Education at a Glance 2015 Estonia Soumaya Maghnouj

Education at a Glance 2015 Estonia Soumaya Maghnouj Release date: 24 November 2015 1

Education at a Glance 2015 • 25. OECD haridusülevaade „Education at a Glance“ • Usaldusväärne infoallikas hariduse olukorra kohta maailmas • Avalikustatakse mõned nädalad pärast säästva arengu näitajaid (Sustainable Development Goals) • Rahvusvaheliselt võrreldav statistika • ISCED 2011 klassifikatsiooni rakendamine Milline on Eesti haridus võrreldes teiste OECD ja partnerriikidega?

Haridustee algab Eestis vara ja haridust pakuvad peamiselt munitsipaal- ja riigikoolid

Isr a F r ite B an el d e c N Ki lgiu e ew ng m Ze do a m Ic land el a Sp nd N ai or n w ay I Sw ta Ge ed ly e D rma n en n m y a Ko rk r Es e a N Slo ton et v ia he en rla ia n La ds EU 21 J tvia av apa Ru Po era n ss r g ia n Hu tug e O Fe ng al EC de a D r ry Lu av atio xe er n m ag Sl bo e ov ak Fi ur Re nla g Cz pu nd ec A h u blic Re st pu ria Po blic l I an Un rela d ite C nd d hi St le M ate Au exi s In str co d a Co one lia lo sia m b Br ia Sw T az Sa itz urk il ud er ey i A lan ra d bi a Un 87% 3 -aastastest lastest käivad lasteaias Enrolment rates at age 4 (ISC 02 +ISC 1) Chart C 2. 1. Lasteaias käivate 3 - ja 4 -aastaste laste osakaal (2013) Enrolment rates at age 3 in pre-primary education (ISC 02) 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0

ay el Ja pa lia om na tr a A us gd K in C hi or w N ra Is ge s ag e er av ra av e nd la ia k n In do ne N si ew a Ze al an d te d ni U EC D O 21 EU he r N et us tr A en ar m D en y an d ed Sw el Ic ke Tu r an d nl Fi da nd an a C la a ic ub l er itz Sw ep R tio n en i ov Sl ra Fe de ak ov Sl si an us R Suur osa eelkooliealistest lastest käivad munitsipaallasteaedades Chart C 2. 3. Laste osakaal, kes käivad munitsipaallasteaedades (2013) % 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0

IKT muudab õppimist… …aga õpetajad tunnevad, et ei ole valmis tunnis IKT-d kasutama

Eesti õpilased hakkavad internetti kasutama noorelt Chart D 8. 1. 15 -aastaste õpilaste esimene internetikasutus (PISA 2012) 6 years old or younger 10 -12 years old 7 -9 years old 13 years old or older Netherlands Denmark Israel Norway Sweden Hong Kong (China) Estonia New Zealand Iceland Finland Australia Singapore Spain OECD average Belgium Liechtenstein Slovenia Chile Latvia Korea Chinese Taipei Portugal Macao (China) Uruguay Costa Rica Hungary Jordan Switzerland Poland Shanghai (China) Austria Croatia Italy Germany Czech Republic Ireland Japan Mexico Turkey Greece Slovak Republic Serbia Russian Federation 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

or Ita e K ly or Sl B ea ov ak Sw raz R ed il ep e ub n l C ic Fr hile U C an n M ite an ce ac d ad ao St a (C ate hi s n J a A ap ) us a H t n on Es rali g K P to a C ong ort nia hi ( ug O nes Ch al EC e in R D Ta a) us av ip si an D era ei Fe enm ge de a C rat rk ol io om n Ire bia Sl la o nd B ven el ia g N ium or A wa G ust y er ri m a U Sh a ni a Is ny te ng ra d h A ai Sp el ra ( a b Ch in Em in a H irat ) un es g Po ary la nd ap ng Si Eesti poisid on digilugemisoskuses paremad kui raamatust lugemises Mean score-point difference Boys Chart D 8. 3 Keskmine punktide vahe paberi ja pliiatsiga ning arvutipõhises lugemistestis (PISA 2012). 15 -aastased õpilased, soo järgi Girls 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 -5 - 10 - 15 - 20 - 25 - 30 - 35

