Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940 1955 1940 lpetati kikide

Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940 -1955

• 1940 lõpetati kõikide omariikluse ajal tegutsenud organisatsioonide ja seltside tegevus • Koorimuusika polnud Venemaale omane - kadusid vastavad organisatsioonid • Haridus - Tallinna konservatoorium (kaotati õppemaks, nõudlikumad programmid) • Mobilisatsioon Nõukogude armeesse; evakueerimine tagalasse – Jaroslavli kunstiansamblid (Ernesaks, Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm jt)

• Teine osa jäi kodumaale; püüti kultuurielu jätkata • 1944. a. 9. märts Tallinna pommitamine; Estonia maja hävimine • Massiline kodumaalt lahkumine (Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets jpt) • Eesti muusika eksiilis (“Kõik ilmalaanen laiali”; “Katkenud laulukaar”) • Ludvig Juht; Miliza Korjus, Käbi Laretei, Eduard Tubin, Naan Põld, Roman Toi jt)

• 1947 laulupeol nõukogulikud laulud • 1948 n-ö puhastuslaine; kõik olnu tehti maatasa; seda peeti formalistlikuks ning lääne ees lömitamiseks jne; arreteerimised, vallandamised (Saar, Kreek) • Kaotsi läks terve põlvkond muusikuid; ka järgneval põlvkonnal polnud kerge • Ime, et rahvuskultuurist midagi alles jäi! • Loomingu eesmärgiks “nõukoguliku elu kajastamine” • Kunst olgu “sisult sotsialistlik” ja “vormilt rahvuslik”; vokaalsümfooniline žanr, massilaul

Gustav Ernesaks (1908 -1993) • Koorijuht, helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik; laulupidude grand old man; Laulutaat • Eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja • Tallinna konservatoorium (klaver, orel, muusikapedagoogika, kompositsioon) • 1944 asutas RAM-i (tänane Rahvusmeeskoor) • Töö konservatooriumis

• Loomingus üle 300 koorilaulu, soololaule, lastelaule • Kõlapilt romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud • “Mu isamaa on minu arm” (4. märts 1944) – laulupidude hümn, vabadusihaluse sümbol nõukogude ajal • “Sireli, kas mul õnne”, “Meelespea”, “Helin”, “Sinu aknal tuvid”, “Päike vajus pärnapuule”, “Hakkame, mehed minema” jt. • Ooperid (“Tormide rand”)

• • • Eugen Kapp Edgar Arro Lydia Auster Villem Kapp Hugo Lepnurm

1960. aastatel alustanud heliloojad

Ester Mägi (1922) • 16 -aastasena klaveriõpingud; hiljem kompositsioon Tallinna Riiklikus konservatooriumis (Mart Saar); täiendas Moskvas • 1954 -1984 TK teoreetiliste ainete õppejõud • 1999 Muusikaakadeemia audoktor

Looming • • Arvukas, žanrite poolest mitmekesine Iseloomulik kammerlik väljenduslaad Rohkem kammermuusikat ja koorilaule Allikaks sageli rahvaviisid; saab siit algimpulsi, edasi laseb mõttel lennata • Avab rahvaviisi hapra, lüürilise külje; jutustav • Lüürilne

• Stiili poolest küll vaoshoitud, kuid ilmekas; tundeline, kuid ilma suurte tundepuhanguteta. Tema vaikne kurbus võib ometi ulatuda traagiliste toonideni. • Lepo Sumera on võrrelnud tema muusikat pitsiga - teos võib kõlada ajaliselt küll kaua, ometi on selle iga hetk läbi töötatud ja tunnetatud. Iga keerd on eraldi, hingestatult, "käsitsi" tehtud, alati maitsekas ja väga hoolikalt viimistletud.

• Sümfooniline teos “Bukoolika” – põhineb karjaseviisidel • Klaveripala “Vana kannel” • Koorilaulud “Laulikutele”, “Viru lauliku mõtted”, “Mõtisklused”, “Murdunud aer” (MK); “Vahtralt valgõ pilve pääle” (NK) • Tuntus ka välismaal

Veljo Tormis (1930) • 7. august 1930 Kuusalu; lapsepõlv Vana. Vigalas • Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soomeugri rahvaste folkloori. • 1943 alustad oreliõpinguid, oli sunnitud lõpetama; kompositsioon; edasi Moskvas; nõuti rahvuslikku määratlemist loomingus

• 1956 -60 TMKK, Loominguring • Jätkus folkloorihuvi; murrangiline hetk 1958 suvel Kihnu pulmas; hakkas süstemaatiliselt uurima • 1972 “Rahvalaul ja meie”; propageerib regilaulu tänini • 1969. aastast vabakutseline helilooja; aastaid oma valdkonnas sõltumatu liider; üks tunnutstatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas; paljudele eeskujuks • EMTA õppejõud

Looming • Algusaastad täis otsinguid (kammerooper “Luigelend”); “Hamleti laulud”; “Maarjamaa ballaad”, “Looduspildid”; “Järv tare taga” • Tormis tõi eesti muusikasse modernse helikeele; dodekafoonia, klastrid • Alates 1960. aastatest süveneb huvi folkloori vastu • Suurem osa loomingust tugineb läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile

• Hiidtsükkel “Eesti kalendrilaulud” (1961) • “. . . mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind". • See tähendab, et rahvamuusika pole Tormisele eneseväljendamise vahendiks, vaid vastupidi - tema tunneb kohustust vahendada rahvamuusikat, selle vaimu, mõtet ja vormi. Oma teostes püüab Tormis regilaulu algset kuju võimalikult terviklikuna säilitada ning üksnes täiendab seda.

• 1970. aastail kujunes välja omalaadne soomeugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil • 1 -häälsed rahvaviisid sünnivad ümber mitmehäälseks kooriteoseks • 2 kihti: rahvaviis ja nn saatev foon • Paralleelsed intervallid, akordid, klastrid • 1970 -1989 “Unustatud rahvad”: “Liivlaste pärandus”, “Vadja pulmalaulud”, “Isuri eepos”, Ingerimaa õhtud”, “Vepsa rajad”, “Karjala saatus” • Kantaat “Laulu algus”

• 1970. -80. “Raua needmine”; “Pikse litaania”; • Kantaat-ballett “Eesti ballaadid” (regilaul ja tants) • “Neli kildu”, “Kümme haikut”, “Kolm lille” • “Stagna-aja laulukesed” • Muusika filmidele “Kevade”, “Suvi”, “Indrek”, “Naine kütab sauna” jt.

Anti Marguste (1931) • Õppis majandust (TPI); hiljem TRK (Mart Saare viimane õpilane) • Huvi rahvalaulu vastu, kuid käsitlus Tormisest erinev (võtab regilaulust üksikuid elemente) • “Laulame küla ligida” ; “Meestetoonid”, “Naistetoonid”, “See on Eesti”; “Red Data Book”; 6 sümfooniat jpm.