Riigiseire Valitsus Riigikogu Euroopa Liit Mai 2004 Aruande

Riigiseire – Valitsus, Riigikogu, Euroopa Liit Mai 2004

Aruande struktuur n Sissejuhatus n Uuringu eesmärk n Uuringu metoodika ja analüüsi sihtrühmad n Kommentaarid n Joonised n n Toetus valitsusele n Toetus erakondadele n Toetus Euroopa Liidule Uuringu töörühm 2

Sissejuhatus n Ajavahemikul 28. 04 -05. 05 ja 12. 05 -19. 05. 04 viis AS Emor Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu 1009 15– 74 -aastase Eesti elaniku seas. Nendest 731 vastajat ehk 72% olid valimisealised kodanikud. n Uuringu tellija on Riigikantselei. Uuringu tulemuste kasutusõigus kuulub uuringu tellijale ja omandiõigus TNS Emorile. Tellijal pole õigust andmeid avaldada seda TNS Emoriga eelnevalt kooskõlastamata. n Uuringu eesmärk oli mõõta: n Toetust EV Valitsusele (mõõdetuna keskväärtustena 10 -pallisel skaalal) n Toetust Eesti suurematele erakondadele n Toetust Euroopa Liidule 3

Sissejuhatus Uuringu metoodika ja analüüsi sihtrühmad n Uuringu metoodika n AS Emor poolt läbiviidavate Omnibuss-tüüpi uuringute üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15– 74 aastat (seisuga 01. 2003. a. kokku 1 047 818 inimest). n Valimi suurus, st ühe uuringuperioodiga hõlmatud küsitletavate hulk, on 500 inimest. Ühes kuus küsitletakse kahe uuringuperioodi peale kokku umbes 1000 inimest. n Valim on moodustatud “isekaaluvana”, st kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. n n Küsitleti arvuti abil tehtavate personaalintervjuude (CAPI) meetodil. Analüüsi sihtrühmad n Toetust EV Valitsuse tegevusele on analüüsitud kõigi vastajate seas n Toetust erakondadele ning Euroopa Liidule on analüüsitud valimisealiste EV kodanike hulgas 4

Kommentaarid (1) Valitsus n Toetus valitsusele on mais mõnevõrra langenud (5, 11 mais võrreldes 5, 34 aprillis). Sellele on aga raske leida konkreetseid põhjuseid. Kindlasti ei saa langust seostada mingi konkreetse üksiksündmusega. Pigem on tegemist üldise positiivse sõnumi puudumisega ning kriitilisemapoolse meediakajastusega valitsuse tegemistest. n Eriti negatiivselt on meelestatud just need inimesed, kelle majanduslik heaolu on madalam. Nende seas on toetus valitsusele langenud rekordiliselt madalale (4, 79). 5

Kommentaarid (2) Erakonnad n Reformierakonna toetus, mis aprillis järsult tõusis 18%-ni, on taas langenud tavapärasemale 13%-le. Enamasti jäävadki sellised kiired toetuse tõusud lühiajalisteks. n Keskerakond on asunud taastama oma positsiooni toetajate arvu poolest Eesti esierakonnana (toetuse tõus 13% 16%). Erakonna sisetüli lõppedes on paljud pettunud toetajad, kes vahepeal Reformierakonna toetajaskonda üle läksid, jälle tagasi tulnud. n Paari protsendi võrra on tõusnud ka Isamaaliidu toetus, ent see on ilmselt ajutine tõus. n Ülejäänud erakondade toetusreitingud on jäänud stabiilseks. 6

Kommentaarid (3) Euroopa Liit n Nagu eelmisel kuul sai oletatud, kõigub toetus Euroopa Liidule jätkuvalt. Euroliidu ametlikuks liikmeks saamine on toetuse pisut alla viinud (66%-lt 61%-le). Langus on toimunud just kindlate toetajate seas. n n Kõige enam on toetus langenud n Vanemate inimeste (üle 51 aastaste) seas n Kõrgemas sissetulekurühmas (üle 3000 krooni pereliikme kohta kuus) Europarlamendi valimistest kindlalt osa võtjate osakaal on jäänud samaks – hääletama kavatseb minna 36%. Valima minejate osakaal on pisut langenud vanemate inimeste seas, samuti muulaste hulgas ning sissetulekurühmas 2001 -3000 krooni pereliikme kohta kuus. 7

Joonis 1. Toetus Valitsusele (kõik vastajad) Kallase valitsuse keskmine tase Laari valitsuse keskmine tase 8 Partsi valitsuse keskmine tase

Joonis 1. 1. Toetus Valitsusele soo, rahvuse ja vanuse lõikes (kõik vastajad, kaks uuringuperioodi kokku) 9

Joonis 1. 2. Toetus Valitsusele hariduse ja sissetuleku lõikes (kõik vastajad, kaks uuringuperioodi kokku) 10

Joonis 1. 3. Toetus Valitsusele regionaalses lõikes (kõik vastajad, kaks uuringuperioodi kokku) 11

Joonis 2. Toetus erakondadele (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku) 12

Joonis 2. 1 Toetus erakondadele rahvuse lõikes (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku) 13

Joonis 2. 2 Toetus erakondadele vanuse lõikes (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku) 14

Joonis 2. 3 Toetus erakondadele sissetuleku lõikes Sissetulek pereliikme kohta kuus (valimisealised kodanikud, kaks uuringuperioodi kokku) 15

Joonis 3. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga (% valimisealistest kodanikest, kaks uuringuperioodi kokku) 16

2003 2004 Joonis 3. 1. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga soo ja rahvuse lõikes (% valimisealistest kodanikest) KÕIK MEHED NAISED 17 EESTLASED MITTE-EESTLASED

2003 2004 Joonis 3. 2. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga vanuse lõikes (% valimisealistest kodanikest) KÕIK kuni 35 aastat 35 -50 aastat VANUS 18 51 ja rohkem

2003 2004 Joonis 3. 3. Suhtumine ühinemisse Euroopa Liiduga sissetuleku lõikes (% valimisealistest kodanikest) KÕIK kuni 1000 EEK 1001 -2000 EEK 2001 -3000 EEK Sissetulek pereliikme kohta 19 üle 3000 EEK

KÕIK VANUS RAHVUS HARIDUS 20 SISSETULEK üle 3000 kr. 2001 -3000 kr. 1001 -2000 kr. Kuni 1000 kr. kõrgharidus keskeriharidus keskharidus põhiharidus Muu rahvus eestlane 51 ja vanemad 35 -50 alla 35 Joonis 4. Euroopa Parlamendi valimised – kas kavatsete osaleda? (% valimisealistest kodanikest, kaks uuringuperioodi kokku)

Uuringu töörühm Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: n Tellijapoolne kontaktisik: Kristi Liiva n Uuringu kava ja aruande koostaja: Aivar Voog, Jaanika Hämmal n Valimi koostaja: Katre Seema n Ankeedi programmeerija: Mare Lepik n Ankeedi tõlge vene keelde: Maria Repkina n Küsitlustöö koordineerija: Kaja Ruuben n Tabeltöötlus: Aivar Felding n Graafilised tööd: Jaanika Hämmal 21