Mis on Euroopa Liit EL 28 liikmesriiki Enam

Mis on Euroopa Liit (EL)? • 28 liikmesriiki • Enam kui 500 miljonit kodanikku • ELi praegused kandidaatriigid: Albaania, Montenegro, Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Türgi

Mis on ELi peamised põhimõtted? • Ühised väärtused: inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, inimõigused, pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus (Euroopa Liidu lepingu artikkel 2) • Eesmärk: edendada rahu, ELi väärtusi ja oma rahvaste hüvangut (Euroopa Liidu lepingu artikkel 3) • 4 vabadust: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine

Euroopa Liidu ülesehitamise põhietapid

1950. aastad – algusaeg Sõjajärgsed ülesehitustööd • 1950: Schumani deklaratsioon 9. mail • 1951: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamine 6 liikmesriiki: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad • 1957: Rooma lepingud – Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euratomi sünd

1960. aastad – alussambad • 1960: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) loomine • 1962: ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) käivitamine • 1968: tollimaksude kaotamine

1970. aastad • 1973: esimene laienemine – EMÜga ühinevad Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik Euroopal on nüüd 9 liikmesriiki • 1979: Euroopa Parlamendi esimesed üldised otsevalimised

1980. aastad – konsolideerumine • Laienemine Lõuna-Euroopa riikidesse: ühinevad Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986) Euroopal on nüüd 12 liikmesriiki • 1986: Rooma lepinguid muutva ühtse Euroopa akti allkirjastamine • 1990: pärast Saksamaa taasühinemist kuulub EMÜsse ka endine Ida-Saksamaa

1990. aastad • 1993: ühtse Euroopa turu jõustumine (Maastrichti leping) • 1995: uus laienemine – ühinevad Austria, Soome ja Rootsi Euroopal on nüüd 15 liikmesriiki

2000. aastad: suurim laienemine • 1. jaanuar 2002: 12 liikmesriigis võetakse kasutusele euro • 2004: laienemine Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse – ELiga ühineb 10 uut liikmesriiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari Euroopal on nüüd 25 liikmesriiki • 2007: ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia Euroopal on nüüd 27 liikmesriiki • 2013: ELiga ühineb Horvaatia Euroopal on nüüd 28 liikmesriiki

2000. aastad • Institutsiooniliste reformide vajadus • 2005: Euroopa põhiseaduse tagasilükkamine Prantsusmaal ja Madalmaades • 2007: Lissaboni lepingu vastuvõtmine ja selle jõustumine 1. detsembril 2009

Mida saab EL oma kodanike heaks teha? Mõned näited • vabadus elada, õppida ja töötada ükskõik millises liikmesriigis • vahetusprogrammid noortele: Comenius, Leonardo Da Vinci ja Erasmus • ühisraha 19 riigis • keskkonnaalased õigusaktid kliima soojenemise vastu võitlemiseks • võrdsed võimalused kõigile • madalamad rändlustasud telefonikõnedele • ja palju muud. . .

Euroopa Liidu institutsioonid

Euroopa Parlament • jagab nõukoguga seadusandlikku pädevust (õigusaktide andmise pädevus) • jälgib ELi eelarve kasutamist (koos nõukoguga) ja teostab järelevalvet ELi institutsioonide poliitika suhtes • koondab 751 üldvalimiste teel valitud saadikut • valimised iga 5 aasta järel • Euroopa Parlamendi president: Martin Schulz

Euroopa Ülemkogu • annab ELile poliitilise suuna ja määratleb poliitilised sihid ja prioriteedid • koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist • Euroopa Ülemkogu eesistuja: Donald Tusk

Euroopa Liidu Nõukogu • tegutseb koos Euroopa Parlamendiga kaasseadusandjana (muudab, võtab vastu või lükkab tagasi komisjoni seadusandlikke ettepanekuid) • koosneb 28 liikmesriigi ministritest sõltuvalt käsitletavast teemast • roteeruv eesistumine: nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant 1. jaanuar – 30. juuni 2016: Madalmaad 1. juuli – 31. detsember 2016: Slovakkia

Euroopa Komisjon • teeb seadusandlikke ettepanekuid ja rakendab õigusakte (algatusõigus, aluslepingute täitmise järelevalvaja) • 28 volinikku (üks igast liikmesriigist), sealhulgas komisjoni president Jean-Claude Juncker ja mitu asepresidenti (üks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja)

ELi muud institutsioonid ja organid • • • Euroopa Liidu Kohus Euroopa Keskpank Euroopa Kontrollikoda Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) Regioonide Komitee

Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee (EMSK)

Mis on EMSK? • Rooma lepingutega (1957) asutatud nõuandev kogu • organiseeritud kodanikuühiskonna esindaja Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Mis on organiseeritud kodanikuühiskond? Kõik rühmad ja organisatsioonid, mille kodanikud on loonud oma huvide esindamiseks, teatud eesmärgi saavutamiseks või sarnaste vaadetega inimestega koostöö tegemiseks

Mis on EMSK roll? • Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Euroopa Komisjoni nõustades täidab EMSK kolme põhiülesannet: • tagada ELi poliitika kooskõla majandusliku, sotsiaalse ja ühiskondliku tegelikkusega • ehitada üles kaasavam ja kodanikulähedasem Euroopa Liit • edendada kogu maailmas Euroopa Liidu väärtusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone

Sild ELi ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel • toob esile kodanikuühiskonna huvid • võimaldab liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidel väljendada oma seisukohti Euroopa tasandil