si a I t G al eo y r Ic gia el an B d ra Ja zil Sw pa n ed Fr en an c K e or e Is a r Es ae to l M nia e B xic ul o ga C ria ro a Se tia rb La ia Sl ov D tv ak en ia R ma ep rk O R ub EC o lic D ma av ni er a R us N age o si an F rwa i Fe nl y N de and ew ra - t N Z io C et eal n ze h an ch erl d R and ep s ub l Sp ic A a us in tr al i C a hi C l Si yp e B n el ga rus gi po u A m Po re bu (F la D lan nd ha d bi ers (U ) U Po AE ni r ) te tu d ga St l En ate gl s an d ay al M Peaaegu iga neljas õpetaja tunneb vajadust täienduskoolituse järgi IKT kasutamiseks tunnis Chart D 8. 4 Põhikooli 3. astme õpetajate osakaal, kes on teatanud suurest vajadusest end kutsealaselt täiendada õpetamiseks vajalike IT oskuste parandamiseks. % 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0

Õpetajaid ootab ees põlvkondade vahetus… …mis muudab vajaduse tuua haridusse juurde andekaid noori olulisemaks kui iial varem

Eesti õpetajaskonnas on oodata põlvkondade vahetust Chart D 5. 2 Keskhariduses töötavate õpetajate vanuseline jaotus (2013) < 30 years % 30 -39 years 40 -49 years ≥ 50 years China Indonesia Brazil Canada Korea Portugal United Kingdom Ireland Poland Luxembourg Chile Belgium Hungary United States Japan Slovenia Spain Israel France OECD average EU 21 average Colombia Slovak Republic Greece Switzerland Austria Sweden Finland New Zealand Germany Czech Republic Norway Latvia Estonia Netherlands Italy 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

to Po nia la n Is d ra Lu No el xe rw m ay bo u Tu rg r U Au ke ni s y te tra d St lia a M tes ex i Ire co G lan er d m S B w any el ed g e B ium n 1 el gi (F um r. ) D (F en l. ) m O EC Fi ark D nla av nd er a A ge us Sl tri ov a en K ia or Fr ea an ce Ita Ja ly pa Sp n Sc a ot in la Ic nd e En lan g d Po lan rt d u G gal r H eec un e ga La ry tv ia Es Eesti õpetajate palgakasv oli aastatel 2000 -2013 üks kiiremaid võrreldavate riikide hulgas 2013 Chart D 3. 3. Muutuse indeks 2000 -2013 (2005 = 100, püsihindades), 15 -aastase töökogemusega ning tüüpilise kvalifikatsiooniga õpetajad 2000 140 130 120 110 100 90 80 70 60 50

Eesti õpetajate palgaskaala on lühike Chart D 3. 2. Riigi- ja munitsipaalkoolide 7. -9. klasside õpetajate aastane palga alammäär konverteeritud USA dollaritesse kasutades ostujõu pariteeti õpetaja karjääri erinevatel ajahetkedel (2013) Starting salary/typical qualifications Salary after 15 years of experience/typical qualifications Salary at top of scale/maximum qualifications 140 000 120 000 100 000 80 000 E 60 000 40 000 20 000 Lu xe m b G our er g m a U Den ny ni te ma d St rk a N tes or w a Sp y a C in an A ad N ust a et ra he li rla a n Ire ds la B Fin nd el gi lan um d (F B Au l. ) el s gi um tria (F O EC Sw r. ) D ed av en er Po ag rt e ug Fr al an c N ew I e t Ze aly al a K nd or En ea 2 gl an Ja d Sc pa ot n la n Tu d rk Ic ey el Sl an ov d en M ia ex ic o Is ra G el re C ec ze ch C e R hil ep e C ubl ol om ic b Po ia Sl la ov E nd ak st R oni ep a u H bli un c ga ry 0

Kuigi kulutused õpilase kohta on aja jooksul kasvanud, on Eestis avaliku sektori kulutuste osakaal SKT-st haridusele läbi teinud ühe suurima languse

Hariduskulu õppija kohta kasvas aastatel 2005 -2012 Chart B 1. 4. Aastane hariduskulu õppija kohta õppeasutustes 2012. aastal võrreldes hariduskulu muutusega õppija kohta aastatel 2005 -2012. Põhiharidus, keskharidus ja keskhariduse järgne kutseharidus Annual expenditure per student (2012, USD) CHE NOR USA ITA ISL UKM FRA SWE NLD BEL CAN JPN FIN ESP SVN IRE AUS POL POR EST HUN KOR CZE ISR RUS SVK CHL MEX TUR Change in expenditure per student between 2005 and 2012 (%)

