MAAILM ESIMESE MAAILMASJA EEL Inimkonna edusammud ja probleemid

MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA EEL

Inimkonna edusammud ja probleemid 20. saj algul

Poliitiliste voolude väljakujunemine XIX ja XX sajandil. Vool Kihid, kelle hulgas Põhivaated poliitilisele vool levis ja ühiskondlikule korraldusele Eesmärkide saavutamise teed Konservatism ehk vanamoelisus ehk alalhoidlikus Napoleoni vastased, aadelkond, vaimulikkond Rõhk ajaloolisel järjepidevusel: “olgu nii kuis oli” Feodaalkorra, absolutismi, valitsejate, aadli ja kiriku keskaegsete õiguste kaitse. Liberalism ehk vabameelsus Jõukamad ja haritumad kodanikud Piiramatu kuninga vastased; konstitutsiooniline monarhia kahekojalise parlamendiga Üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus; võimu lahutamine kolmeks Sotsialism Linna tööliskond, proletariaat Majandus allutada kogu ühiskonnale, rahvusluse eitamine, põhihuvid tööstuses Maaomandi natsionaliseerimine, klasside vahelise võitluse õhutamine

Eurotsentristlik maailm n Enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks

Euroopa tsivilisatsiooni tunnused: isikuvabadus n inimeste võrdsus n eraomand n turumajandus n rahva suveräänsus n demokraatia n usk inimmõistusesse n

Euroopa ideoloogia n Ideoloogiaks natsionalism ja usk progressi. Teaduse ja tehnika areng. See omakorda suurendab usku progressi. Inimesed muutusid palju liikuvamaks. Pani aluse raudteede rajamine. Oli võimalik ühest riigist teise minna. ilmuvad trammid, metrood. Tulevad autod. Teed muutusid paremaks, asfalteeriti teid. Lennunduse algus. Uued tehnoloogiad viivad revolutsioonile ehituses. Oli võimalik pilvelõhkujaid ehitada kasutades raudbetooni. Inimesed saavad osa erinevatest mugavustest: elektri kasutuselevõtt, tsentraalne vesi ja kanalisatsioon, keskküte. Info kättesaadavus paraneb. Leiutatakse telefon. Tekib uus meelelahutus- kino.

Tööstuse areng Euroopas n Tööstuse areng toob kaasa muutused ühiskonnas. Agraarühiskond (suurem osa rahvastikust on seotud põllumajandusega) muutub industriaalühiskonnaks (inimesed on hõivatud vabrikus). tagajärjeks on urbaniseerumine e linnastumine. Linnastumine toob omakorda kaasa muutusi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletariaadi. Kõige suurem linnastumine oli Inglismaal, USAs, Saksamaal, Prantsusmaal. Venemaa jääb aga agraarmaaks. Tekib nähtus nagu slummistumine, mis tähendab vaeste linnaosa. Ülerahvastatus, tekib kuritegevus, halvad sanitaartingimused. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused.

Eluolu 20. saj algul n Tööstuse arengu kiirenemine Lääne-Euroopas ja USA-s Agraarühiskonna lagunemine Urbaniseerumine Demograafiline plahvatus n Tööpuudus ja kuritegevus, probleemid hügieeniga n Kujunes massikultuur Kasvas tarbeesemete kättesaadavus seoses konveiersüsteemi kasutuselevõtuga n n

Töölisliikumise kujunemine ja kasv n Töölisklass (e proletariaat) Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine. n Töölisliikumise peamisteks vormideks olid: n streigid ja meeleavaldused. töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust muutes (sotsiaaldemokraatlik arusaam). kehtiva poliitilise süsteemi purustamine ülestõusu või revolutsiooniga ning proletariaadi diktatuuri kehtestamine (marksistlik arusaam). n n n

Rahvusküsimuse teravnemine n n n Rahvusluse (e natsionalismi) võidukäik algas koos SPR -ga Rahvuslaste eesmärgid: Samast rahvusest elanikkonnaga väikeriikide ühendamine (nt Itaalia ühendamine 1870; Saksamaa ühendamine 1871). Impeeriumites vähemusrahvuste eraldumispüüdlused (nt Türgis, Venemaal, Austria-Ungaris). Laialdase autonoomia saavutamine (nt iirlaste võitlus home rule`i eest). Tagajärjed: šovinism (e suurrahvaste natsionalismi), genotsiid e mingi rahvuse või religioosse rühma tahtlik ja füüsiline hävitamine

Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul

Koloniaalvallutused ja imperialism n n Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all Koloniaalvallutused algasid 15. sajandi lõpul, aktiviseerusid 19. sajandil Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Imperialismi ajastuks loetakse 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algust. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses algas ka vastupidine protsess - seniste koloniaalvalduste iseseisvumine (nt Inglise kolooniate iseseisvumine Ameerikas ja USA teke; endiste Hispaania kolooniate iseseisvumine Ladina-Ameerikas).

Eurooplaste asumaad Aafrikas 1914

Koloniaalvallutused ja imperialism Miks kolooniaid vallutati: n n n Majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). Liigse rahvastiku väljaviimiseks. Kolooniate omamine oli prestiižne. Vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). Valitseja (ka eliidi või rahvuse) auahnus. Rassiline kõrkus (arvamus, et pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama) ja soov pärismaalasi tsiviliseerida.

