Hobuse biomehhaanika Fsioteraapia phimtted ja vimalused Anatoomia ja

Hobuse biomehhaanika Füsioteraapia põhimõtted ja võimalused Anatoomia ja füsioloogia-organismi reaktsiooni alus Massaaziteraapia, massaazi põhitõed Massaazitehnikad Stressipunktid

Füsioteraapia võimalused o o o Biomehhaanika võtete kasutamine vähendab valuaistingut Ravib põletikke Soodustab tervenemist Mõõduka teeningu kasutamine arendab noore hobuse lihaseid Ennetab probleeme või komplikatsioone Julgustab vaatama laiemalt probleemidele, mis mõjutavad hobuse liikumisaparaati

Neuromuskulaarse füsioloogia põhimõtted Hobuse ajustruktuur ja psühholoogia Imetajate aju limbiline süsteem tekitab emotsionaalst käitumist, mis väljendub aktiivsete või passiivsete reaktsioonidena-hirm, põgenemine Hobusele on oluline rahulik ja julgustav kätlemine o

Pinge ja lihastoonus Hobuse lihastoonuse tõus on esimene pinge näitaja o Ideaalsed sportlikud tulemused saavutatakse füüsilise ja psüühilise heaolu puhul o Toonus muutub jätgmistel mõjutustel: 1. Välised-Agressiivne käitumine hobusega suurendab toonust. Rahulik keskkond säilitab normtoonust. Kasutatakse ravimeid toonuse stabiliseerimiseks (Mg) 2. Sisemised-Hirm, stress, pinge, võistlused tõstavad lihastoonust. Väsimus alandab lihastoonust o

Ruumilise tunnetuse areng o o o Varss omandab taju ümbritsevasse nägemise ja arenenud psühhomotoorika abil. Sensoorset tunnetust võtavd vastu: Mokad Esijalad-vastsündinutel eriti Tagajalad ja selgroog omavad ruumitajus vähem tähtsust Ratsaniku raskus ja pine/valu sejapiirkonnas vähendab ruumitaju (väljendub liikumises), taskaalustatud liikumine häiritud Palun aksepteerida noore hobuse koordineerimatust ja pinget(vastus sääre tööle)!!

Propriotseptorid- sensoorsed retseptorid keha koordinatsiooniks o o Asuvad sidemetes, kõõlustes, lihastes ja liigestes. Vastuvõetud info töötatakse läbi ajus ja korrigeeritakse seisu ja liikumist Valu mõju sensoorsetele retseptoritele: valu traumast muudab keha käitumist. Longe võib esineda ka siis, kui protsessi enam ei ole-mälu valust!NB ! Mitte korrata harjutust mis tekitas trauma enne kui sensoorne mälu on kustunud!

Lihaste tööd mõjutavad faktorid o o o Positiivsed: lihaste hea verevarustus Normaalkaal Vanus-täiskasvanutel arenenum lihaskontroll ja lihasvastus Geneetilised faktorid: arenenumad sensoorsed retseptorid araablastel Negatiivsed: halb verevarustus, vanus(noor, liiga vana), ülekaal

Sensoorsete retseptorite treening o o o Valujärgne taastumine võib olla raskendatud. Võtted taastumiseks: Liikumine looduslikul alal(pikk rohi, ohutu ebaühtlane pinnas) Kunstlik tee-ca 6 meetrised etapid : liivatee, pehme saepuru, asfalt, vesi 20 cm, asfalt, väga pehme liiv, liivatee. Parim tulemus!!!

Ettevalmistavad harjutused ja venitus o o o o Arendavad sensoorseid retsptoreidtasakaalu Parandavad liikumisimpulssi Parandavad lihastoonust Lõõgastavad koordineeritud liikumise reflekse Passiivne-venitus boksis Aktiivne-”soojendamine” “Külmalt” töötamine põhjustab selja ja nimme pinget ja spasme, sirutajalihased jäigastuvad

Lihastundlikkuse arendamine o o Massiivsed prominentsed lihased-vähe innerveeritud-tekitavad liikumise kiiruse ja jõu Sensoorsed lihased-väga tugevalt innerveeritud, võtavad ja edastavad impulsse ja ssunavad massiivseis lihaseid (liigesekapsli ümber, silma ja mokkade ümber). Omavad tähtsust tundlikkuse arengus Psühholoogiliselt-stressis hobuse massivlihased rohkem töös Füsioloogiliselt-valu või haigus vähendavad sensoorsete lihaste reaktsiooni

Tähelepanu lihasväsimusele o o Kahe lihasgrupi konflikt toimub, kui noor hobune on väsinud, karistatud. edasine töö edutu Pikk väsitav üksluine tööperiood ilma puhkepausideta blokeerib neurosensoorse töö. Hobune ei ole arutult altruistlik Arvestage hobuse vanust ja arengukiiruse võimet- andke noorele hobusele aega!