Milline on EMSK ülesehitus? • Kogu, mis koosneb ELi 28 liikmesriigist pärit 350 liikmest (nimetatakse ametisse 5 aastaks) • President ja 2 asepresidenti (valitakse kaheks ja pooleks aastaks) • Esindab majandus- ja sotsiaalvaldkonna huvirühmi: tööandjad, töötajad, eri elualade esindajad (valitsusvälised organisatsioonid, põllumajandusettevõtjad, noored, tarbijakaitse jne) • 6 sektsiooni ja tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) • Arvamusi arutatakse ja võetakse vastu lihthäälteenamusega täiskogu istungjärkudel (+/- 9 korda aastas)

Kuidas EMSK töötab? Arvamuse koostamine Täiskogu I RÜHM Tööandjad SEKTSIOON 6 sektsiooni II RÜHM Töötajad III RÜHM Eri elualade esindajad Uurimisrühm: Liikmed ja eksperdid SEKTSIOON

Sinu Euroopa, Sinu arvamus

Ühiselt käsitletavad küsimused • • • Meetmete ettepanekud sisserändajate paremaks integreerimiseks vastuvõtvatesse riikidesse Praktilised meetmed kohapeal – koolides, klubides jne – rakendamiseks, et aidata noortel sisserändajatel tõhusamalt integreeruda Praktilised ettepanekud – noorte seisukohast – rände- ja pagulaskriisi käsitlemiseks

Ühiselt käsitletavad küsimused • Praktiline ettepanek selle kohta, kuidas suurendada teadlikkust eelkõige noorte sisserändajate eduka integreerumise olulisusest • Osalemine kodanikuaktiivsust, kultuuridevahelist dialoogi ja diskrimineerimisvastast võitlust puudutavas õppes

Teave pagulaskriisi kohta • Süüriast on alates sõja puhkemisest põgenenud enam kui 4 miljonit süürlast – neist pooled on lapsed. • Naaberriik Liibanon on vastu võtnud peaaegu 1, 2 miljonit Süüria pagulast. Liibanonis ja Jordaanias on pagulaste arv elaniku kohta maailma suurim. • Türgi on vastu võtnud enam kui 1, 9 miljonit Süüria pagulast, mis tähendab, et seal peatub suurim arv pagulasi maailmas.

Teave pagulaskriisi kohta • Rootsi ja Saksamaa on kõige enam pagulasi võõrustavad riigid Euroopa Liidus. Saksamaal viibib hetkel rohkem kui 161 000 Süüria pagulast. • Osa Euroopa riike on keeldunud pagulasi vastu võtmast ja on selle asemel sulgenud oma piirid. • Pagulased ei põgene mitte ainult Süüriast. Viimase viie aasta jooksul on vallandunud enam kui tosin muud konflikti maailma eri piirkondades, sealhulgas Iraagis, Lõuna-Sudaanis ja Ukrainas.

Teave pagulaskriisi kohta • ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on üks inimene 122 st maailmas praegu kas pagulane, riigisisene põgenik või varjupaigataotleja. • Üldiselt võttes moodustavad 43 % maailma pagulastest lapsed. • Pagulased põgenevad oma kodust ja riigist, kuna neil ei ole teist võimalust.

Kes on pagulane? • 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonis käsitatakse pagulasena isikut, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset.

Noored pagulased • Neilt ei ole mitte ainult röövitud nende lapsepõlv ja noorus, vaid valitseb ka suur oht, et nende õigusi rikutakse või eiratakse. • Noortel pagulastel on east tulenevad erivajadused. Samuti võivad nad olla eraldatud oma vanematest või hooldajatest, nagu näiteks saatjata alaealiste pagulaste puhul. • See väga ebakindel ja häiriv olukord võib ohustada noorte kultuurilist, intellektuaalset, füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalset arengut. • Lastel ja noortel puudub juurdepääs haridusele ja neilt võetakse vaba aja veetmise võimalused.

EMSK seisukoht Euroopa Liit vajab uut rände- ja varjupaigapoliitikat, mille aluseks on ulatuslikum vastutuse jagamine. Koostada tuleks sisserändekoodeks, mis hõlmaks kõiki asjaomaseid õigusakte. Koostöö ELi mittekuuluvate päritolu- või transiidiriikidega on keskse tähtsusega rände põhjuste käsitlemisel. ELi poliitikas tuleks valida humanitaarne lähenemisviis, mis seaks küsimuse alla sageli ksenofoobsed riigisisesed arutelud, milles rõhutakse väidetavale ebaseaduslikest

Komitee põhimõtteline seisukoht on, et rändajad on inimesed, kellel on ELi kodanikega samad põhiõigused, mida tuleb austada ja kaitsta sõltumata inimese õiguslikust seisundist. Komitee täheldab murelikult, et Euroopas kasvab sallimatus, rassism ja ksenofoobia sisserändajate suhtes.

Brüsselis: aruanne ja arutelu • Töö toimub rühmades. • Mõningate töörühmade töö tulemustest antakse seejärel aru noorte täiskogu „Sinu Euroopa, Sinu arvamus” lõppistungil ning neid kajastatakse päeva dokumentides. • Loodetavasti järgneb selle ürituse raames astutud esimestele sammudele edasine tegevus kogu Euroopas, inspireerides noori inimesi aktiivselt vastutust kandma!

Kontaktandmed • Täiendava teabe või abi saamiseks võtke meiega ühendust: • e-post: youreurope@eesc. europa. eu • veebileht: www. eesc. europa. eu • Your Europe, Your Say • @youreurope