Avaliku sektori hariduskulude osakaalu muutus SKT-st Eestis ja võrreldud riikides Chart B 2. 4. Hariduskulude muutuse indeks 2010 -2012, % SKTst Change in public expenditure on educational institutions Index of change (2010=100) Change in Gross Domestic Product Change in public expenditure on educational institutions as a percentage of GDP 125 120 115 110 105 100 95 90 Estonia Hungary Portugal Spain Norway Australia Canada Italy United States Poland Slovak Republic EU 21 average France Slovenia Germany OECD average Ireland Mexico Iceland Sweden Japan Netherlands Korea Finland Belgium Switzerland Brazil Czech Republic Russian Federation Israel Turkey 80 Chile 85

Kõrghariduse omandamise tase on Eestis ajalooliselt kõrge

th In Af do ric ne a B sia r C C azi os h l ta ina R ic a M Ital e Sa x y ud Tu ico i A rke ra y b C C ia ol hi Sl ov G om le C ak er bi ze R m a ch ep an R ub y ep li Po ub c r li H tug c un a Sl ga l ov ry A eni us a EU 21 Gr tria av eec er e a La ge N F tv ew in i a Ze lan al d Es an O EC I ton d D cel ia av an er d ag S D p e en ai m n Po ar l k Fr and N Be anc U eth lgi e ni er u te la m d nd St s Sw Sw ate itz ed s er en la Is nd A U us rae ni te N tra l d o lia K rw in a gd y Ire om Lu Lit la R xe hu nd us m an si bo ia an Fe Ca urg de na ra da t K ion or ea So u Eestis on ajalooliselt suur kõrgharidusega inimeste osakaal % 70 60 Chart A 1. 2. Nooremate ja vanemate kõrgharidusega inimeste osakaal (2014) Proportion of the 25 -34 year-old population with tertiary education Proportion of the 55 -64 year-old population with tertiary education 50 40 30 20 10 0 - 10

an c C e Lu Ca hi xe na le m da bo 1 u Is rg Sw ra C ze e el ch Es den R ton e C pub ia ol l om ic A bia U u ni te B str d elg ia N Kin iu ew g m Ze dom al EU an 21 d av Ita l er y a Sp ge O EC I a D rel in av an G era d er g D ma e en n m y Sw Por ark itz tug er al N lan o d U F rw ni i a S R lo te nl y us v d a si ak St nd an R a t Fe epu es de bl r ic Sl atio ov n en La ia G tvia A ree us c tr e a K lia So or ut J ea h ap A an fr N Hu ica et n 1 he ga rla ry M nds e Tu xic rk o ey 1 Fr Üks kahest doktorikraadist omandatud loodus- ja täppisteadustes või inseneriteadustes Sciences Chart A 3. 4. Loodus- ja täppisteaduste või inseneriteaduste valdkonnas doktorikraadi omandanud üliõpilaste osakaal (2013) Engineering, Manufacturing & Construction 70 60 50 40 30 20 10 0

Eestis on ajalooliselt palju kõrghariduse omandanuid …. kuid sellest tulenev palgavõit madal

C hi l C Bra e ol z o il H mb un ia g M ary ex Tu ico rk U C nit Ire ey ze ed la ch S nd R tat ep e Sl ov S ub s ak lo lic R ven ep ia u Po blic Po lan rt d O ug EC D Is al Lu av ra e EU xem era l 21 bo ge N av urg et er h Sw erl age itz and er s la Fr nd a A nce us t U Ja ria ni p te d S an K pa in i gd n G om re Fi ec nl e a K nd or ea I t C al an y N Be ad ew l a g Ze ium al Es an d A ton us i a D tra en li m a N ar or k Sw wa ed y en Kõrgharitute palgavõit on madal Chart A 6. 2. a Kõrgharitute palga võrdlus keskharidusega inimeste palgaga (keskharidus = 100) 300 250 200 150 100 50 0

Palgavõit on suurem riikides, kus on vähe kõrgharidusega inimesi Chart A 6. 4. Kõrgharidusega töötajate sissetulek ning nende osakaal rahvastikust (2013) 60 Israel 50 Luxembourg 1 Korea United States United Kingdom 7 Australia 6 Finland 6 Norway Ireland 3 Switzerland 1 Sweden Estonia 1 Belgium 1 Denmark New Zealand Spain 6 Netherlands 2, 4 OECD average France 5 Austria Slovenia Greece Japan 2, 6 Poland 2, 6 OECD average 40 30 Portugal Czech Republic Slovak Republic 20 OECD average % Hungary Colombia Chile 2, 5 Mexico 2, 6 Turkey 3 Italy 5 Brazil Relative earnings 0 26 0 24 0 22 0 20 0 18 0 16 0 14 0 12 0 10 10 Population with tertiary education Canada 6