Vastandlike sõjalis-poliitiliste liitude kujunemine n Inglismaa ja Saksamaa vastuolud Kolmikliit Antant 1879 sõlmiti Saksamaa ja Austria-Ungari liiduleping 1894 – sõlmiti Venemaa ja Prantsusmaa liiduleping 1904 – Prantsusmaa ja Inglismaa 1882 – Itaalia ühines Saksa leping (Entente cordinale e “südamlik kokkulepe”). Sellega jagati ära ja Austria-Ungari liiduga mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas 1907 – Inglismaa ja Venemaa leping. Jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel

Konfliktikolded Esimese maailmasõja eel Esimene Maroko kriis (1905 -1906) n Teine Maroko kriis (1911) n Bosnia kriis (1908) n Esimene Balkani sõda (1912 -1913) n Teine Balkani sõda (1913) n

Täida tabel 20. saj alguse konfliktide kohta Kriis I Maroko kriis Bosnia kriis II Maroko kriis I Balkani sõda II Balkani sõda Toimumise aeg Osapooled Põhjused Tulemused

Esimene Marako kriis (1905 -1906). n n Prantsusmaa tahtis hakata entente cordiale lepingut Maroko suhtes ellu viima ning alustas survet Maroko sultanile allutamaks riiki Prantsusmaale. Saksamaa sekkus kriisi, nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos ja lubas kasutada sõjalist jõudu. Samas tegelikult kumbki suurriik sõda veel ei soovinud: Saksamaa kartis Inglismaa ja Venemaa liitumist Prantsusmaa poolel; Prantsusmaa kartis alustada sõda, kuna liitlane Venemaa oli seotud sõjategevusega Jaapani vastu ning sõja kandumist Aafrikast Mandri. Euroopasse. 1906 toimus konverents Maroko küsimustes, kus otsustati säilitada Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Kõigil suurriikidel olid võrdsed võimalused majanduslikuks suhtlemiseks Marokoga.

Teine Maroko kriis (1911). n 1911 puhkes Marokos ülestõus, millele Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega, tuues ettekäändeks oma alamate kaitsmise. n Saksamaa saatis vastuseks Prantsusmaa tegevusele Maroko rannikule oma suurtükipaadi “Panter” (“Saksamaa pantrihüpe”), avaldamaks prantslastele survet. n 1911 toimusid Maroko küsimuses Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale kompensatsiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse Kongot. n Inglismaa lubas võimalikus sõjas Prantsusmaad toetada, mille tõttu olid sakslased sunnitud tagasi tõmbuma ja said tükikese Kongost (valdavalt kõlbmatud sood ja padrikud). n Maroko sattus Prantsusmaa protektoraadi alla (riikliku sõltuvuse vorm, millega tugevam riik surub nõrgemale peale kaitselepingu).

Bosnia kriis (1908). n n n 1908 Austria-Ungari annekteeris (e liidendas vägivaldselt) Bosnia-Hertsegoviina, mis kuulus ametlikult küll Türgile, ent oli reaalselt Austria-Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all juba alates 19. sajandi lõpukümnenditest. Sellega vallandus Bosnia kriis. Antanti riigid, eriti Venemaa annektsiooniga nõustuda ei tahtnud, ent võimaliku sõja hoidis ära Saksamaa toetus Austria-Ungarile.

Esimese Balkani sõja (1912 -1913) ajendiks oli Itaalia Türgi sõda (1911 -1912). n n n Nähes Türgi nõrkust, tahtsid Balkani riigid seda ära kasutada ja haarata enese kätte slaavi ja albaanlaste alasid. Venemaa toetas Balkani riike, sest tahtis suurendada oma mõju Balkanil ja kasutada sealseid riike ära surveks Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. 1912 puhkes sõjategevus Türgi vastu. Türgi vastasesse koalitsiooni kuulusid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro. Türgi sai ruttu lüüa ja 1913 Londonis sõlmitud rahu tulemusena kaotas enamuse Balkani poolsaare valdustest ning pidi leppima Albaania iseseisvumisega.

Teise Balkani sõja (1913) põhjuseks oli esimese sõja võitjate suutmatus kokku leppida vallutatud alade jagamises. n n n Bulgaaria vastusid välja Serbia, Kreeka; hiljem ka Rumeenia ja Türgi. Bulgaaria sai lüüa ja 1913 Bukaresti rahuga kaotas Bulgaaria Esimeses Balkani sõjas võidetud alad ja lisaks sellele ka osa oma põlisaladest. Balkani sõdade tulemusena tugevnes Serbia riik, mis taotles poolsaarel Suur-Serbia riigi loomist. See suurendas Serbia pinged Austria-Ungariga, kes samuti üritas laieneda Balkani slaavi alade arvelt. Probleemi teravdasid omakorda Serbia liidusuhted Venemaaga ja Austria-Ungari liidusuhted Saksamaaga. Balkani poolsaart on nimetatud ka püssirohutünniksriikide omavahelised liidusuhted vallandada väikesest konfliktist suure sõja.