Revisjon O www revisjon ee KORTERIHISTU RAAMATUPIDAMINE NING

Revisjon OÜ www. revisjon. ee KORTERIÜHISTU RAAMATUPIDAMINE NING MAJANDUSAASTAARUANDE KOOSTAMINE

Üldised nõuded raamatupidamise korraldamisele Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Mittetulundusühingute seadus § 35

Üldised nõuded raamatupidamise korraldamisele Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; Raamatupidamise seadus § 4

Üldised nõuded raamatupidamise korraldamisele Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: • dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; • kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; • koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras • säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamise seadus § 4

Üldised nõuded raamatupidamise korraldamisele Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist. Raamatupidamise seadus § 11 Raamatupidamise sise-eeskiri

Üldised nõuded raamatupidamise korraldamisele Raamatupidamise algdokument 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Raamatupidamise seadus 7 lg 1 - muudetud

Üldised nõuded majandusaasta aruandele Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ja vormistatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatule. Mittetulundusühingute seadus § 36 lg 1(1)

Üldised nõuded majandusaasta aruandele (1) Majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne koostati kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud finantsaruandluse standardiga ning see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta või annab käesolevas seaduses nõutud informatsiooni. Raamatupidamise seadus § 25

Üldised nõuded majandusaasta aruandele Juhatus esitab heakskiidetud aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. Mittetulundusühingute seadus § 36 lg 2

Üldised nõuded majandusaasta aruandele Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest võivad mittetulundusühingult nõuda, et arvamuse andnud revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures arvamuse kohta selgitusi, kui liikmed on esitanud sellekohase kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist. Mittetulundusühingute seadus § 36 lg 3

Üldised nõuded majandusaasta aruandele Majandusaasta aruande esitamata jätmine Kui mittetulundusühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Mittetulundusühingute seadus § 36¹ lg 1

Üldised nõuded majandusaasta aruandele Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. Raamatupidamise seadus § 15

Üldised nõuded majandusaasta aruandele Informatsioon peab olema aruande kasutajale kasulik, kui see on: asjakohane ja tõepäraselt esitatud

Üldised nõuded majandusaasta aruandele Asjakohane finantsinformatsioon: § Saab langetada vajalikke otsuseid § Omab kinnitavat väärtust §Oluline selline info, mille ärajätmine või ebaõige esitamine mõjutab tehtavaid otsuseid

Üldised nõuded majandusaasta aruandele Finantsinformatsiooni tõepärane esitus eeldab, et: § Informatsioon aruandes on täielik § Informatsioon aruandes on neutraalne § Informatsioon aruandes on veavaba

Üldised nõuded majandusaasta aruandele Finantsaruannete põhjal tehtavate otsuste juures on oluline, et esitatud andmed oleksid: § võrreldavad § kontrollitavad § arusaadavad

Raamatupidamise aastaaruanne- alusprintsiibid Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid ( kokku 10) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;

Majandusaasta aruanne - korteriühistu erisused Mittetulundusühing §Korteriühistu liikmed – seotud osapooled §Korteriühistu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek §Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuste täideviimiseks valitakse juhatus §Korteriühistu vahendab liikmetele kommunaalteenuseid (kütet, vett, elektrit, gaasi jne) §Korteriühistu on laenu taotlemisel ja tagasimaksmisel vahendaja korteriomaniku ja panga vahel

Korteriühistu majandusaasta aruanne -tegevusaruanne Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas: 1)olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid; 2)raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi Raamatupidamise seadus § 24

Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustiste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad.

Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulude ja kulude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamise seadus § 18

Raamatupidamise aastaaruanne- arvestuspõhimõtted Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud aruannetes rakendatavad arvestuspõhimõtted peavad olema vastavuses raamatupidamise seaduses sätestatud alusprintsiipidega ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega. RTJ 1 - Arvestuspõhimõtete valik § 64

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne 1. Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded: §bilanss §aruanne §rahavoogude aruanne §netovara muutuste aruanne 2. Lisad – RTJ 15 Korteriühistud (mittetulundusühingud) on kohustatud koostama täismahus raamatupidamise aastaaruande RTJ 14.

