Innovatsiooni juhtimine haridusasutuses Merle Lemberg MA Infoteadus Eesti

Innovatsiooni juhtimine haridusasutuses Merle Lemberg MA, Infoteadus Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, Teadur Tallinna Ülikool, koosseisuväline õppejõud Merle@eti. ee Merle Lemberg, MA

Teemad Innovatsioon ja infoühiskond Innovatsioon organisatsioonis Innovatsioon haridusasutuses – väljakutsed ja võimalused E-õppe roll õppetegevuses Kaasaegne õppeprotsess Õppiv organisatsioon Merle Lemberg, MA 2

Innovatsioon ühiskonnas Innovatsiooni mõiste – tänapäeval laienenud ja muutunud kogu ühiskonda kirjeldavaks uuendustegevuseks. Infoühiskonnas võib IKT rakendamist vaadelda kui ühte innovatsiooni[1] (uuendust, uuendamist), mille levikut, omaksvõttu jne mõjutavad samad seaduspärasused, mis teisi lähedase mastaabiga innovatsioone ühiskonnas. [1] Innovatsioon on ettevõtte poolt turule toodud uus või oluliselt täiustatud toode (kaup/teenus), samuti uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh turustus-, tarnimismeetodi vms) rakendamine ettevõttes. The Measurement of Scientific and Technological Activities. . . OECD, 2005. Merle Lemberg, MA 3

Innovatsiooni teooria – 3 lähenemisviisi Tehnoloogia- ja majanduskeskne tehnoloogiliste arengute uurimine ühiskonnas, riigi roll. Sotsioloogiline innovatsiooniteooria - uuenduste omaksvõtu arengule, millist rolli selle juures etendavad inimeste suhtlemismustrid, haridus, jõukus jt parameetrid. Organisatsiooniline innovatsioon Organisatsioonilise uuendamise käsitlused laiemas tähenduses (uuenduskliima, -koostöö, initsiaator. . . ) Uuenduste läbiviimise korraldus ja neid mõjutavad tegurid. Merle Lemberg, MA 4

Innovatsiooniga kaasatulek Inimesed võib jaotada gruppideks sõltuvalt nende innovatsiooniga kaasatuleku kiirusest: Innovaatorid/ initsiaatorid; Esmased kaasatulijad: Varajased kasutajad; Hilised kaasatulijad/ hilised kasutajad; Mahajääjad. Merle Lemberg, MA 5

Innovatsiooniga kaasatulek Nimetatud kategooriaid iseloomustavad tunnused: Innovaatorid - teistega võrreldes laiem (kosmopoliitsem) suhtlemisvõrgustik, tung otsingulisele aktiivsusele; Esmased kaasatulijad- võrreldes hiliste kaasatulijatega tavaliselt jõukamad, huvituvad tehnoloogiast; Varajased kasutajad - pragmaatikud; Hilised kaasatulijad/ hilised kasutajad – ebakindlad, skeptilised, nn teise laine kaasatulija/ kasutajad; Mahajääjad - lokaalne suhtlusring, küllalt primitiivne meedia- ja tehnoloogia-kasutus ja elamine pigem eelmise põlvkonna traditsioonides. Merle Lemberg, MA 6

Innovatsiooni levikuga seoses võib esile tõsta eelkõige esmased (varajased) kaasatulijad nende hulgas on tavaliselt kõige enam informaalseid liidreid, kelle kaudu levib positiivne hoiak ka teistele; tekivad edukaasused, mis on järgnevatele argumendiks. Innovatsiooni omaksvõtu murdepunkt asubki varajaste kasutajate (tegelikult potentsiaalsete varaste kaasatulijate) mobiliseerimises. Merle Lemberg, MA 7

Inimeste kaasatulek innovatsiooniga. . . sõltub sellest, millises innovatsiooni-protsessi staadiumis asutakse. Kas küsimus on: kaasatulijate tekitamises initsiaatoritele, läbimurrangus masskasutamisesse esialgu kõrvalejäänud kihtide kaasatõmbamises (olukorras, kus masskasutus on juba alanud). Innovatsiooniprotsessi ülesanded: eri etappidel on aktuaalsed eri kus domineerib uuenduse esialgse teadvustamise ülesanne (awareness) vajadus panna inimesed uuendustega eksperimenteerima (nt “kas ja kuidas mina saaksin seda uut lahendust kasutada, jne”), kus aga näiteks konkreetsete praktiliste edulugude “ettemängimine” neile, kes esimestel etappidel kaasa ei tulnud. Merle Lemberg, MA 8

