DIGITAALNE MEEDIA EHK UUS MEEDIA TPL 2014 INFOHISKOND

DIGITAALNE MEEDIA EHK UUS MEEDIA TPL 2014

INFOÜHISKOND Infoühiskond tekkis 1970. aastate algul. Infoühiskond on “ühiskonnatüüp, milles info hankimise, salvestamise, töötlemise, edastamise, vastuvõtu ja mõtestamisega seotud protsessid on kesksel kohal. ” (Pille Pruulmann-Vengerfeldt) Infoühiskonna kultuuris on väga oluline osa meedial ja selle toodetud märkidel, sümbolitel ja tähendustel.

DIGITAALNE VÕI UUS MEEDIA? Internet on erinevate suhtluskanalite kogum ja multimediaalne (teksti, piltide, graafika, heli ja video vastastikune mõjutus) publitseerimisvahend. Mõistet “uus meedia” on kasutatud seetõttu, et on tahetud viidata, et on üle mindud digitaaltehnoloogiale. “uus” on suhteline mõiste, seega on täpsem kasutada digitaalne meedia.

UUE MEEDIA TUNNUSEID JA PÕHIMÕISTEID Digitaalsus – kogu info, tekst, heli, pilt ja video säilitatakse, töödeldakse ja edastatakse kahendsüsteemis e ühtede ja nullide jadadena; interaktiivsus – võimalus arvutiprogrammi abil teha ise menüüst valikuid ning suhelda otse tootjaga; hüpertekst – eraldi paiknevatest osadest koosnev, kuid viitesõnade e hüperlinkide kaudu tervikut moodustav digitaalne tekstikogum, mis võib viidata ka graafikale, helile, videole. hajusus e fragmentaarsus nii tootmises kui ka tarbimises, kus teksti lisatakse vastavalt sellele, kuidas sündmus areneb; virtuaalreaalsus e tehistõelisus, kus erinevates virtuaalmaailmades saab tegutseda enda loodud tegelase e avatariga, tundes end osana sellest maailmast. (P. Pruulmann-Vengerfeldti ja Pille Runneli järgi)

TRADITSIOONILINE AJAKIRJANDUS VEEBIKESKKONNAS Veeb (World Wide Web) on hüpertekstil põhinev ja multimeediumi sisaldav ülemaailmne hajus teabesüsteem. Esialgu sarnanesid ajalehtede võrguväljaanded täielikult trükiväljaannetega. Nüüd erineb ajalehe võrguväljaanne oluliselt trükiversioonist: veebiväljaanne uueneb 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas; kasutatakse hüpertekste, mis hõlmavad graafikat, heli ja videot; varasemast rohkem fragmentaarne; ühiskonnas, kus valitseb info üleküllus, peab ajakirjanik oskama pakkuda info kohta infot.

TRADITSIOONILINE AJAKIRJANDUS VEEBIKESKKONNAS Suur konkurents lugejate pärast. Oluline on pealkiri ja loo algus – sellest sõltub, kas lugeja loeb edasi või mitte. Kommenteerimist väärivad artiklid (sündmuse ärritavus, võimalus parastada, näidata üleolekut, lugeja isiklik huvi või soov samastuda hulgaga), mis lugema meelitavad.

TRADITSIOONILINE MEEDIA VEEBIKESKKONNAS Ajakirjad – saab lugeda sisututvustust (Kultuur ja Elu), mõnede ajakirjade puhul üksikuid artikleid (Vikerkaar, Looming) või muutub ajakiri loetavaks poole aasta pärast (Horisont, Eesti Loodus). Tagasiside meili, foorumi või külalisteraamatu kaudu. Telekanalid – lisainfo saadete kohta, järelevaatamise võimalus. Tagasiside foorumi kaudu, võimalik kommenteerida. Raadiojaamad – info saadete ja muusika kohta, järelekuulamise võimalus; on veebiraadioid, mida saabki ainult internetis kuulata. Traditsiooniliste meediumide võrguväljaanded järgivad üha rohkem internetiportaali ülesehitust (saab osta filme, plaate, raamatuid; leida infot huvitavate inimeste kohta; hinnata saateid; kommenteerida saateid, filme jms).

PABERLEHE JA NETILEHE VÕRDLUS Paberlehe lugu on lõplik, netilehe lugu on produkti ja protsessi segu, mis võib pärast ilmumist muutuda; paberlehe lugu on monoloog, netilehe lugu on dialoog lugejaga. Netileht pole päeva-, vaid minutileht. (Tiit Hennoste)

INTERNETIPÕHISED UUED MEEDIAKANALID Otseselt interneti jaoks loodud veebiajalehed ja – ajakirjad; Ajaveebid e veebipäevikud e blogid – autori päevikulaadsed postitused, mida saavad lugedakommenteerida kõik huvilised. Portaalid e internetiväravad lähtuvad põhimõttest “igaühele midagi”: lisaks uudistele pakutakse mänge, foorumeid, ostu- ja suhtluskeskkondi, liitumist mobiilitehnoloogiaga.

INTERNETIPÕHISED UUED MEEDIAKANALID Digitaalse meedia juurde on algusest peale kuulunud otsimootorid, nt esimesed otsirobotid loodi 1993. aastal, pikka aega oli populaarne Alta. Vista, nüüd Google. Veebikataloogid e viidete süstematiseeritud kogud (Yahoo!), mida haldavad inimesed.

SOTSIAALMEEDIA Osa suhtlusportaale on suunatud laiale sihtgrupile (Facebook – loodud 2004 Harvardi ülikooli sisevõrguna), osa ühendab inimesi, kes kasutavad sama keelt, on ühest rahvusest. Koostööl põhinevad projektid (võimalik samal ajal koos sisu luua, nt vikid); blogid – isikliku kodulehe vaste sotsiaalmeedias; sisupõhised kogukonnad (võimalik jagada videoid – You. Tube, ettekandeid – Slide. Share, pilte – Flickr); virtuaalsed ühiskonnad ja mängumaailmad; suhtlusportaalid e sotsiaalvõrgustiku saidid.

RISTMEEDIA Meediasisu liigutamine ühest meediumist teise, sisu kohandamine ja jagamine erinevate kanalite ja platvormide vahel. Ristmeedia laiemas tähenduses on nähtus, kus väga paljude osaliste tulemusena mingi meedia- või kultuurinähtus üle meediapiiride tõlgitakse. Ristmeedia kitsamas tähenduses on ühe või mitme meediaettevõtte strateegia levitada mingit intellektuaalomandit paljudel platvormidel, kasutades auditooriumit täiendaja ja levitajana. I. Ibruse arvates on parim näide ristmeediast piibel (trükitud, maalitud, dramatiseeritud, interpreteeritud jne).

RISTMEEDIA Põhjus, miks ristmeediast huvitutakse, on vajadus saavutada kontakt eri kanalite ja platvormide vahel killustunud auditooriumiga, sest nii on võimalik maandada tururiske. Näide ristmeediast: Margus Karu “Nullpunkt” http: //digar. nlib. ee/digar/show/? id=208428

KASUTATUD ALLIKAD Kask, Külliki Meedia mõju”. Avita, 2013. internetiavarused