NEOKLASSITSISM AEG Esimese maailmasja jrel 1920 1940 a

NEOKLASSITSISM AEG – Esimese maailmasõja järel (1920. – 1940. a)/ Pärast Esimest maailmasõda ♫I. STRAVINSKI. SÜMFOONIA KOLMES OSAS

NEOKLASSITSISM MÄÄRATLUS neoklassitsism (kreeka keelest – neo/uus, classikus/klassikaline ehk eeskujulik) on termin, mille all mõeldakse uus mõtteviis, kunstivool, millele on iseloomulik varasemate stiilide taaselustamine

NEOKLASSITSISM l l l l ISELOOMULIKUMAD JOONED – muusika harmoonia orkestratsiooni üldine lihtsustamine temaatilise materjali lakoonilisus lühikesed meloodiad tundelistest äärmustest loobumine impressionismile iseloomulikust kõlakoloriidist loobumine selge meloodiline joon vormi klassikaline ülesehitus

NEOKLASSITSISM l l NEOKLASSITSISM TEISTES KUNSTIDES – kujutavasse kunsti tungisid joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid tekkis uus stiil – kubism maalikunstis toimus samasugune stiliseerimine nagu muusikas (Picasso – Velazquez, Ingres) neoklassitsism kui stiil ei jätnud kujutavasse kunsti märkimisväärseid jälgi

NEOKLASSITSISMI ESINDAJAD ERINEVATES KUNSTILIIKIDES l Muusikas – Igor Stravinski / Игорь Стравинский, Sergei Prokofjev / Сергей Прокофьев, Paul Hindemith / Пауль Хиндемит, Francis Poulenc / Франсис Пуленк jt

♫Paul Hindemith Sonaat altviiulile ja klaverile 1. osa (№ 1, F-duur, op. 11 № 4)

Maalikunstis – Pablo Picasso / Пабло Пикассо, Fernand Leger / Фернанд Легер, Georges Braque / Жорж Брак

♫Francis Poulenc Stabat mater

IGOR STRAVINSKI (1882 1971) ♫I. STRAVINSKI. BALLETT “AGON”, CODA

Vene helilooja Igor Stravinski sündis 1882 aastal Peterburi lähedal, Oraniembaumi linnas, mis nõukogude ajal nimetati ümber Lomonossoviks. l Tema isa - Fjodor Ignatjevitš Stravinski oli Peterburi Mariinski Ooperiteatri laulja ja ema Anna Kirillovna laulis, mängis klaverit ning oli oma mehe kontsertmeistriks ning heaks nõuandjaks. l

l Perekonnas oli veel kolm poega, kuid vaatamata sellele, tundis Igor Stravinski lapsepõlves end üksikuna, sest vanemate vendade – Romani ja Juriga polnud tal suure vanusevahe tõttu piisavalt kontakti. Ka vanemad olid rohkem teineteisele pühendunud. See selgub ka helilooja mälestusest isa kohta: “Hellust ta avaldas ainult siis, kui ma olin haige”.

l Gümnaasiumis õppis Stravinski keskpäraselt, aga pidas väga tähtsaks Anton Rubinšteini andeka õpilase – L. Kašperova eratunde klaveris. Lapsepõlvest saadik meeldis Stravinskile väga vene muusika ning tänu isa elukutsele, külastas ta tihti teatrit. Esimesest teatrikülastuse kohta 9 -aastase poisina, on ta märkinud: “Võib kujutada ette minu rõõmu, kui mind esimest korda teatrisse võeti, kus lavastati ooperit, mis oli mulle tuntud juba klaviiri kaudu. Selleks ooperiks oli «Elu tsaari eest» . . .

l Umbes samal ajal ma kuulsin ka Glinka teist ooperit – «Ruslan ja Ljudmilla» . See oli pidulik lavastus ooperi viiekümnenda aastapäeva puhul. Minu isa esines Farlafi rollis, mis oli tema repertuaaris üks parimaid rolle. See õhtu oli minu jaoks väga mälestusväärne ja mitte ainult sellepärast, et ma olin muusikast vaimustuses – muusika ajas mind hulluks sõna tõsises mõttes, kuid ka sellepärast, et mul õnnestus näha fuajees P. I. Tšaikovskit – vene publiku jumalat, keda ma polnud varem kohanud ja keda ma saatuse tahtel kunagi hiljem enam ei näinud. . . ”

♫M. Glinka Ooper «Ruslan ja Ljudmilla» avamäng

1897 suri Stravinski vend – iludus Roman, kes oli 21 aastat vana. Viis aastat hijem aga sarkoomi tõttu isa Fjodor Stravinski. Igori ema – Anna Kirillovna elas koos oma geniaalse pojaga ja suri 1939 aastal 85 aastasena. l 1900 aastal hakkas Igor Stravinski õppima Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas. Siin ta tutvus Nikolai Rimski. Korsakovi poja Vladimiriga, kelle kaudu tekkis reaalne võimalus näidata suurele heliloojale oma esimesi muusikateoseid. l

l Rimski-Korsakov veenis Stravinskit mitte konservatooriumi astuma, vaid pakkus talle eratunde. Stravinski oli väga mõjutatud oma pedagoogist ning suhtus temasse kui isasse (“. . . Vähesed olid mulle nii lähedased kui Rimski-Korsakov, eriti peale isa surma, ta sai minu jaoks kasuisaks. . . ”) ja pühendas oma Esimese Sümfoonia «oma kallile õpetajale» .