Innovatsioon organisatsioonis Sotsiaalne innovatsioon – teatud eesmärkide saavutamiseks kasutatav uutmoodi probleemide lahendamise viis (meetod), mis erineb tavapärasest praktikast. Iseloomulik: Kaasnev muudatus puudutab tavaliselt paljusid inimesi ja muudab nende käitumismustrit igapäevaelus. Sellest tulenevalt võib kirjeldada SI-i kui uut meetodit teatud subjektidevaheliste suhete kujundamiseks. Sotsiaalse innovatsiooni olemus sõltub sellest, kui õppimisja uuenemisvõimeline ühiskond on. Osad SI-d on inimeste igapäevaeluga seotud, teised algatavad suuremad, kogu ühiskonda mõjutavad protsessid. Merle Lemberg, MA 9

Innovatsioon ja infoühiskond Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja sellega seotud rakendused on üheks kiiremini arenevaks valdkonnaks ühiskonnas. Rääkides innovatsioonist IKT valdkonnas, räägime ka innovatsioonist valdkonnas, mille tarbeks IKT lahendus on loodud (kohandatud). IKT kui sotsiaalne innovatsioon. . . IKT laialdane kasutuselevõtt erinevates eluvaldkondades nagu nt kultuur, haridus, tervishoid, tööhõive ja sisejulgeolek võimaldab parandada inimeste elukvaliteeti ning kaasata neid, sealhulgas ka riskirühmi, aktiivsesse ühiskonnaellu. Merle Lemberg, MA 10

Riigi tugi innovatsioonile hariduses 2 olulisemat riiklikku arengukava: Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia “Teadmistepõhine Eesti 2007 -2013” – innovaatilise ettevõtluse edendamisele suunatud tegevused, sh ka IKT eelisarendamise mehhanismid. Allikas: http: //www. riigikantselei. ee/failid/TEII 20072013. pdf Infoühiskonna arengukava 2007 -2013 – peamiselt avaliku sektori teenuste arendamisele suunatud tegevused. Allikas: http: //www. riso. ee/et/files/Infoyhiskonna_arengukava_20 13. pdf Merle Lemberg, MA 11

Infoühiskonna ja IKT areng Muudatused ei puuduta ainult tehnoloogiat, IÜ arengukava seab eesmärgid sotsiaalses, majanduslikus ja institutsionaalses mõõtmes. Tänu infoühiskonna tehnoloogiate ratsionaalsele kasutamisele toimib riik efektiivselt ning kõiki kodanikke kaasavalt, avaliku sektori poolt ettevõtetele ning kodanikele pakutavad teenused on optimeeritud ning kättesaadavad ühtses teenusteruumis. Riigi juhtimisel arvestatakse kodanike vajadusi ja ootusi nende erinevates rollides, kusjuures kasutatakse ära IKT poolt pakutavaid võimalusi individualiseeritud ning isiku-kesksete lahenduste loomiseks. Sotsiaalses mõõtmes seab IÜ arengukava eesmärgiks, et iga ühiskonna liige elab täisväärtuslikku elu, kasutades igakülgselt infoühiskonna võimalusi ja on aktiivne osaline avalikus elus. (Kedagi ei jäeta ja keegi ei jää kõrvale). Merle Lemberg, MA 12

Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine Ühiskonnaliikmetele võimaluste loomine infoühiskonnas osalemiseks eeldab ühelt poolt, et inimestele on võimalik kasutada digitaalset teavet ja omavahelise suhtlemise võimalusi erinevate tehnoloogiliste lahenduste ehk kanalite kaudu ja teiselt poolt, et inimesed oskavad ja tahavad kasutada loodud võimalusi ning on motiveeritud ühiskonna otsustusprotsessides aktiivselt osalema. Selleks tuleb tagada: Digitaalsele teabele tehnilise ligipääsuvõimaluste avardamine; Isikute oskuste ja osalusvõimaluste suurendamine. 2013. aastaks on interneti kasutajate suhtarv Eestis kasvanud 75%-ni, kusjuures kodudes on internetiühendus 70% leibkondadest 2010. aastaks vastavad kõik avaliku sektori veebilehtede WAI (Web Accessibility Initiative) kvaliteedikriteeriumitele Merle Lemberg, MA 13

