INIMESE KOED Koostaja Saima Kaarna KOED Nrvikude Epiteelkude

  • Slides: 30
Download presentation
INIMESE KOED Koostaja: Saima Kaarna

INIMESE KOED Koostaja: Saima Kaarna

KOED Närvikude Epiteelkude Lihaskude Sidekude Tugikude Kõhrkude • Kohev sidekude • Fibrillaarne sidekude •

KOED Närvikude Epiteelkude Lihaskude Sidekude Tugikude Kõhrkude • Kohev sidekude • Fibrillaarne sidekude • Rasvkude Veri ja lümfoidkude Luukude

EPITEELKUDE • Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet (ainult basaalmembraan, mis ühendab

EPITEELKUDE • Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet (ainult basaalmembraan, mis ühendab teda alloleva koega ja samas eraldab) • Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel • Ülesanded – eelkõige katta ja kaitsta (näit. katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest

Epiteelkoe liigitused • vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline • Rakkude kujule, vormile: lame-,

Epiteelkoe liigitused • vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline • Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel • Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne.

Näiteid epiteelkoest • Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes • Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes

Näiteid epiteelkoest • Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes • Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes • Ühekihiline silinderepiteelhingamisteedes (ripsepiteel)

Mitmekihiline paikneb seal, kus vaja eelkõige vastupidavust (seedekanal, tupe, nahk jne) • Mitmekihiline lameepiteel

Mitmekihiline paikneb seal, kus vaja eelkõige vastupidavust (seedekanal, tupe, nahk jne) • Mitmekihiline lameepiteel sõrmeotsas maoepiteel

Epiteelkoe(st) väljakasvud Neiks on kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned jne. juuksekarv

Epiteelkoe(st) väljakasvud Neiks on kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned jne. juuksekarv

LIHASKUDE • Iseloomulik on kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime, mis tuleneb • Lihasrakkudes ehk –kiududes olevatest

LIHASKUDE • Iseloomulik on kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime, mis tuleneb • Lihasrakkudes ehk –kiududes olevatest müofibrillidest (koosneb müosiini ja aktiini filamentidest) • Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paiknemisele sile-, vööt- ja südamelihaskoeks

Silelihaskude • koosneb väikestest käävjatest ühetuumalistest rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena (ei ole vöödilised)

Silelihaskude • koosneb väikestest käävjatest ühetuumalistest rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena (ei ole vöödilised) • ehitusest lähtuvalt on kokkutõmbed aeglased ja lühemad (kolmandik – neljandik vöötlihaskoerakust) • eelnevast tulenevalt vastupidavad (ei väsi) ja ei allu inimese tahtele (enamik töötab automaatselt ja isegi ilma närviimpulsita) • paiknevad enamasti torujate siseelundite ümber. Ei kinnitu kunagi luudele

Vöötlihaskude • Koosneb silinderjatest hulktuumsetest pikisuunaliselt paiknevatest rakkudest, mis tänu müosiini ja aktiinifilamentide korrapärasele

Vöötlihaskude • Koosneb silinderjatest hulktuumsetest pikisuunaliselt paiknevatest rakkudest, mis tänu müosiini ja aktiinifilamentide korrapärasele paiknemisele näivad vöödilistena. • Kokkutõmbed kiired, suure ulatusega ja tugevad • Väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele • Kinnituvad luudele moodustades kõik skeletilihased

Südamelihaskude • Paikneb ainult südames • Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad, ühetuumalised

Südamelihaskude • Paikneb ainult südames • Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad, ühetuumalised ja otstest harunevad, moodustades nii võrgustiku ümber südame • Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele • Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu

TUGIKUDE • Moodustab eri elunditele tugistruktuure • Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude)

TUGIKUDE • Moodustab eri elunditele tugistruktuure • Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude) algvormiks embrüonaalne sidekude • Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole (erandiks rasvkude – rasv akumuleerub rakku) • Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud).

Sidekude • Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida

Sidekude • Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed) • Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. Vesi + lahustunud ained = geel, mis ühendab selliselt rakke kiududega. • Uueneb kudedet kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha.

Elastne sidekude veenis Tihke sidekude

Elastne sidekude veenis Tihke sidekude

Rasvkude • Iseloomulik, et palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet (erandlik) • Rakusisaldisest

Rasvkude • Iseloomulik, et palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet (erandlik) • Rakusisaldisest ca 80% rasv, veidi veel rakkudes tsütoplasmat koos tuumaga jne. • Ülesanded: kaitse (mehhaaniline ja külm), varu (nii aineline kui energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained. . . )

Kõhrkude • Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad,

Kõhrkude • Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea jne. • Koosneb üksikutest kõhrerakkudest (kondrotsüütidest) ja rakuvaheainest (glükoproteiinid + kollageen + elastiin) • Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe (perikondri) abil. Veresooned ja närvid puuduvad.

