Protsesside haldamine ja sisseostu strateegiad Olev Tru http

Protsesside haldamine ja sisseostu strateegiad Olev Tõru

http: //findarticles. com Ettevõtte majandustegevus jaguneb logistika seisukohalt kolmeks: SISENDLOGISTIKA 2. TOOTMINE 3. VÄLJUNDLOGISTIKA Kulusid on võimalik kokku hoida, kui seostada sisendpool – materjalihaldamine, ja väljundpool – füüsiline jaotus, st vaadelda logistilises ahelas toimuvat kui tervikut. 1.

Materjalihaldamist ja füüsilist jaotust iseloomustavad tegurid Minevik Olevik, tulevik Turg Müüja turg, madal konkurents, piirarud eksport Ostja turg, elav konkurents, globaalsusele orienteeritud Tooted Väike sortiment, pikk eluiga, madal tehnoloogia Lai nomenklatuur, lühike eluiga, kõrgtehnoloogia Tootmine Täiskoormus, madal paindlikkus, suured partiid, pikk läbimisaeg, madalad üksikelemendi kulud; tehti ise, selle asemel et osta Täiskoormus, kõrge paindlikkus, väikesed partiid, lühike läbimisaeg, madal kogukulu; osteti, selle asemel et ise teha Teenindustase Madal teenindustase, suured laovarud, Kõrge teenindustase, väikesed aeglane logistiline protsess, madal transpordi laovarud, kiire logistiline kiirus protsess, kõrge transpordi kiirus (v. a ummikliiklus) Infotehnoloogia Käsitsi andmetöötlus, paberlik asjaajamine Elektrooniline andmetöötlus, paberita asjaajamine Ettevõtte strateegia Tootmisele orienteeritud Turule orienteeritud

Sisendlogistika Tehakse vahet soetamise eri terminite vahel: -Omamine (procurement), ka hankimine, kaubaga varustamine, kasutatakse riiklikus ringluses -Tarnimine (supplying), kauba hankimine, varustamine -Hankimine (purchasing), ka ostmine, materiaalne varustamine, kasutatakse tootmises -Ostmine(buying), kasutatakse jae- ja hulgikaubanduses

Soetamine algab hankevajaduse kindlaksmääramisest Hankimist tuleb planeerida, eesmärgid peavad olema selged Hankeotsused puudutavad põhiliselt transporti ja laomajandust

Hankestrateegia kujundamisel tuleb võtta arvesse 1. siirdamist vajava kauba a) nomenklatuuri, st langetada otsus, mida osta ja mida valmistada ise (ettevõte peab keskenduma oma põhitegevusele) b) koguseid (hankepartiide suurust) 2. 3. 4. 5. siirdamise lähte- ja sihtkohta hangete aega säilitamist vajavaid kaubakoguseid tarnijate iseloomu ja arvu. Eesmärk on leida niisuguseid partnereid, kes toetavad ja täiendavad ostja põhioskusi

Arvestada järgmisi põhimõtteid: 1. Kasutada partnerlust või konkurentsi. Partnerlus, kui selle läbi saadakse lisakasu või kui turg ei paku soovitud toodet või panna kauba pakkujad/tarnijad võistlema 2. Otsustades arvestada müüja omadusi, st hinnata • • • pakutava toote kvaliteeti müüja usaldusväärsus müüja võimsusi finantsküsimusi. müüja asukohta

Jaotus kui koostöö kaks tasandit 1. eelduste loomine ehk organisatsioonide integreerimine 2. realiseerimine ehk tegevuse koordineerimine, • Integreerumine loob eeldused koostööle, mille tulemuslikkust saab tõsta koordineerimisega

Olulise märksõnad väärtusketi haldamisel 1. Innovatsioon 2. Tootmine 3. Koopereerumine 4. Infosiirdamine kiirenemine 5. Väärtusketi nõudluse järgi juhtimine ehk tõmbamise põhimõte