Elukestev õpe ja e-õpe IKT areng on loonud uusi võimalusi organisatsioonidele, nüüd tuleb uuendada vastavalt oma protsessid ja teadmised. Elukestva õppe kontseptsioon on muutunud väga oluliseks, kuna see suunab põhitähelepanu muudatustest õppimisele, uue rakendamisele ja uuringutele. Elukestev õpe on jätkuv protsess, mis koosneb koolitustest, enesearengust ja jätkuvast õppest. Elukestev õpe hindab töötajate vajadusi kutseoskuste lõikes, mis kaasab info ja teadmuse hankimise protsessid. Seda võib vaadelda nii indiviidi kui ka organisatsiooni seisukohast. E-õpe - 1 võimalus kaasamiseks ja samas infoühiskonna viimiseks iga inimeseni. . Võimalus digitaalse lõhe vähendamiseks. Merle Lemberg, MA 14

E-õpe – 1 elukestva õppe võimalusi E-õpe on termin, mida kasutatakse elektroonilise koolitusprotsessi kirjeldamiseks. E-õppe puhul toimuvad koolitus/ kursus ja kõik vastavad tugiteenused elektroonilises keskkonnas. Selleks on loodud spetsiaalsed e-õppe keskkonnad (Eestis Web. CT, Moodle, IVA, e-kool), kuhu õppejõud/ õpetajad koostavad ja laevad üles e-kursused, toimivad foorumid, testid ja hindamine. Töö ladususe tagab tuutorite ja mentorite süsteem. E-õpet kasutatakse ka traditsioonilise koolituse puhul tugiteenusena, tehes õppematerjalid kättesaadavaks virtuaalse keskkonna kaudu. Merle Lemberg, MA 15

E-õpe Eestis: portaalid E-ülikool: http: //www. e-uni. ee/main. php (täiskasvanuõpe, tasemekoolitus, täienduskoolitus, kursused). E-kool: https: //www. ekool. ee/ internetipõhine õppeinfosüsteem, mis ühendab kõiki õppetööga seotud osapooli: koolijuhte, õpetajaid, klassijuhatajaid, õpilasi ja lapsevanemaid. E-õppe alustamisel on tagatud tugi haridustehnoloogilt/ ekooli administraatorilt. E-koolis on administraatori ülesandeks on defineerida kooli klassifikaatorid (tunnid, ajagraafikud, hinde ja puudumiste süsteemid) ja anda õigetele inimestele ligipääsuõigused. Haridustehnoloogid abistavad kursuse koostamisel (tehniline tugi IKT vahendite kasutamisel). Merle Lemberg, MA 16

E-kooli võimalused Interaktiivne keskkond, kus õpetaja saab “kanda päevikusse” õppetulemused jm info, lapsevanemad saavad teada tulemustest ja sel viisil “suhelda” kooliga. e. Kooli kasutab täna juba 220 üldharidus- ja kutsekooli. Plussid: Andmete õigsus ja kvaliteet, sisestajaks on “algallikas” Paranenud kommunikatsioon ja info levik Parem tööjaotus – kooskõlastused, kontrolltööd, teavitamise vahendid jne Abiks juhile – ülevaade toimuvast, otsinguvõimalused, aruanded Alati kättesaadav – õpetajale/ e-kooli kasutajale on vaja arvutikasutamise võimalust ja internetiühendust. Merle Lemberg, MA 17

E-kooli põhifunktsioonid Klassipäevik - sisaldab õpetaja poolt sisestatud hindeid, puudumisi, hilinemisi, märkusi ning tunni sisu kirjeldusi, kodused ülesandeid ja kontrolltöid. õpinguraamat ehk tunnistus ehk õpilasraamat - kirjas on veerandi-, kursuse-, aasta-, eksami-, arvestuse hinded; hoolsuse ja käitumise hinded. puudumiste päevik - klassijuhataja töövahend, kes saab sisse kanda puudumiste põhjuseid ja vabastusi. Puudumised ise kantakse sisse aineõpetaja poolt klassipäevikusse ja need tekivad puudumiste päevikusse automaatset. õpilaspäevik - klassipäeviku väljavõte, kus on kirjas õpilase hinded, puudumised, märkused, kodused tööd, koondhinded. tunniplaan foorumid õpilaste ja vanemate kontaktandmed (kontaktide andmebaas) aruanded klassijuhatajale, koolijuhile, mille koostamisel on arvestatud kooli igapäevaelus vajalikke aruandeid. Merle Lemberg, MA 18