Elastne kõhr kõrvalestas Hüeliin- ehk klaaskõhr liigesepinnal

Elastne kõhr kõrvalestas Hüeliin- ehk klaaskõhr liigesepinnal

Luukude • Koosneb vähestest rakkudest (osteotsüütidest) ja rakuvaheainest (plink- ja käsnaine). • Aineliselt ca

Luukude • Koosneb vähestest rakkudest (osteotsüütidest) ja rakuvaheainest (plink- ja käsnaine). • Aineliselt ca 25% vesi, kuivainest neljandik orgaanika, sellest 97% kollageen, ülejääk mineraalaine, sellest peamine kaltsiumirikas hüdroksiapatiit • Toimub intensiivne ainevahetus (luukoes palju veresooni) – kollageenikiudude pinnal kristallidena paiknevad mineraalid vahetuvad pidevalt. • Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisena (mineraalsooladestumine)

Osteoblastid – noored luurakud Küps, vanem luukude sidekude luuümbrises

Osteoblastid – noored luurakud Küps, vanem luukude sidekude luuümbrises

Veri ja lümfoidkude • Koosneb vedelast rakuvaheainest plasmast, milles üksikud rakud – erütro-, leuko-,

Veri ja lümfoidkude • Koosneb vedelast rakuvaheainest plasmast, milles üksikud rakud – erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid. Trombotsüüdid koos lümfotsüütidega erütrotsüüdid koos lümfotsüütidega

NÄRVIKUDE • On väga mitmekesine, sõltudes paiknemisest ja funktsioonist • Koosneb peamiselt närvirakkudest (neuronitest)

NÄRVIKUDE • On väga mitmekesine, sõltudes paiknemisest ja funktsioonist • Koosneb peamiselt närvirakkudest (neuronitest) ja gliiarakkudest • Närvirakkude tuumaga osad paiknevad KNS hallaines ja närvisõlmedes (ganglionides) • Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud), millest paljud on kaetud lipiidse kihiga – müeliiniga, muutes närvikiu valgeks - valgeaine

Närvikude väikeajus

Närvikude väikeajus

Gliiarakud • Ehk närvitoendirakud, mida on ca 10 korda rohkem kui neuroneid • Ülesandeks

Gliiarakud • Ehk närvitoendirakud, mida on ca 10 korda rohkem kui neuroneid • Ülesandeks neuronite toestamine, kaitse, toitmine ja asendamine (harva ja veidi) • KNS-s neid kolme tüüpi: oligodendrotsüüdid, mis moodustavad ümber aksonite müeliintupe; astrotsüüdid, mis kaitsevad aju veresooni ja osalevad hematoentsefaalse barjääri loomises; mikrogliiarakud, mis on õgirakud

Närvirakk - neuron närvirakukeha Akson ehk neuriit Dendriidid – juhivad impulsi rakukeha suunas

Närvirakk - neuron närvirakukeha Akson ehk neuriit Dendriidid – juhivad impulsi rakukeha suunas

Sünapsid • Neuronitevahelised ühendused (kahe närviraku vaheline seos); ajus ühe raku kohta ca 1000

Sünapsid • Neuronitevahelised ühendused (kahe närviraku vaheline seos); ajus ühe raku kohta ca 1000 sünapsit • Elektriline sünaps (ca 20%) –akson ja dendriit puutuvad vahetult kokku; impulsi ülekanne kiire, muutumatu • Keemiline sünaps – impulss kantakse keemilise ülekandeaine, mediaatori (virgatsaaine, transmitter) abil teise rakku. • Inimesel ca 80%

Ülekanne ioonide tasandil (A) Tegevuspotentsiaal põhjustab Ca 2+ ioonide sisenemise presünaptilise neuroni tsütoplasmasse. (B)

Ülekanne ioonide tasandil (A) Tegevuspotentsiaal põhjustab Ca 2+ ioonide sisenemise presünaptilise neuroni tsütoplasmasse. (B) Ca põhjustab neurotansmittereid sisaldavate vesiikulite vabanemise sünapsisse. (C) Neurotransmitteri molekulid seostuvad signaali vastuvõtva raku membraanil olevatele retseptoritele, misjärel signaali vastuvõttev rakk muutub (membraanipotentsiaal) – impulss kandub üle. (D) Mõne aja pärast neurotransmitter kas võetakse signaali andnud rakku tagasi või lagundatakse sünapsis.