Innovatsiooni liigid sihid ja tugissteem Innovatsiooni tinglikud philiigid

Innovatsiooni liigid, sihid ja tugisüsteem

Innovatsiooni tinglikud põhiliigid • Tooteinnovatsioon on uue või siis omaduste ning kasutusalade poolest oluliselt täiustatud kauba või teenuse juurutamine.

Toote tasandid Garantii tingimused Toote omadused Järelteenindus/ hooldus Kättetoimetamine Kvaliteedi näitajad Paigaldus/ installatsioon Pakend Stiil/disain Margi tunnused/ bränd Laenutingimused/ krediit Konkreetne toode Laiendatud toote tasand

Teenuse kontseptsioon Ligipääsetavus/ kättesaadavus Koostoime Võimaldavad Toetavad Teenuse protsessi Funktsionaalse kvaliteedi määratlejad Tegurid, mis määravad tehnilise kvaliteedi Kliendi osalemine/ osavõtt Grönroos 2002 Kujundatud vastavalt kliendi vajadustele vastavate hüvede kohaselt. Suunab ülejäänud komponente

Innovatsiooni tinglikud põhiliigid • Protsessi-innovatsioon on uue või oluliselt täiustatud tootmis- või kohaletoimetamismeetodi rakendamine.

Innovatsiooni tinglikud põhiliigid • Turunduslik innovatsioon on uue turundusmeetodi rakendamine, mis hõlmab olulisi muutusi toote disaini või pakendi juures, toote jaotuses, toote tutvustamisel või hinnakujunduses.

Innovatsiooni tinglikud põhiliigid • Organisatsiooniline innovatsioon on uute organisatoorsete meetodite rakendamine ettevõtte äripraktikates, töökorralduses ja ettevõttevälistes suhetes. Töökorraldus tähendab siinkohal vastutuse ning otsustusõiguse jagamist töötajate vahel ning tööjaotust tegevusalade ja allüksuste siseselt ning vaheliselt, aga samuti tegevuste struktureerimist ja seostamist.

Uue toote innovatsioonid/kategooriad Uus maailmale Uus toote sari Uue toote kuus kategooriat Toote sarja laiendus Toote täiustamine Ümberpositsioneerimine Madalama hinnaga tooted

Innovatsiooni kui protsess n Innovatsiooniprotsess on millegi uue ja kasuliku ellurakendamiseks teostatavate läbimõeldud tegevuste ahel. Innovatsiooniprotsess 1. Võimaluste väljaselgitamine 2. Võimaluste seast valiku tegemine 3. Arendustöö ja testimine 5. Innovatsiooniportfelli juhtimine Joonis Innovatsiooniprotsessi etapid ja nende seosed 4. Tootmine ja turule viimine

Väärtusinnovatsioon Joonis. Väärtusinnovatsiooni põhiküsimused (allikas: Cleveland 2005).

Valdkondade ülene/Ümbermõtestav innovatsioon “Ford kasutas rohkem kui sajandipikkust arenduskogemust mehaanika vallas” Vahetatavad komponendid Üheotstarbeliselt mehaanikaseadmetelt (mehaanikasektorist) “Kui nad saavad sigu ja lehmi niimoodi tappa, saame ka meie niimoodi autosid teha” Pidev vooluliinitootmine (konservitööstusest) “Oma konveieri loomiseks saime me ideid Huettmann & Crameri viljakoveierilt ja Chicago õllepruulimiskojalt” Elektrimootorid (tekkiv tehnoloogia, mida polnud veel tootmises kasutatud) Koosteliini tootmine (tapamajadest, viljakuivatitest ja õllekodadest) FORDI MASSTOOTMISSÜSTEEM Perioodil 1908 -1914 Kasvas T-mudeli aas. Tane tootmine 6000 -lt 230 000 ühikuni. Hind langes $940 -lt $850 -ni. Fordi turuosa kasvas 10%-lt 46%-ni. Joonis. Ümbermõtestava innovatsiooni elemendid Fordi autotööstuses (allikas: Cleveland 2005).

Turgulõhestav innovatsioon Tegevustulemus Turgusäilitav innovatsioon Parema toote tootmine senisele turule Tegevusharu tegevustulemuste arengutee Hinnatundlik lõhestamine Madalamate kuludega teenuse pakkumine tarbijatele, kes ei vaja nii kõrget teenindustaset Uue turu tekitamisega lõhestamine Uute, seni mittetarbinud isikute kaasamine tarbijate sekka Aeg Joonis. Turgulõhestava innovatsiooni mudel(allikas: Cleveland 2005).

Innovaatilise loovuse komponendid Ekspert teadmised Loova mõtlemise oskused Motivatsioon Joonis. Innovaatilise loovuse kolm komponenti (allikas: Amabile, 1996).

Innovatsioon Eestis Kas mõtleme organisatsioonides piisavalt efektiivsusele? Kas meile meeldivad muutused ? Kui jah –miks siis see valdkond on varemeis? !