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis: a) on tekkinud mineviku sündmuste tagajärjel b) osaleb tulevikus seatud eesmärkide täitmisel

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Varad § Käibevarad a) Raha - arvelduskontode jäägid seisuga 31. 12. 16, deposiitkontodel olevad jäägid b) Nõuded ja ettemaksed (nõuded kuni 12 kuud pärast aruandeaasta lõppu) § Põhivarad a) Nõuded ja ettemaksed ( laenunõuded üle 12 kuu pärast aruandeaasta lõppu) b) Arvele võetud põhivarad jääkväärtuses

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Nõuded ja ettemaksed (viide lisale) 1) lühiajalised nõuded ja ettemaksed – aruandeaastast järgmise 12 kuu jooksul 2) pikaajalised nõuded ja ettemaksed – üle 12 kuu nõuded RTJ 15 - lisad

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Lisa – Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded liikmete vastu 1. 1. Tähtajaks tasumata arvete võlgnevus 1. 2. Detsembri arvete summa, arved esitatud jaanuaris, maksetähtaeg jaanuar 2017 1. 3. Nõuded rentnike jm vastu 2. Laenunõuded – 12 kuu jooksul ja üle 12 kuu 3. Ettemaksed – näiteks kindlustus, maksude ettemaksed jm

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Kohustis on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ning millest vabanemine eeldatavalt kasulikke ressursse. Bilansis kajastatakse ainult selliseid kohustusi, mille rahuldamiseks vajalik summa on usaldusväärselt määratletav.

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised – aruandeaastale järgneva 12 kuu jooksul Võlad ja ettemaksed Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused Pikaajalised kohustised Laenukohustised – aruandeaastast tähtajaga üle 12 kuu

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Lisa - Laenukohustised Koostatakse lisa, kus kajastatakse laenukohustised, intressimäära, laenu lõpptähtaeg: Lühiajalised- tagastamiskohustusega 12 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu Pikaajalised- tagastamiskohustusega üle 12 kuu pärast aruandeaasta lõppu

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Lisa: Võlad ja ettemaksed a) võlad tarnijatele b) võlad töövõtjatele c) maksuvõlad d) saadud ettemaksed

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Lisa: Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused a) remonditasude jääk perioodi alguseks b) liikmetele määratud: remonditasud, laenude katteks, laenukulude katteks c) remonditasude arvelt teostatud kulud, tagastatud laenud ja makstud laenuintressid Remondikulud kajastame, kas lisa all olevas infokastis või koostame eraldi lisa: Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Korteriühistu on juriidiline isik, mis tegeleb ainult elamu majandamisega Korteriomaniku omandis on korter, mõtteline osa muudest üldkasutatavatest ruumidest, seadmetest, maatükist, sellest lähtuvalt elamut, sinna juurde kuuluvaid seadmeid, samuti maatükki ei kajastata korteriühistu bilansis Tehtud parendusi korteriomaniku kaasomandile KÜS § 15¹ järgi nimetatakse remondikuludeks

Korteriühistu raamatupidamise aastaaruanne- bilanss Netovara on jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustuse mahaarvamist. Netovara: Osakapital Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem

Korteriühistu vara ja raamatupidamine Korteriomandi-ja korteriühistuseadus § 48. Reservkapital Korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek.

Raamatupidamise aastaaruanne – lisa arvestuspõhimõtted Eestis võib üldjuhul aruandeid koostada , kas Eesti hea raamatupidamistava või IFRS-i kohaselt Korteriühistud koostavad Eesti hea raamatupidamistava kohaselt Arvestuspõhimõtete muutust kajastatakse üldjuhul tagasiulatuvalt Lisas –arvestuspõhimõtted esitame vaid teie korteriühistu informatsiooni Esitame kindlasti info seotud osapoolte kohta

Raamatupidamise aastaaruanne- seotud osapooled Seotud osapool on isik või ettevõte, kes on seotud aastaaruannet koostava ettevõttega (aruandev ettevõte) sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel. Mõistmaks, milline on seotud osapooltega tehtud tehingute võimalik mõju ettevõtte finantspositsioonile ja kasumile, tuleb nende kohta avaldada aruandes täiendavat informatsiooni

Raamatupidamise aastaaruanne - Tulemiaruanne Tulud Liikmetelt saadud tasud § Mittesihtotstarbelised (nt. hooldus-, haldus-, koristustasud jne) – koostame lisa § Sihtotstarbelised tasud (nt. remondikulude, laenuintresside jne katteks) – viide lisale § Ettevõtlustulud – lisa §Muud tulud ( pangaintressid jm) - lisa

Raamatupidamise aastaaruanne – Tulemiaruanne - kulud Kulud § Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (nt remondikulud) – viide lisale § Mitmesugused tegevuskulud (nt hooldus-, haldus- , koristuskulud) – koostame lisad § Tööjõukulud - lisa § Muud kulud - lisa Intressikulud - lisa

Raamatupidamise aastaaruanne – Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. § Investeerimistegevusest rahavood-antud laenud, antud laenude tagasimaksed § Finantseerimistegevusest rahavood- saadud laenud, laenude tagasimaksed

Raamatupidamise aastaaruanne- netovara muutuste aruanne Netovara muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides mittetulundusühingu või sihtasutuse netovara kirjetes, lähtudes juhendis RTJ 2 kirjeldatud põhimõtetest omakapitali muutuste aruande kohta. Tulemi kandmine sihtotstarbeliste tasude kontole ei vasta Eesti heale Raamatupidamistavale!

