13 Georg Wilhelm Friedrich Hegeli 1770 1831 elu

13. Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770 -1831) elu ja isik n n Saksa idealist. On üks kõige vaieldavamatest filosoofidest mõtlemise ajaloos (st et teda tõlgendatakse väga erinevalt). G. W. F. Hegel 1

n Elustiililt ja mõtlemiselt sarnane Kantiga (mõlemad esindasid idealismi ja protestantlikkonservatiivset mõtlemist) G. W. F. Hegel 2

n Kantiga on veel mõned asjad sarnased: tohutu maine juba eluajal, raskepärases akadeemilises saksa keeles kirjutamine, töötamine professorina, süstemaatilisus ja kaine kaalutlemine. G. W. F. Hegel 3

n Mõtlejana süsteemilooja, kuigi tema süsteemi väljakujunemine võttis aega, st Hegel mõtlejana kujunes välja pikkamööda, ta ei olnud nooruses imelaps. G. W. F. Hegel 4

n Pärast Tübingeni teoloogilise seminari lõpetamist olid tema filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi kasinad. G. W. F. Hegel 5

n n Oli abielus endast poole noorema naisega. Hegel on töötanud koduõpetajana, abiprofessorina, ajalehetoimetajana, lütseumi rektorina, Heidelbergi Ülikooli filosoofiaprofessorina, Berliini Ülikooli rektorina. G. W. F. Hegeli büst 6

n Tema üheks kuulsaimaks teoseks on Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes. G. W. F. Hegel 7

n Ta oli üks Saksa juhtivaid vaimuelu suunajaid, kelle loengutele oli tohutu tung hoolimata sellest, et esitusviis polnud just hiilgav (sisu kaalus vormi üles!). G. W. F. Hegel 8

n Üks loengul viibija on kunagi kirjeldanud Hegeli loengut nõnda: “Alguses ei suutnud ma tema manerismidest ja mõttekäikudest aru saada. Väsinud ja tigedana, enesessetõmbununa istus ta seal, pea maas, ja tõstis rääkides pidevalt pabereid edasi-tagasi, lehitsedes oma märkmeid. Ta köhis pidevalt, püüdis oma kurku puhtaks saada, ja see välistas igasuguse sujuva kõne. Iga lause seisis omaette ja tuli suure vaevaga…” 9

n 61 -aastasena haigestus Hegel ootamatult ja suri järgmisel päeval une pealt. G. W. F. Hegel 10

13. 1. Ajaloofilosoofia n Ajalugu on Hegeli käsitluses protsess, mille kaudu väljendab ennast reaalsuse põhiolemus; üksikute sündmuste lõplik sisu selgub alles suhtes tervikuga. 11

Veendunud ratsionalistina on Hegeli jaoks reaalsus oma olemuselt mõistuspärane. n Seega saab öelda, et maailma ajalugu suunab mõistus ning ajalugu on mõistuse/maailmavaimu väljendus. n 12

Mõistuse väljenduses areneb maailm kogu aeg täiuslikkuse poole. Seepärast on ajaloolistele sündmustele iseloomulik paratamatus. n Maailma lõppeesmärk on vabaduse tunnetamine, seega maailmaajalugu on vabadusetunnetuse areng. n 13

Filosoof alustab oma käsitlust muistsest idamaa maailmast, kus ainult üks inimene oli vaba, nimelt despoot. n Maailmaajalugu kulgeb seega idast läände, Euroopa on maailmaajaloo lõpp ja Aasia tema algus. n 14

n Areng toimub vastuolude ja ebakõlade kaudu, vastuolu on elus edasiviiv jõud. 15

13. 2. Absoluut on totaalsus, terviklikkus, kõiksus, ta tunnetab iseenast ja tunnetab seda, mida ta väljendab. n Spinoza järgi üksikentiteedid vajavad enese määratlemiseks tervikut, kuid Hegeli puhul tervik ehk Absoluut vajab oma toeks üksikentiteete. n 16

Hegeli filosoofiale vastavalt vajab kõiksus eneseväljendamiseks kanaleid – inimkonda ja meile tuttavat reaalsust. n Absoluut vajab eneseväljenduseks maailmaajalugu! n 17

13. 3. Vabadus ja riik Vabadustunnetuse areng kulgeb koos riigi ajalooga. Seda seepärast, et vabadus on võimalik ainult riigis. Riik on korrapärastatud ühendus, kus indiviid saab talle antud õiguste piires oma vabadust kasutada. n Ainult õigus, moraal ja riik on vabaduse garantiiks! n 18

n Vabadus pole kindlasti mitte piiramatult oma tahte järgi tegutsemine. Kuna inimesed on oma aistingute, kirgede ja erinevate tungide orjad, siis tuleb seda piirata. Piiramine on eeldus, mis võimaldab vabaduse. Ühiskondlike piirangute mõõdupuuks on aga mõistus. 19

n Vabadus ongi mõistusest tulenevate normide ja piirangute järgi toimimine. 20

13. 4. Teadvuse arengu all peab Hegel silmas tegelikkuse tunnetuse arengut, mille eesmärgiks on absoluutne teadmine. n Teadvuse arengule on iseloomulikud järgmised etapid: 1. Meeleline taju, mille puhul on olulisel kohal iseenda aistingud. n 21

2. Enda kõrval teise teadvuse märkamine, st arusaamine sellest, et teine on ka subjekt, mitte objekt, ta on eesmärk, mitte vahend, ka tema areneb. 3. Absoluutne teadmine – see on hetk, mil teadvus tunneb end ära teises teadvuses ja näeb oma olemise universaalsust ning märkab, et kõik on üks tervik. 22

Absoluutne teadmine on ühtesulandumine kõiksusega ehk Absoluudiga. 23

Spinoza, Leibnizi ja Hegeli filosoofia põhimõistete võrdlus Sarnasus SUBSTANTS MONAAD ABSOLUUT Nad kõik on seotud tervikuga ehk kõiksusega Erinevused Reaalsus koosneb substantsi ilmingutest Reaalsus koosneb monaadidest Meile tuttav reaalsus on vajalik Absoluudi eneseväljenduseks 24

Iseseisvaks mõtlemiseks. . . • • Kas maailma ajalugu suunab mõistus? Kas vabadusel on piirid? 25