Euroopa Liidu seire Mrts 2005 Aruande struktuur n

Euroopa Liidu seire Märts 2005

Aruande struktuur n Sissejuhatus n Uuringu eesmärk n Uuringu metoodika ja analüüsi sihtrühmad n Kommentaarid n Joonised n Toetus Euroopa Liidule n Euroopa põhiseaduslik leping n Küsitluse kuupäevad n Uuringu töörühm 2

Sissejuhatus n Ajavahemikul 09. 03 -16. 03 ja 23. 03 -30. 03. 05 viis AS Emor Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu 1016 15– 74 -aastase Eesti elaniku seas. Nendest 785 vastajat ehk 77% olid valimisealised kodanikud. n Uuringu tellija on Riigikantselei. Uuringu tulemuste kasutusõigus kuulub uuringu tellijale ja omandiõigus TNS Emorile. Tellijal pole õigust andmeid avaldada seda TNS Emoriga eelnevalt kooskõlastamata. n Uuringu eesmärk oli mõõta: n Toetust Euroopa Liidule (kuni mai 2004 mõõdetud küsimusega “Kuidas Te suhtute Eesti ühinemisse Euroopa Liiduga? ” ning alates mai 2004 “Kuidas Te suhtute Eesti kuulumisse Euroopa Liitu? ”) n Euroopa Põhiseadusliku lepinguga seotud aspekte: teadlikkust, infoallikaid ning hoiakuid lepingu kasulikkusest Eestile. 3

Sissejuhatus Uuringu metoodika ja analüüsi sihtrühmad n Uuringu metoodika n AS Emor poolt läbiviidavate Omnibuss-tüüpi uuringute üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15– 74 aastat (seisuga 01. 2003. a. kokku 1 047 818 inimest). n Valimi suurus, st ühe uuringuperioodiga hõlmatud küsitletavate hulk, on 500 inimest. Ühes kuus küsitletakse kahe uuringuperioodi peale kokku umbes 1000 inimest. n Valim on moodustatud “isekaaluvana”, st kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. n n Küsitleti arvuti abil tehtavate personaalintervjuude (CAPI) meetodil. Analüüsi sihtrühmad n Uuringu tulemusi on analüüsitud valimisealiste Eesti Vabariigi kodanike hulgas n Euroopa põhiseadusliku lepinguga seotud tulemused on lisaks esitatud ka kõigi vastajate lõikes (15 -74 aastased Eesti elanikud). 4

Kommentaarid Euroopa Liit n Märtsis toetuses Eesti kuulumisele Euroopa Liitu olulisi muudatusi ei olnud: valimisealistest kodanikest toetas seda 70%, vastu olid 24% ning seisukohta ei osanud võtta 5%. n Euroopa põhiseaduslikust lepingust on vähemalt midagi kuulnud 58% kõigist vastajatest (62% valimisealistest kodanikest). Võrreldes eelmise kuuga on toimunud mõlema hulgas toimunud 4% langus, seda nende arvelt, kes väidavad, et on teadlikud põhiseadusest, kuid mitte selle sisust nende kasuks, kes pole sellest midagi kuulnud. Siiski pole kõikumine väga suur ning väiksemate kõikumiste põhjuseks võib analoogsete küsimuste puhul olla sotsiaalselt soovitava sisuga vastuste andmine: pigem öeldakse, et ollakse midagi kuulnud kui tunnistatakse oma ignorantsust. Lepingu sisuga väidavad end üldjoontes kursis vaid 5% vastajatest. 39% kõigist vastajatest pole lepingust üldse midagi kuulnud. n Võrreldes märtsiga peetakse peamisteks infoallikateks põhiseaduse kohta endiselt televisiooni ja ajalehti. Pisut on kasvanud raadio kui infoallika osatähtsus: valimisealiste kodanike seas on see 43% (kasv 5%) ning kogu elanikkonna seas 42% (kasv 4%). n Hinnangutes lepingu kasulikkusele ei ole võrreldes veebruariga toimunud statistiliselt olulisi muutusi. 44 % elanikest vanuses 15 -74. a. ei oska hinnata, kas leping on Eestile kasulik või kahjulik, kuivõrd kursisolek selle sisuga on vilets. Nende hulgas on tunduvalt enam muust rahvusest ning madalama sissetulekuga inimesi. Lepingut peavad kasulikuks 43% elanikest ning kahjulikuks 13%. 5

