Soo Klli Natka 6 klass 2012 Soode paiknemine
- Slides: 10
Soo Külli Natka 6 klass 2012
Soode paiknemine ja teke Hakkasid arenema kohe pärast jääaja lõppu. Eriti sooderohked on Pärnumaa, Järvamaa, Ida-Virumaa, Tartumaa. Eesti maismaast on soode all peaaegu ¼.
Mis on soo? Soo on liigniiske ala, kus maapinda katab paks turbakiht. Turvas koosneb mittetäielikult lagunenud taimsest ainest (turbasamblast, pilliroost, villpeast).
Kuidas tekkivad sood? Liigniiskesse paika, näiteks nõkku. Järve kinnikasvamisel Järvepind kattub muu taimestikuga, seejärel hakkavad kasvama taimed, mis tekitavad turvast (kasvab 1 mm aastas) Hakkavad vohama turbasamblad, tekitavad turbakihi madalsoo siirdesoo raba
Soo arengu astmed
Madalsoo Soo arengu algtase Põhjaveetoiteline Tingimused taimede kasvuks kõige soodsamad Sookask Pilliroog Turbasammal jt sambad
Kõrgsoo ehk raba Soo arengu lõppaste Sademete toiteline Turba paksus 5 -7 m Pinnas koosneb turbasamblast Toitaineid vähe Mõnes rabas puuduvad puud üldse- lagerabas Mänd Kääbuspõõsad ehk puhmad- sinikas, sookail, jõhvikas, murakas, tuppvillpea. Pildil Männikjärve raba
Siirdesoo Vaheaste madalsoo ja raba vahel Kasvab mõlemale iseloomilikke taimi Mänd, kask Rohttaimi vähem kui madalsoos Sammaldest ülekaalus turbasamblad
Mille poolest erinevad madalsoo ja raba?
Keskkonnatingimused soos Liigniiskus, hapniku vähesus ja kõrge happesus takistavad lagundajate tegevust ja taimne mass ladestub turbana. Turbas on vähe mineraalaineid ja seepärast on siin taimede jaoks pidev toitainete puudus. Siin suudavad kasvada vaid vähesed liigid. Kuna taimestik on liigivaene, on liigivaene muugi elustik.
