma oma kohustusi tulekahju korral; 10) tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112; 11) abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut igakülgselt järelevalve teostamisel ja tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni tulekahju tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi; 12) täitma riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutusi tähtaegselt

Tuleohutuse seadus Lisaks eelnevale on ettevõtte või asutuse juht kohustatud: 1) korraldama töötajale või teenistujale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutuse koolituse ning vähemalt üks kord aastas töötajatele õppuse evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise kohta, kui käesolev kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 6 lõikest 3; 2) tutvustama töötajale tuleohutusnõudeid lähtuvalt tema töö iseloomust ja -kohast ning kontrollima nende täitmist; 3) tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kättesaadavus ja kasutamisoskus; 4) teavitama töötajaid võimalikust tuleohust ning tulekahju vältimise meetmetest.

Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded § 40. Nõuded olemasolevatele ehitistele (1) Enne määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama § 2 lõike 1 punktides 5 ja 6 toodud nõuetele.

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded § 2. Olulised tuleohutusnõuded (1) Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime; 2) on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud; 3) on ehitises suitsu tekkimine ja levik takistatud; 4) on tule levik ehitisest naaberehitisele takistatud; 5) on inimestel võimalik ehitisest evakueeruda; 6) on võimalik inimesi ehitisest evakueerida; 7) on arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega. (2) Olulised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel ning ehitises paiknevad ruumid peavad vastama kasutamisotstarbest tulenevatele nõuetele.

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (3) Ehitise ja selle osa vastavus olulistele tuleohutusnõuetele loetakse tõendatuks, kui on arvestatud tulekahju puhkemise korral võimalikku inimese evakuatsiooni ja varakahju minimeerimist ning tulekahjuga seotud võimalikku kahju avalikkusele, sealhulgas keskkonnale ning kui: 1) ehitis ja selle osa vastavad käesoleva määrusega ettenähtud piirväärtustele või 2) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele tehnilisele normile või 3) ehitis ja selle osa vastavad asjakohasele standardile või 4) arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil on tõestatud ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele, kusjuures on arvestatud tulekahju võimaliku puhkemise ja kustutamisega. (4) Asjakohaseks tehniliseks normiks ja standardiks käesoleva määruse tähenduses loetakse tehniline norm või standard, mille järgimine tagab oluliste tuleohutusnõuete täitmise. (5) Ehitis, mille suhtes kohaldatakse määruses toodud erisusi, peab vastama olulistele tuleohutusnõuetele.

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded § 24. Evakuatsioonitee (1) Evakuatsioonitee peab tuleohutuse seisukohast olema piiritletud nii, et evakuatsiooniteed oleks võimalik kasutada kogu evakueerimisaja jooksul. (2) Tulekahju korral ei tohi evakuatsiooniteel kogu evakueerimisaja jooksul tekkida kasutaja evakuatsiooni takistavat temperatuurimuudatust, suitsukontsentratsiooni ega muid takistavat asjaolu. (3) Evakuatsioonitee: 1) peab olema kergesti identifitseeritav, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav; 2) seina-, lae- ja põrandakate ei tohi ohustada kasutaja turvalisust evakuatsiooni korral; 3) trepikalle, astme ja mademe mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni; 4) moodustatakse reeglina omaette tuletõkkesektsioonina; 5) ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda eset ega seadet, mis võib ohustada kasutaja turvalisust evakuatsiooni korral.

Ehitusseadustik § 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. (2) Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. (3) Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.

Ehitusseadustik § 4. Ehitamine Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. (4) Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

Ehituskontrolli rahuloluuuringu tagasiside 2015

Tuletõkkesektsioonide erilahendused • Tuletõkkeukse töötlemine spetsiaalse vahendiga. Näiteks tulekaitsevärvi- või lakiga töötlemisel on võimalik parandada tuletundlikkust; • Lisaks säilitamist vajavale avatäitele võib paigaldada täiendava, nõutavate tulepüsivusomadustega avatäite; • Kustutussüsteemi, näiteks veekardina paigaldamine, tuletõkke tarindis oleva ava kaudu suitsu ja tule leviku takistamiseks; • Tule ja suitsu leviku tõkestamiseks mõeldud vahendite nagu tuletõkke-kardinate kasutamine, mis tulekahju-signalisatsiooni rakendudes sulgeb olemasoleva ava; • Lisaks on võimalik tõendada olemasoleva avatäite tulepüsivusomadusi. Täispuitukselehe paksus peab selle õhemas kohas olema millimeetrites sama kui ukse tulepüsivusaeg minutites, kuid mitte vähem kui 40 mm Vajaduse korral paigaldatakse uksele paisuv tuletõkketihend. Hoone välispiiretes asuvatele ustele ja akendele üldjuhul tulepüsivusnõudeid ei esitata.

Avastamisseadmete erilahendused • Juhtmevabade süsteemide kasutamine. Juhtmevaba süsteemi korral tuleb arvestada, et reeglina ei juhtmevabade anduritega. pruugi olemasolev keskseade • Eritellimisel viimistletud avastamisseadmete tellimine signalisatsioonide paigaldamisega tegelevate firmade kaudu; ühilduda tulekahju- • Erinevate anduri tüüpide kasutamine: - Optiline liiniandur paigaldatakse ruumis seinte ülaossa ning lage anduritega ei varustata. - Väikestes sundventilatsioonisüsteemiga ruumides on võimalik kasutada proovivõtuandurit, mis paigaldatakse ventilatsiooni torustikku. Sel juhul ei ole tarvis lakke andurit paigaldada.

Kompensatsioonilahendused • Kasutajate arv • Tuleohutuspaigaldised • Tulepüsivusomadused • Põlemiskoormus • Tuletõkkesektsioonid Kompensatsiooniks ei sobi niigi nõutavad lahendused

Tänan! 3/4/2021