Joonis 1. Toetus Euroopa Liidule (% valimisealistest kodanikest, kaks uuringuperioodi kokku) 6

Joonis 1. 1. Toetus Euroopa Liidule soo ja rahvuse lõikes 2004 2005 (% valimisealistest kodanikest) KÕIK MEHED NAISED 7 EESTLASED MITTE-EESTLASED

Joonis 1. 2. Toetus Euroopa Liidule vanuse lõikes 2004 2005 (% valimisealistest kodanikest) KÕIK kuni 35 aastat 35 -50 aastat VANUS 8 51 ja rohkem

Joonis 1. 3. Toetus Euroopa Liidule sissetuleku lõikes 2005 (% valimisealistest kodanikest) KÕIK kuni 2000 kr. 2001 -4000 kr. üle 4000 kr. SISSETULEK PERELIIKME KOHTA MÖÖDUNUD KUUL 9

Joonis 2. Kas olete kuulnud midagi Euroopa põhiseaduse lepingust? valimisealised kodanikud, n=785 Jah, ja teate üldiselt selle sisu Jah, aga Te teate vähe selle sisust Jah, aga Te ei tea midagi selle sisust Ei ole midagi kuulnud ei oska öelda 10 kõik vastajad, n=1016

Joonis 3. Millisest infoallikast olete saanud teavet Euroopa põhiseaduse lepingust? valimisealised kodanikud, kes on kõik vastajad, kes on kuulnud põhiseaduse lepingust n=483 põhiseaduse lepingust n=583 televisioon ajalehed raadio internet ajakirjad vestlused sugulaste/pere/sõprade/naabrite/kolleegidega infovoldikud, brošüürid raamatud üritused (konverentsid, messid, näitused, festivalid jne) muu 11

Joonis 4. Millisest infoallikast olete saanud teavet Euroopa põhiseaduse lepingu kohta? VALIMISEALISED KODANIKUD, N=785 KÕIK VASTAJAD, N=1016 Kas Euroopa põhiseaduse lepingus on kirjas, et liikmesriik võib otsustada vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele EList välja astuda? Tõene väär ei oska öelda Kas Euroopa põhiseaduse leping on kasulik või kahjulik Eestile? kasulik pigem kahjulik ei oska öelda 12

Küsitluste kuupäevad 2005 2004 jaan 12. 01 -19. 01; 26. 01 -02. 02 07. 01 -14. 01; 21. 01 -28. 01 veeb 09. 02 -16. 02; 23. 02 -02. 03 04. 02 -11. 02; 18. 02 -25. 02 märts 09. 03 -16. 03; 23. 03 -30. 03 03. 03 -10. 03; 17. 03 -24. 03 aprill 31. 03 -07. 04; 14. 04 -21. 04 mai 28. 04 -05. 05; 12. 05 -17. 05 juuni 26. 05 -02. 06; 09. 06 -16. 06 juuli 22. 06 -30 -06; 21. 07 -28. 07 august 04. 08 -11. 08; 18. 08 -25. 08 september 01. 09 -08. 09; 15. 09 -22. 09 oktoober 29. 09 -06. 10; 14. 10 -20. 10 november 27. 10 -03. 11; 10. 11 -17. 11 detsember 24. 11 -01. 12 08. 12 -15. 12 13

Uuringu töörühm Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: n Tellijapoolne kontaktisik: Gerli Hummel n Uuringu kava ja aruande koostaja: Aivar Voog, Jaanika Hämmal n Valimi koostaja: Katre Seema n Ankeedi programmeerija: Mare Lepik n Ankeedi tõlge vene keelde: Maria Repkina n Küsitlustöö koordineerija: Kaja Ruuben n Tabeltöötlus: Aivar Felding n Graafilised tööd: Maire Nõmmik 14