Nõudluse järgi juhtimine 1. kiire reageerimine nõudlusele 2. kiired ja sageli korduvad toimingud 3. kuluefektiivsuse kontroll väärtusahela eri 4. 5. 6. 7. 8. 9. järkudes jaotus kulgeb lõpp-punktini koos vahendajatega laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel kogu väärtusahelat kattev sidesüsteem jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, mitteveokulude põhjustajaks logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt (Soomes) võtmeteguriks on lõpptarbija

JIT-kontseptsioon 1. 0 laovarud 2. lühike läbimisaeg 3. väike, sage täienduskogus 4. kõrge kvaliteet, 0 defekti

Strateegiline allianss ja partnerlus 1. on eesmärgiks kogukulu (mitte hinna) 2. 3. 4. 5. 6. vähendamine valitseb mõlemapoolne usaldus ja avatus vähendatakse tarnijate arvu (2 tarnijat/ tooterühmale) suheldakse eri tasandite vahel (ülem- ja keskastme juhid ning tootva poole inimesed kohtuvad, mitte ainult ostja ja müüja) osalevad tarnijad toote muutmisel või uue toote arendamise algstaadiumis arendatakse süstemaatiliselt ühistööd

Partnerlus kui tegutsemise mudel 1. partnerlus on vaid üks materjalihaldamise viise, üks hankestrateegia 2. partnerlus valitakse vaid siis, kui mingi muu hankestrateegia hästi ei toimi 3. kõikidega ei saa olla partnerlussuhetes, · ei jätku aega ressursse · sellest ei ole samavõrd kasu, kui on kulu · ei ole eeldusi partnerluse tekkeks

Partnerluse eeldused • vanade tegutsemisviiside unustamine enne uute pealetungi • mitmetasandilised kontaktid • ühistöö kogemused • konkreetne vajadus • ostja ja pakkuja/tarnijaeesmärkide kokkusobivus • teineteise äritegevuse mõistmine • mõlemapoolne kasu • mõlemapoolne kompetentsus

Outsourcing logistikas Logistikateenuste osutamise areng jaotub nelja ajajärku Aastad 1950 -1970 1 PL (First Part Logistics) asutusesisene (insourcing) logistikateenus. Ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. 2. Aastad 1970 -1985 2 PL (Second Part Logisics) -logistiliste teenuste allhange 3. Aastad 1985 -2000 3 PL (Third Part Logistics) -logistiliste teenuste outsourtsing (väljavalik, sisseost). Ettevõtted ostavad spetsialiseerunud ettevõttelt 4. Aastad 2000 -2020 4 PL (Fourth Part Logistics)- logistiline integratsiooon. Ettevõte ostab sisse kõik logistika teenused ehk teisisõnu nii logistiliste protsesside juhtimine kui füüsilised toimingud antakse üle nn neljandale osalisele. 1.

Põhjused sisseostmiseks: 1. kulu kokkuhoiu vajadus, ressursside ja tööaja sääst 2. parem kvaliteet. Need, kellelt teenust ostetakse, on oma ala meistrid 3. piisavalt suure tootmisvõimsusega tarnija vajadus

Ostuteenusest saadav kasu 1. võimaldab keskenduda põhitegevusele 2. võimaldab tegutseda ettevõttel, kelle toimingute mahud ei ole piisavad laopindade või veokite omamiseks 3. vabastab põhi- ja käibekapitali, mida saab investeerida põhivaldkonda 4. 3 PL teenuste pakkuja, kel on paremad võimalused operatsioone arendada, kasutab vahendeid efektiivsemalt

4 PL kontseptsioon pakub tarneahela integreerimisel järgmisi võimalusi: 1. Tulude suurenemine 2. Operatsioonikulude vähenemine 3. Inimkapitali (tööjõukulud) vähenemine 4. Seotud kapitali (transpordivahendid, laod seadmed, jne) vähenemine