Eesti rahvakultuuri piirkondlikud jaotused Regilaulude liigid laululiigid e

Eesti rahvakultuuri piirkondlikud jaotused Regilaulude liigid (laululiigid e. žanrid)

Eesti rahvakultuuri piirkondlikud jaotused • Regionaalsete omapärasuste algmed ulatuvad muistsete hõimuerinevusteni. • Rahvalaulu alad langevad enam-vähem kokku murdealadega, kuid üleminekualad on laiemad kui keeles. • Eesti võib üldjoontes jagada kaheks osaks: Põhja- ja Lõuna-Eesti.

Eesti murded – lõuna- ja põhjaeesti murrete piir läheb Peipsi lõunaosast üle Võrtsjärve põhjaosa.

Põhja- ja Lõuna-Eesti regilaulude võrdlus Põhja-Eesti Lõuna-Eesti • värsiehitus vastab hästi regilaulu värsiehituse reeglitele • värsiehituses on rohkem vabadust • ilma refräänita viisid • töö- ja tavandilauludes esinevad refräänid • rea, poolrea või värsijala viimane noot on sageli pikendatud • viisirea rütmimudel koosneb ühesugustest vältustest • ühehäälne esitus • mõnedes piirkondades (Setu) esineb mitmehäälsust

Regilaulude liigid (laululiigid e. žanrid) Etnomusikoloogias liigitatakse rahvalaule nende funktsiooni järgi (st. laulu esitamise situatsiooni ja eesmärgi järgi). Näiteks: karjaselaulud, lõikuselaulud, pulmalaulud jne. Lisaks kasutatakse folkloristikast tuntud laulude liigitamist nende teksti sisu järgi: eepilised, lüürilised, lüro-eepilised laulud.

Eesti rahvalaulude funktsionaalne klassifikatsioon Töö ja rituaalidega seotud laulud • töölaulud • tavandilaulud – kalendrilaulud – perekondlike tähtpäevade laulud • • pulmalaulud surnuitkud varrulaulud nekrutilaulud “Vaba aja” laulud • lüro-eepilised laulud • lüürilised laulud • mängulaulud • tantsulised laulud