Rhinitis Epistaxis Ninaluumurd Tartu likool Julia Tuganova Anatoomia


























- Slides: 26
Rhinitis. Epistaxis. Ninaluumurd. Tartu Ülikool Julia Tuganova
Anatoomia
Anatoomia
Anatoomia
Anatoomia
Anatoomia
Rhinitis • Riniit on meditsiiniline termin, mida iseloomustavad nina limaskesta põletik ja ärritus. • Põhjustajad: mikroobid, viirused • Arengut soodustavad: allajahtumine, saastunud õhk
Klassifikatsioon • Äge riniit • Krooniline riniit Ø Katarraalne Ø Atroofiline Ø Vasomotoorne ØAllergiline
Äge riniit • Eristatakse kolm staadiumi: Ø Kuiv ØMärg ØMädane Tüsistused: krooniline riniit, sinusiit, konjuktiviit, farüngiit, larüngiit, bronhiit, pneumoonia, meningiit.
Krooniline riniit • Katarraalne Limaskesta katarraalne põletik. Sümptomiteks on nina hingamisraskused, lõhnataju langus, limajased eritised. Põhjustajateks enamasti: respiratoorsed viirusinfektsioonid, bakterid, nõrgenenud immuunsüsteem, õhu saastatus.
• Allergiline - sügelus ninas, aevastamine, nina punetus, vesised silmad. Seotud allergeeni sattumisega limaskestale. Sageli seostub allergilise astma ning konjuktiviidiga. Tüsistuseks võib olla polüüpide areng ning alumiste ninakarbikute hüpertroofia. • Vasomotoorne - vahelduv ninapoolte kinnisus või ninakinnisus sellel poolel, millel inimene magab. Seotud veresoonte, mis paiknevad nina limaskesta all, toonuse regulatsiooni häirega. Esineb hüpotoonikute seas, endokriinsete haiguste korral.
• Atroofiline – kuivade koorikute moodustumine, kuivus, lõhnataju muutused, väikesed verejooksud. Põhjusteks võivad olla: vitamiinide puudus, Fe defitsiit, geneetilised faktorid. Ravi Antibakteriaalne, viirusevastane ravi, ninatilgad, inhalatasioonid, soojas olemine.
Epistaxis • Ninaveritsus • Enamus verejooksudest esinevad alla 10/üle 50. a. seas, rohkem meestel
Põhjused • Lokaalsed Ø laste seas : nina veresoonte kahjustus sõrmega või muu vahendiga Ø 17 -23% patsientidest, kes tarvitavad lookaalseid nasaalseid preparaate (antihistamiinid, kortikosteroidid) Ø Ninaluu või ninavaheseina trauma kutsub esile profuusset verejooksu Ø Põletikuline reaktsioon Ø Talvisel ajal: nina limaskesta ülekuivamine
Põhjused • Süsteemsed Ø Vere hüübimise häired ØAlkohol ØAneemia ØMaksa- ja neeruhaigused ØAntikoagulantide tarvitamine ØVerevähk ØArteriaalne hüpertensioon ØSüdamepuudulikkus ØRasedus
Patofüsioloogia • Verejooksud on tingitud nina veresoonte ruptuuridest • Vererõhu tõus kipub pikendama spontaanse epistaksise kestust, nagu ka antikoagulantravi ja vere hüübimise häired • Spontaane ninaverejooks esineb rohkem eakatel, kuna nende limaskest on kuivem ning vererõhk tavaliselt kõrgem • Ohtlikud on ninaverejooksud, mida iseloomustab äkiline algus, lühike kestus ja suur verekaotus. • “Signaalverejooksud” võivad olla tingitud suure veresoone rebendist ninaõõnes, aneurüsmi rebendist, lagunevast pahaloomulisest kasvajast
Patofüsioloogia • Enamus ninaverejookse esineb ninavaheseinast eesmises ninaosas • Kiesselbach’i põimik
Kodune ravi • Verevoolu peatamiseks tuleb ninasõõrmeid kokku pigistada (avaldab survet Kiesselbach’i alale) • Rõhku tuleb avaldada vähemalt 5 ja kuni 20 minutit • Peab tuleb kallutada ette selleks, et vähendada iivelduse ning õhuteede obstruktsiooni tekke võimalust • On võimalik panna jääkotti kukla peale, kuid see on vaieldav • Suhu kogunud veri välja sülitada • Peale verejooksu peatumist võib limaskestale ettevaatlikult määrida veidi kuivamist vältivat vaseliini
Ravi • Lokaalne vasokonstriktorite aplikatsioon • “Nasal packing” • Kõrvetamine hõbenitraadiga • Elektrokoagulatsioon • Veresoonte embolisatsioon
Ninaluumurd • Mehhaaniline trauma, ninaluu anatoomilise ehituse häirumine • Ninaluumurd on üks sagedasemaid traumasid näokolju piirkonnas
Põhjused • • Sporditraumad Kaklused Autoavariid Kukkumine
Sümptomid • Ninaluumurd võib olla nii suletud, kui ka avatud • Valu • Paistetus nina piirkonnas ja silmade all • Ninaveritsus • Deformatsioon • Limajased eritised ninast • Hingamisraskused • Septumi hematoom
Esmaabi • • • Verejooksu peatamine Hingata läbi suu Külm kompress Pead tuleb kallutada natukene kõrvale Valuvaigistid Ise ei tohi proovida nina murdunud luud tagasi paika panna!
Ravi • Diagnostikaks kasutatakse: palpeerimist, RÖ, KT • Ambulatoorne ravi: füsioteraapia, antibiootikumid • Ninaluumurru repositsioon, teostatakse lokaalanesteesiaga • Rinoplastika ( nina vaheseina kahjustusel ka septoplastika)
Tänan!
Kasutatud kirjandus • http: //www. acep. org/Clinical---Practice-Management/Focus-On-Treatment-of-Epistaxis/ • http: //www. umm. edu/imagepages/8897. htm • http: //en. wikipedia. org/wiki/Epistaxis • http: //uamj. net/medarticles/therapy/143 -nose-bleeding • http: //en. wikipedia. org/wiki/Rhinitis • http: //www. medicinenet. com/chronic_rhinitis/article. htm • http: //medbaz. com/news-more-910. html • http: //www. dolphin. ru/acute/ • http: //www. inimene. ee/index. php? disease=n&sisu=disease&did=870 • http: //www. otolaryngology. ru/breaknose/ • http: //ru. wikipedia. org/wiki/%D 0%9 F%D 0%B 5%D 1%80%D 0%B 5%D 0%BB %D 0%BE%D 0%BC_%D 0%BA%D 0%BE%D 1%81%D 1%82%D 0%B 5%D 0%B 9_ %D 0%BD%D 0%BE%D 1%81%D 0%B 0


