Eestis on laste haridustase madalam kui nende vanematel Chart A 4. 1. Põlvkondade haridustasemete muutus (2012) Downward mobility (lower educational attainment than the highest level reached by parents) Upward mobility to upper secondary or post-secondary non-tertiary education % Upward mobility to tertiary education 100 90 80 70 60 50 40 16 30 10 22 R us si an K o Fe de rea ra tio n Po * la n Fi d nl an En d Ire gl an la nd d/ N. I Sp re ai la nd n (U K Fr ) an ce C an ad a Ja N p et he an rla Fl nd an de Av s er rs (B age el gi um D en ) m ar Es k to A nia us tr al i Sl ov No a rw ak a R ep y ub lic Ita Sw ly U e ni te de n C d ze St ch at e R ep s ub li G er c m an y A us tr ia 0

Kõrghariduse omandamise tase on Eestis ajalooliselt kõrge… …aga madal on IKT-oskuste tase

Probleemilahenduse oskus tehnoloogiarikkas keskkonnas on Eestis madal Chart A 5. 5. Täiskasvanute osakaal, kelle probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas on head, valitud sektorid (2012) Human health and social work activities Manufacturing Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles and motorcycles Education 70 60 50 40 30 20 10 ra tio n* R ep ub lic Po la nd Es to ni a ov Fe de Sl an si us R ak nd lic Ire la ub ea ep R K or ch ed Sw ra ge ) A ve en C ze rs de an Fl gi el (B te ni um es at St d A us tr ia ar k m ay en y or w N an da er m G an a ) K pa n C D U . I (U an re la nd nl /N an d gl En Ja d s nd Fi rla he et N A us tr al ia 0

Kutsekeskharidus ei ole Eestis nii populaarne kui gümnaasiumiharidus

ud Irela i A nd ra N ew B bia Ze raz al il a Ko nd Ic rea Au elan st d ra Sp lia a J in D ap en an H ma u r C ng k ol ar om y b E U st ia ni on te d C ia Ki h n ile G gdo er m m a C ny hi La na M tvia e Po xic O rtu o EC g F D ra al av nc er e ag EU In Isr e 21 don ael Av es e ia Sw rag ed e Tu en N rke or y Fi way nl N P and et ol Lu her an xe lan d m d b s Be our lg g iu m Sl Ita S o Sl w v ly ov it en ak ze ia R rlan ep d C u ze ch Au blic R str ep ia ub lic Sa Kuus kümnest keskhariduse tasemel õppijast omandab haridust gümnaasiumis General programmes Chart C 1. 2. 15 -19 aastaste keskhariduse tasemel õppijate jaotus õppe liigi järgi (2013) Vocational programmes 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0

Meeste ja naiste palgalõhe

R ic a In do ne si a co an y bi a ex i ta os C M m er G a bi om ol C ra lic ep ub R e ug al Po rt ud i. A Sa ak ov Sl ec re G nd la Men er er ag e n ai Sp av itz Sw EC D % O e a nc Fr a k ar um a vi en i ov Sl m D en gi el B La t en ed el ra Is rg bo u io n at Sw xe m ea or K de r Fe Lu si an us R Kõrgharidust omandab rohkem naisi kui mehi Chart A 10. 1 25 -34 aastaste osakaal, kes on omandanud kõrghariduse, sooline jaotus (2014) Women 80 70 60 50 40 30 20 10 0

Kõrgharidusega naiste palgad on madalamad võrreldes sama haridustasemega meeste palkadega Chart A 10. 6. 35 -44 aastaste kõrgharidusega naiste palga osakaal sama haridusega ja samas vanuses meeste palgast (2013 või viimase olemasoleva aasta andmetel) % 90 85 80 75 70 65 60 55 ub ep R k va Sl o el Is ra lic il az Br nd la Po ex ic o a M er av D Au st ri ag e l ga rtu EC an d Po O ew Ze al w or re ay ec e N N d te ni U G ol Ki n gd om bi om a ia C en Sl ov en ed g Sw ur bo m xe Lu Be lg iu m 50

Education at a Glance 2015 http: //www. oecd. org/education-at-a-glance-19991487. htm www. oecd. org/edu soumaya. maghnouj@oecd. org Jälgi meid: @OECDEdu. Skills @Edu. Skills OECD @ Edu. Skills OECD