E-õppe võimalused ja väljakutsed Koolitus võib toimuda igal ajal ja igas kohas, vajalikud on vastavad tehnilised vahendid (interneti-ühendusega arvuti, reaal-ajas suhtlusvahenditest kõlarid ja mikrofon). Uue teadmuse kasvatamiseks tuleb muuta seniseid töömeetodeid, õppemeetodeid ja vahendeid, tehnoloogiliste võimaluste kasvades ka elustiili. E-õppe meetod on üks võimalus elukestva õppe korraldamisel organisatsioonis, töötajate teadmiste täiendamiseks. E-õpe pakub võimalusi koostööks, suhtluseks, teadmiste ja kogemuste vahetuseks organisatsioonis. Tagatud kvaliteet – välja on töötatud e-kursuse kvaliteedinõuded ekursuse sisu, ülesehituse, õppematerjalide, ülesannete, hindamisreeglite, suhtlemise ja kursuse läbiviimise osas (vt lähemalt e-ülikooli lehelt: http: //www. e-uni. ee/index. php? main=108) E-õppejõu koolitusprogramm, e-kursuse õpidisain, näidiskursused. . . Merle Lemberg, MA 19

Organisatsiooni/juhtkonna toetus Organisatsioonid võivad luua elukestvat õpet (sh e-õpet) toetavad struktuurid ja protsessid. Juht: paku töötajatele võimalusi osaleda: Koolitustel - tööks vajalikud teadmised; Kursused – praktilised oskused; Sisekoolitused – case study-d, teadmuskeskkonnad; Mentorlus – õpetamine nõustamise läbi; Motiveeri töötajaid osalema. Eesmärgiks on luua ühine visioon organisatsiooni eesmärkidest ja väärtustest. IKT pädevuste ja kutseoskuste arendamine. Merle Lemberg, MA 20

Oskused, mis on elukestva õppimise aluseks Oskus õppida; Õppe eesmärkide mõistmine; Õppemeetodi mõistmine; Informatsiooni, õppematerjalide hankimise oskus, infokirjaoskus; IKT vahendite kasutamise oskus (eriti e-õppe puhul!). Merle Lemberg, MA 21

Õpetamise eesmärgid on muutunud Õpetamine oli teadmiste vahendamine õpetajalt õppijale. Tänapäeval on õpetamine kui individuaalse kasvu soodustamine. Õpetamine kui tingimuste loomine kompetentsuse kujunemiseks. Merle Lemberg, MA 22

Kaasaegne õppeprotsess Avatud, õpetusse tuuakse uut ja huvipakkuvat infot koolitaja ja õpilaste valikul; Õppeülesanne on osa ülesannete süsteemist; Õppeülesanded on selgelt eesmärgistatud; Õppeülesandeid korrigeeritakse pidevalt; Hinnatakse ülesande täitmist, lahendamise käiku, lahenduse tõhusust, lahenduse uudsust, analüüsi täpsust, põhjalikkust. Merle Lemberg, MA 23

Õppiv organisatsioon Organisatsioonid ei õpi, õpivad inimesed organisatsioonides. Rutiinid, mida organisatsioon saab välja töötada õppeprotsessi võimaldamiseks, mil viisil mobiliseerida individuaalselt ja ühiselt õpitut, luua uut teadmust: Töötajate koolitus ja arendamine; Probleem-lahendusel põhineva õppeprotsessi välja töötamine (case study, best practices, . . . ); Vaatlemine ja mõõtmine; Dokumenteerimine; Katsetamine; Esitlemine; Olemasolevate tavade kahtluse alla seadmine; Teistsuguste vaatenurkade kasutamine; Reflekteerimine – minevikust õppimine. Merle Lemberg, MA 24

Koolitaja/ mentori osa Selgita arusaadavalt Veendu õppija kaasa-haaratuses Kirjelda oodatavat tulemust Näita üles usaldust Sisenda eneseusaldust Toeta (julgusta) Ole stabiilne Tunneta tiimi (õppijat) Merle Lemberg, MA 25

