Kunstiliigid Ktlin Nurk 7 b 2013 Arhitektuur ehk

Kunstiliigid Kätlin Nurk 7. b 2013

Arhitektuur ehk ehituskunst. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks.

Arhitektuuri liigitamine. Arhitektuuri liigitatakse mitmeti. Üks võimalik jaotus on: �sakraalarhitektuur (tempel, kirik, kabel); �profaanarhitektuur (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned); �maastikuarhitektuur (aed, park).

Sakraalarhitektuur. Sakraalarhitektuur on kultusliku otstarbega arhitektuur. Kogu sakraalehitus väljendab taevast kosmilist korda ja on täpselt reeglistatud. Sakraalarhitektuur on kunstiajaloo oluline osa.

Profaanarhitektuur. Ilmaliku funktsiooniga arhitektuur.

Maastikuarhitektuur. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele.

Kujutav kunst. �Maalikunst �Graafika �Skulptuur

Maalikunst. Maalikunst on kujutava kunsti üks põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv.

Maalikunsti liigid. Tehnikate järgi akvarell akrüül fresko pastell seko tempera õli jne

Maalikunsti liigid. Ainestiku järgi abstraktne maal maastikumaal meremaal natüürmort portree sõjamaal jne

Maalikunsti liigid. Loomemeetodi järgi ateljeemaal vabaõhumaal jne

Maalikunsti liigid. Pinna järgi laemaal seinamaal tahvelmaal siidimaal jne

Graafika. Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind.

Graafika alaliigid. Illustratsioon Kalligraafia ehk kirjakunst Tarbegraafika Plakat Karikatuur Vabagraafika Arvutigraafika Graafiline disain

Graafikatehnikad. Kõrgtrükk Ksülograafia Linoollõige Plastikaatlõige Puugravüür Puulõige

Graafikatehnikad. Sügavtrükk Akvatinta Etsing ehk söövitus Kuivnõel Metsotinto Ofort Pehmelakk Reljeeftrükk Vasegravüür

Graafikatehnikad. Lametrükk Diatüüpia Giclee-trükk Koopiatrükk Litograafia ehk kivitrükk Monotüüpia serigraafia ehk siiditrükk

Skulptuur. Skulptuur on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos.

Skulptuuri jaotus. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur: raidkunstiks, plasikaks.

Skulptuuri jaotus. Otstarbe järgi eristatakse: monumentaalskulptuuri monumentaaldekoratiivskulptuuri vabaplastikat pisiplastikat

Tarbekunst. �Tekstiilikunst �Puitehistöö �Klaasikunst �Keraamika �Nahakunst �Metallikunst

Tekstiilikunst. Tekstiilikunst on tarbekunsti haru, mis hõlmab telgedel või käsitsi kootud, põimitud või heegeldatud loomsest, taimsest või sünteetilisest kiust praktiliste või dekoratiivsete esemete, sealhulgas rõivaste kunstilist kujundamist ja valmistamist.

Puitehistöö. Puitehistöö on puidust ilu- ja tarbeesemete, ka mööbli ja arhitektuuridetetailide valmistamine. Puitehistöös kasutatakse tööriistatena peitlit, puuri, rasplit ja saagi.

Levinuimad puiduliigid. �Levinuimad puitehistöö kasutatavad puiduliigid on: �tamm, �pukspuu, �pärn, �pähklipuu.

Levinuimad tehnikad. �Levinuimad tehnikad on: �lõikamine, �nikerdamine, �põletamine, �maalimine, �aaderdamine, �puulõige, �rotangpunutis, �kuldamine.

Intarsiat. Üks puitehistöö tehnikaid on intarsiat, mis seisneb erinevat värvi õhukeste puitplaatide kombineerimises mingi suurema pinna kaunistamiseks. Reeglina valmistatakse intarsias geomeetrilisi mustreid.

Klaasikunst. Klaasikunst on klaasimassist kunstiteoste loomine. Tänu tehnilistele võtetele on klaasikunst oma kunstilises ilmes väga rikkalik. Valmistatakse mitmesuguseid plastilisi vorme, vitraaže, mosaiike.

Keraamika. Keraamika on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani.

Keraamika valmistamine. Keraamika valmistamisviise jagatakse kolmeks: Valamine Vormimine Pressimine ehk stantsimine

Keraamika liigitamine. �Põletustemperatuuride põhjal: �Madalkuumuskeraamika – temperatuur kuni 1150°C �Kõrgkuumuskeraamika – temperatuur üle 1150°C �Madalkuumuse (900– 1150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks. �Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi.

Keraamika liigitamine. �Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal: �Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks, mille veeimavus on alla 5%. �Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid. �Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0, 1 mm. Peeneteraliseks

Keraamika põletamine. �Keraamilist massi põletatakse selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Keraamilist massi, mida ei ole põletatud, on ka pärast ärakuivamist võimalik vee lisamisega taas plastiliseks muuta. Pärast põletust on see aga võimatu põletuse käigus toimunud muutuste tõttu keraamilise massi struktuuris. �Põletust teostatakse ka selleks, et moodustada keraamiliste esemete pinnale glasuur, mis muutub põletuse käigus pulbrist klaasjaks massiks.

Põletusliigid. �Eelpõletus �Glasuurpõletus �Ühekordne põletus �Dekoorpõletus

Põletusahjud. Tunnelahi Ringahi Muhvelahi Pudelahi Vagonettahi Kamberahi Kasseli ahi Ümarahi Lõkkeahi Nõlvakahi

Nahakunst. Nahakunst on käsitöö ja tarbekunsti haru, milles valmistatakse nahast kunstiteoseid või tarbeesemeid.

Nahakunsti teosed. Tüüpilised nahakunstiteosed on näiteks kotid, karbid, käevõrud, kaelaehted, kõrvarõngad, vööd ja raamatukaaned. Nahakunstil on suur ühisosa raamatu- ja ehtekunstiga.

Metallikunst. Metallikunst on traditsioonilistest materjalidest ja kaasaegsetest materjalidest väikevormide valmistamine inimkeha või ruumi kaunistamiseks.