Anatoomia –biomehaanika alus Selgroog C 1 -7, T 1 -18, L 1 -6, S 1 -5, Caud 118/22 o Iseloomustus: o Selgrookumerused: 1. Turjasideme kumerus kuni C 3 2. Kaela-rinna kumerus-ventraalselt C 4 -T 4 3. Rinna-nimme kumerus- sirge või dors. kumer 4. Nimme-ristluu kumerus, teljenurk 15 -25 kraadi 5. Ristluukumerus, dorsaalselt o

Selgroolülide kehade ühildumine o o Ühendatud tugevate lihaste ja sidemetega Selgroolülide ühildumisel adapteeriv disk fibroelastne, elastsem kui teistel Ventraalne pikiside, algab T 5, kuni sabani, kinnitub nimme ventraalse risti juuresväga tugev rinna, nimme ja sabalpiirkonnas Dorsaalne pikiside õhuke, ei oma funktsionaalset väärtust

Selgrookanali ühildumine o o o o Sünoviaalliigesejätkete vahel Interspinaalne side ühendab lülide ogajätkeid Supraspinaalne side väga tugev, asub dorsaalselt ogajätketel. Nimmepiirkonnas elastsus vähene, elastne rinna-ja kaelapiirkonnas, seal ühildub turjasidemega Selgroo stabiilsus ja ühtsus on kindlustatud selgroogu ümbritsevate lihastega Turjaside- võimas ja suhteliselt elastne side, oluline selgroo töös A)väät-kuklapiirkonnast kuni ogajätkeni turjal B)lamell- C 2 -T 4 Toetab pead ja kaela, painutab rinnalülide piirkonda

Selgroolülide biomehaanika o o o Painutus ja sirutus C 5 -T 1 Painutaja ja sirutajalihased kaasuvad Külgpainutus ja pööramine- mis lihased kaasuvad Torako-lumbaar fleksioon Tservikaalne ja torako-lumbaarne ekstensioon

Anatoomia ja füsioloogiaorganismi reaktsiooni alus Vajalikud anatoomilised alusteadmisd Organsüsteemid: o Närvisüsteem o Respiratoorne süsteem o Südame-veresoonkond o Lümfisüsteem o Endokriinsüsteem o Erituselundkond o Sigimiselundkond o Lihas-skeletisüsteem o

Närvisüsteem KNS- aju, seljaaju, spetsiifilised funktsioonid o PNS-perifeerne närvisüsteem-närvipaarid, mis väljuvad selgroolülide vahelt: 1. Tundenärvid(aferentsed)-perifeeriast ajju 2. Motoorsed närvid(eferentsed)-ajust perifeeriasse o Spetsiifilised tundeorganid-silm, kõrv o Autonoomne närvisüsteem- kogu närvisüsteem töötab tänu temale: Hingamine, vereringe, seede, immuunvastus- keskus asub ajus, jaguneb Sümpaatiline- (võitlus, vererõhk, warmup Parasümpaatilinelõõgastus(hingamine, seede, immuunvastus o

Hingamiselundkond o o o o Ninaõõs Kõri Neel Trahhea Bronhid Kopsud diafragma

Hingamiselundkonna ülesanded Organismi ainevahetushapnik, süsihappegaas o Kehatemperatuur, o p. H tase o Hapnikuvahetus sõltub hingamissügavusest kehatemperatuurist hingamiskiirusest o o o Hingamissügavusväga tähtis! Kokkusurumine põhjustab stresspunkte kehal. Massaaz aitab hapnikuvahetust ja hingamissügavust taastada

Vereringe o o o o Kannab hapniku ja toitained organismi kudedesse Kannab antikehad vajalikku kohta Eemaldab mürgid ja süsihappegaasi Reguleerib kehatemperatuuri Arteriaalne vereringe- arterid Venoosne vereringe- veenid Sõltub vererõhust!! Massaaz aktiviseerib vereringet kehaosades

Lümfiringe o o o o Kaitseroll organismis Lümfotsüüdid hävitavad baktereid ja viirusi Lümfivedelik tekitab turse-põletiku tunnus! Koosneb lümfisoontest, koonduvad lümfisõlmedesse Suundub perifeeriast südame poole Lümfipeetus tekitab turseid; põhjustatud ületreeningust, liikumisvaegusest Massaaz abistab lümfi liikumist

Seedesüsteem o o o Toitainete imendumine verre Suu Söögitoru Magu Soolestik Tähtis tasakaalustatud söötmine!!