LO/04 Innovatsiooni juhtimine organisatsioonis Merle Lemberg, MA 26

Mida peaksime teadma. . . Eesmärgiks on: • Innovatsiooniprotsessi, uuenduse ja sellega kaasneva muudatuse juhtimise mõistmine nii töötaja kui tööandja seisukohast. • Kuidas innovatsiooni juurutamise protsesse organisatsioonis kergemaks muuta? • Mõista, mida töötaja tunneb selle protsessi ajal? • Kuidas inimesed saavad kaasa aidata muudatuse läbi viimisele? Merle Lemberg, MA 27

Peamine innovatsiooniga kaasnevast muudatusest. . . ØTänapäeval tavaline nähtus ØPeab olema realistlik, saavutatav ja mõõdetav ØMuudatus on ka õppimine ja vanast loobumine ØEi ole ühest kõigile sobivat praktikat. . . Ettevalmistus Toetavad tegevused, motivatsioon, suhtlus Merle Lemberg, MA Areng, liikumine, muudatus 28

Innovatsioon organisatsioonis: Väljakutsed ja hirmud Vastupanu muutusele Loomulik fenomen Üks suurimaid väljakutseid e-äri alustades. Stress Erinevad inimesed, erinevad stressi põhjused Leia vahend ebakindluse vähendamiseks (avatud kommunikatsioon, firma õhkkond jne) Töö areng Selgitus, koolitused, motivatsioon Igaüks peab mõistma oma rolli muudatuses ja selle tähtsust Merle Lemberg, MA 29

Innovatsiooni juurutamisega kaasnev stress, selle peamised põhjused: Tunne, et olukord ei ole kontrolli all; Tunne, et liigutakse sihitult; Süütunne edasilükkamiste tõttu võimetus täita kohustusi; Rohkem kohustusi kui nende täitmiseks on aega; Muutused, eriti need muutused, mida sa ise ei algatanud; Ebakindlus; Kõrged lootused (eelkõige endalt); Muudatus kahjustab inimese kontrolli-tunnetust (asjad on kontrolli alt väljas). Merle Lemberg, MA 30

Juhid: ole valmis vastama järgnevatele küsimustele: Kuidas see projekt (uuendus) muudab paremaks keskkonda, nii organisatsiooni, kui seal töötavaid inimesi? Kuidas võib projekt mõjutada töötajaid, nii positiivses kui negatiivses mõttes? Kuidas töö iseloom muutub? Töötajatele tuleb rõhutada, et neil on õigus nõuda ja nad peaksid nõudma vastavat koolitust, kui tarvis. Merle Lemberg, MA 31

Kuidas kergendada muudatuse protsessi/ innovatsiooni juurutamist? Motivatsioon Leia sisemised ja välised motivaatorid; Asu muudatust läbi viima samm-sammult; Kiida tunnusta töötajat. Kommunikatsioon Kahe-poolne, tagasisidestatud, avatud, aus, julgustav, jätkuv, Kõigi osapoolte vahel, kogu muudatuse protsessi vältel. . . Merle Lemberg, MA 32

Kuidas kergendada muudatuse protsessi? Positiivne suhtumine Positiivsed mõtted ja küsimused Müü eeliseid, mida muudatus pakub Näita organisatsiooni konkurentsivõime ja reputatsiooni tugevnemist Usaldus ja mõistmine – enesekindluse alus Juhtkond peab “olema kohal” Mis jääb, mis muutub - informeeri Usaldus ja mõistmine peavad olema täielikud Kohtle töötajaid kui täiskasvanuid Merle Lemberg, MA 33

Juhid: ole valmis vastama järgnevatele küsimustele: Kas uuenduse/ muudatuse protsessi kohta on piisavalt informatsiooni, kommunikatsiooni? ; Kas kõik eelised on välja toodud konkreetses ja arusaadavas vormis? ; Kas töötajatel on olnud võimalus osaleda otsustusprotsessides, mis puudutavad nende (uuenenud) töömeetodeid? ; Kas töötajaid on piisavalt kiidetud, tänatud ja tunnustatud? ; Kas juhtimine toetab innovatsiooniprotsessi (uuendusi organisatsioonis)? . Merle Lemberg, MA 34

Tänan tähelepanu eest! “On Teil alles aeglane maa”, märkis Kuninganna. “Kuid siin, kas tead, pead sa jooksma kõigest väest, et oma koha peal püsida. Ent kui sa tahad mõnda teise kohta jõuda, pead sa jooksma veel kaks korda kiiremini. ” Lewis Caroll, “Alice peeglitagusel maal”. Merle Lemberg, MA 35