Põhjamaad innovatsioonipõhised majandused innovatsioonipõhised • Põhjamaade majandused on majandused • Rootsi mõnede hinnangute järgi liikumas sealt veelgi edasi, raskestidefineeritavasse arenguetappi (“jõukusepõhine majandus”) investeerimispõhise • Eesti majandus asub arengu etapil, arvestades majanduse kallinemist, peaks lähitulevikus hakkama üle minema innovatsioonipõhise arengu etappi

Kuidas jõuda selleni? • Mille abil tuli Soome edukalt lama-st välja?

Kuidas Soome muutus teadmuspõhiseks majanduseks? 1. Spetsialiseeruti high-tech ja R&D intensiivsele tootmisele millele eelnes oluline struktuurne muutus majanduslikes ja sotsiaalsetes struktuurides. 2. Hiljutised uuringud on näidanud, et juhul kui riigid saavad rikkamaks spetsialiseerumise kaudu, siis sektoraalne tootmine ja tööhõive muutub mitmekesisemaks 3. Vastupidiselt kõrge elatustasemega riikides toimub spetsialiseerumine kõrgtehnoloogiliste lahenduste tootmisele ja R&D intensiivsele tootmisele, mida iseloomustab kontsentreeritud sektoraalne spetsialiseerumine Need järeldused leiavad kinnitust Soome viimaste kümnendite arengus

Soome spetsiifilised omadused • Tugév heaolu riik, eriti tugev fookus haridusel • Fookus koordineerivatel poliitikatel mis toetavad valitsusagentuuride koostööd tootva sektoriga • Tugev fookus R&D ja innovatsioonil • Fookus tulevikul (tuleviku uuringutel)

Soome spetsiifilised omadused • Palju vähe-hõivatud kõrgetasemelist tööjõudu, kuna mitmete sektorite ärikeskkond halvenes • Tugevuseks ülikoolide ja uurimisasutuste infrastruktuur • Kiire reageerimine haridussüsteemi poolt, mis võimaldas vajaminevaid insenere, juhte ja oskustöölisi • Väliskapitali saadavus IKT sektoris kasvu finantseerimiseks • Riskikapitali saadavus ja valitsuse „seed funding“ start upidele ja seega uute ettevõtete teke IKT klastris

Strengths of Finnish economy • • • Advanced infrastructure Highly educated population Skilled and experienced labour force Most Finns speak English and Swedish Strong in science and technology (e. g. forestry and telecommunications) Political and social stability High standard of living and quality of life Unique natural environment Gateway between East and West Education systems

The world’s most competitive country Country Growth Competitiveness ranking 2003 among GCR 2002 countries Growth Competitiveness ranking 2002* Finland 1 1 (1) United States 2 2 (2) Sweden 3 3 (3) Denmark 4 4 (4) Taiwan 5 5 (6) Singapore 6 6 (7) Switzerland 7 7 (5) Iceland 8 9 (12) Norway 9 10 (8) Australia 10 11 (10) Japan 11 12 (16) Netherlands 12 13 (13) Germany 13 14 (14) New Zealand 14 15 (15) United Kingdom 15 16 (11)

Global Competitiveness Index 2010– 2011 1. Switzerland 2. Sweden 3. Singapore 4. United States 5. Germany 6. Japan 7. Finland 8. Netherlands 9. Denmark 10. Canada 11. Hong Kong SAR 12. United Kingdom http: //knowledge. insead. edu/innovation/th e-worlds-most-innovative-countries-theglobal-innovation-index-2013 -2525 http: //www. wipo. int/export/sites/www/free publications/en/economics/gii_2013. pdf http: //www. smartplanet. com/blog/smart-takes/top-10 -innovative-countries-denmarkleads-world-in-2010 -sweden-us-follow/13487

Some facts about the way to this position • The Institute for Management Development (IMD) ranks Finland second in the world and number one in Europe in overall competitiveness. Source: The Global Competitiveness Report Yearbook 2003 (2002 rankings are in the brackets) • Finland is a model example of the benefits of • globalisation, • transparency • and a working market economy in creating well-being. • The competitiveness is based on • expertise, • continued development • and controlled expenses. The high standard of education of the labour force combined with the high standard of technology is one of the strengths of Finnish industry. Today, Finland is one of the world’s richest and most competitive industrial countries.

Some facts about the way to this position • Finland joined the European Union in 1995. • Internationally, Finland is focusing on high technology, • especially information and communications technology. • The metals and electronics sector accounts for nearly half of the country’s industry. • The chemical industry is the third largest industrial sector with the manufacture of plastic products as one of the main areas. • More than half a million Finns are employed in the industrial sector. • In Finland, industry invests more in research and development than anywhere else in the world. For example, Nokia invests more than 10% of its turnover in research. Nearly 40, 000 industrial employees work in research and development.