♫I. Stravinski. Esimene sümfoonia – IV. osa Finaal. Allegro Molto

l 1906 aastal Igor Stravinski abiellus – tema naiseks sai Jekaterina Nosenko, kelle heatahtlikkus ja südamlikkus vallutas kõik perekonnaliikmed. Sellest abielust sündis neli last. Samal ajal toimus sündmus, mis määras helilooja elu – «Vene hooaegade» korraldaja Pariisis, kirjandus- ja kunstiühingu «Kunstimaailm» esimees Sergei Djagilev tellis Stravinskilt esimese balleti ( «Tulilind» oli esialgu tellitud Ljadovilt, kuid haiguse tõttu ta ei saanud balletti kirjutada ja Djagilev pakkus seda noorele ja energilisele muusikule – Igor Stravinskile).

l Enne esimest maailmasõda kolis Stravinski koos oma suure perekonnaga välismaale. Ta elas Šveitsis, Prantsusmaal. Sellel perioodil ta kirjutas samuti väga palju ning enamik tema teostest lähtub Venemaast – vene folkloorist (“. . . Mul oli väga raske isamaast kaugel olla ning ainult vene rahvaluule lugemine, millesse ma süvenesin, lohutas mind ja tõi mulle rõõmu. . . ”).

♫I. Stravinski. Ballett «Petruška» vene tants

l 20 ndatel ja 30 ndatel aastatel aga sai helilooja stiili aluseks «korra ja distsipliini» otsingutel leitud neoklassitsism ning Igor Stravinskist sai selle stiili liider. «Vana kunsti» harmoonilisust taastasid paljud heliloojad: prantslased Lullyt ning Couperiit, itaallased Vivaldit ja Scarlattit, sakslased Bachi, Händelit, Mozartit. . .

l Stravinski aga oli universaalne, sest ta kasutas oma loomingus vabalt erinevaid «võõraid mudeleid» , mis ärritas pahasoovilikke. Nemad nimetasid heliloojat «vana muusika restauraatoriks» . ♫I. Stravinski. Ballett «Pulcinella» - avamäng

1939. aastal otsustas Stravinski erinevatel põhjustel kolida Ameerikasse: l a) 1938 suri ta vanem tütar Ljudmilla, 1939. aastal aga ema ja 1940. aastal ka naine; b) Harvardi Ülikooli kutse lugeda loenguid muusikaesteetikast. (Selle kursuse tulemuseks sai hiljem raamat, mis ilmus «Muusikalise poeetika» nime all ning c) algas Teine Maailmasõda ja Euroopasse jääda oli väga ohtlik. Stravinski alustas oma elus uut perioodi, asus elama Hollywoodi, abiellus Vera de Bosse’ga ning hakkas looma uusi muusikateoseid ameerika «kunstikliima» mõju all. Ilmuvad džässkultuuri järgivad muusikapalad. l

l Alates 1954. aastast, mil on kirjutatud Septett, kasutab helilooja dodekafoonia tehnikat, mille loojaks peetakse Arnold Schönberg, kellega Stravinski katkestas suhted 1925. aastal, kui viimane lubas endale avaldada satiirilise arvamuse Stravinski kui neoklassitsisti suhtes. Dodekafoonia ehk seeriatehnikas loodud muusikateoste kõrval ilmuvad ka teistes stiilides ja žanrites teosed, sh on ka sakraalmuusika ja ameerika presidendi J. F. Kennedy mälestuseks kirjutatud Eleegia.

♫I. Stravinski. Eleegia

l 1962. aastal külastas Stravinski NSV Liitu, kus andis mitu autorikontserti. Helilooja Andrei Ešpai küsimusele, miks Stravinski kontserdiplaan on nii tihe, vastas maailmakuulus meister: “Armas sõber, ma tahan surmani elada mitte suremas olla. . . ”. Igor Stravinski suri 1971. aastal New Yorgis ning on maetud Veneetsiasse, Sergei Djagilevi kõrvale. Ta hauakivi peal on ainult nimi ja väike rist. Eluaastad puuduvad. Huvitav, kas see võib tähendada, et ta elas väljaspool aega?

♫ I. Stravinski. Psalmide sümfoonia prelüüd

♫I. STRAVINSKI. SÜMFOONIA IN C (KOOS STRAVINSKI KOMMENTAARIDEGA)