Raamatupidamise aastaaruanne- lisad Mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruannetes avalikustatav informatsioon Lisades avalikustatakse kogu informatsioon, mis on nõutud teiste, mittetulundusühingule või sihtasutusele rakendatavate Raamatupidamise Toimkonna juhendite poolt. RTJ 15 § 60

Raamatupidamise aastaaruanne- lisad Juhul kui alljärgnev täiendav informatsioon ei ole avalikustatud põhiaruannetes, avalikustatakse see aastaaruande lisades: (a) liikmetelt saadud ja aruandeperioodi tuluna kajastatud tasud liikide kaupa (näit. liikmemaksud, sisseastumismaksud, hooldustasud, remonditasud jne) (b) tulu saadud annetustest ja toetustest põhiliste annetajate rühmade ja annetuste liikide kaupa (tuues eraldi välja riigieelarvest saadud ning sihtotstarbelised annetused ja toetused); RTJ 15 § 61

Raamatupidamise aastaaruanne- lisad (2) (c) aruandeperioodil tuluna kajastatud sihtotstarbelised annetused, toetused ja liikmetelt saadud tasud ning nende tuludega seotud aruandeperioodil tehtud kulud projektide kaupa (näiteks korteriühistu poolt tuluna kajastatud remonditasud ja vastavad remondikulud); (d) finantsinvesteeringutelt teenitud netotulu sobivalt rühmitatuna tulu liikide ja investeeringurühmade kaupa; (e) ettevõtlusest saadud tulu ja ettevõtlusega seotud kulud sobivalt rühmitatuna; (f) jagatud toetused, annetused ja stipendiumid põhiliste toetuste saajate rühmade ja toetuste liikide kaupa; RTJ 15 § 61

Raamatupidamise aastaaruanne- lisad (3) (g) ühingu või asutuse poolt oma liikmetele vahendatud teenuste maht ja summa põhiliste teenuste liikide kaupa (näiteks korteriühistu poolt vahendatud kommunaalmaksed kütte, vee, prügiveo ja muude teenuste eest); RTJ 15 § 61

Raamatupidamise aastaaruanne- lisa sihtotstarbelised tasud, toetused Korteriühistu on laenu taotlemisel ja tagasimaksmisel vahendaja korteriomaniku ja panga vahel 1) Elamu remonditööde teostamiseks saadud pangalaen kajastatakse laenunõudena korteriomanike vastu 2) Vastavalt üldkoosoleku otsusele võetakse parendused arvele, määratakse amortisatsiooni summa aastas

Korteriühistu juhatuse liikme tasustamine Mittetulundusühingute seadus § 281. Juhatuse liikme tasustamine (1) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. (2) Üldkoosolek peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele mittetulundusühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja mittetulundusühingu majandusliku olukorraga.

Korteriühistu revisjon Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Kuidas on korteriühistu põhikirjas? Mittetulundusühingute seadus § 34 lg 1

Korteriühistu järelevalve- Korteriomandi- ja korteriühistuseadus alates 01. 2018 Järelevalvele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse §-s 34 sätestatut. KRt. S § 49 Järelevalve

Korteriühistuseadus – viivis 2017 Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0, 07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistuseadus § 7 lg 4

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus alates 01. 2018 Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamine (1) Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. (2) Kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel. KRt. S § 42.

Võlaõigusseadus § 113. Viivis (1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Võlaõigusseadus- viivis § 94. Intress võlasuhtes (1) Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Korteriühistuseadus kuni 31. 12. 2017 Korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest. § 8 lg 1

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KRt. S) § 48. Reservkapital Korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek. Seletuskirjast seaduse eelnõule: Eeskujuks on KÜS § 8 lg 1, senise osakapitali asemel on korteriühistul eelnõu kohaselt kohustuslik reservkapital. See termin vastab paremini selle kapitali tähendusele.

Korteriühistu revisjon- põhivara RTJ 5 Põhivara arvele võtmise alampiir Raamatupidamise sise-eeskirjad Aastaaruande lisa: arvestuspõhimõtted