Skeleti ja lihassüsteem o o o o Looma toes, lihaste kinnitumine ja funktsioneerimine Kudede kaitse (kolju-aju, roidedkopsud, süda; selgroog-seljaaju) Ca 200 luud! Toruluud, lameluud Liigesed Sidemed Lihased

Lihased! o o o o Silelihased Skeletilihased Südamelihas Lihaskontraktsioon tekib KNS adekvaatse vastusena Ülekoormus tekitab krampi ja pinget Liigne pinge-põletik, fastsiatel Tekitab stresspunkte ja liikumise jäikust Massaaz abistab lihaste lõõgastamist ja stresspunktide neutraliseerimist

Massaaziteraapia o o o Lõõgastab lihaspingeid ja stresspunkte Loomad taluvad massaazi hästi Lõõgastus-pea sirutus, hingamine sügavam Ergutusmassaaz Lõõgastusmassaaz

Millal? o o o o o Kui kaua? Anytime! Loomaga tegelemise ajal sobib igal ajal Piirkonniti, tavaliselt peale harjutusi-lõõgastav Üle keha-kas hommikul või õhtul Mitte söögi ajal! Ei tohi olla vastunäidustusi Tekita rutiin! Rahulik koht 10 -20 minutit Esimene massaaz pehme kontakt! Edaspidi 45 -60 minutit Tähtis kontakt loomaga

Tee! o o o o Hinda tervislikku seisundit Tegevus vabas alas, väldi tuuletõmmet ja päikest Pea vaba! Vabalt seotud või hoitud Puhasta hobust enne Alusta pehmelt, siis tugevamalt Räägi loomaga! Jälgi reaktsioone, seisundi paranemist

Ära tee! o o o o Kui loom on haige (haavad, valu) Kitsas ruumis, looma ja seina vahel Tugev müra, segavad loomad Ära karju looma peale! Keskendu loomale Reageeri looma kehakeelele, õra hirmuta teda Mõtle positiivselt

Põhitõed o o o o o Tähtis masseerija asend: Selg sirge Õlad vabaks Käed sirutatud, küünarnukid kõverdatud Keharaskuse kanne Jalad pisut laiali Põlved elastsed Puusad töötavad kaasa Sõrmeotsad, sõrmenukid. rusikas, peopesa, küünarnukk, õlg

Surve, kontakt ja rütm o o o o Kerge kuni keharaskus, sõltuvalt tehnikast Sidemed ja kõõlused tugevamalt (vajutus, pigistus) Alusta kergest tugevamale Käed liikuvad ja painlikud! Jätkuv kontakt sujuvalt Vajutus sekundis Kiirem rütm aktiviseerib, wake up! Aeglasem-rahustav, lõõgastav

Massaazitehnikad-lihased Silitus- sõrmedega, lõõgastav efekt 2. Vajutusliigutus-enamkasutatav, iga poole minuti tagant vahelduvalt teistega 3. Muljumine pöördega- aeglane rahustab, kiire aktiviseerib o Rusikad, vajutus, pigistus, kokkusuumine, rullimine, tõstmine, raputus, sõrmesurve, patsutamine o Raputus-- silitus 1.

Tehnika- närvid o o o Surumine Vajutus-eriti jalgadel, liikumine piki piirkonda Venitus- jala venitus Patsutus. kloppimine-rusikad käekülg Löök, vajutus

Rahustav tehnika o o o Aeglane silitamine Õrn vajutus-pööre Kerge raputamine Kerge võdistamine Lihaste pigistamine Kerge vajutus

Stimuleeriv tehnika o o o o Närvireflekside aktiviseerimiseks Kiire silitus Tugev vajutus Pigistud, pöörded Tugev vibratsioon ja raputus Närvivajutused Kloppimine, löögid

Hüdroteraapia

Kinesioloogia- lihaste passiivne liigutamine o o o Ette Taha Sissepoole Väljapoole Venitab ja lõõgastab erinevaid lihaseid