Ludwig van Beethoven 1770 1827 Viini klassikute kolmas

Ludwig van Beethoven 1770 -1827

• Viini klassikute kolmas suurkuju, ometigi polnud Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane • Beethoven alustas keskkonnas, kus olid juba kindlad vormid ja žanrid juba välja kujunenud • Muutus publiku maitse • Muutusid ka muusikaelu alusstruktuurid: kondanlikud muusikaühingud ja nende ülalpidamisel tegutsevad orkestrid, avalik kontserdielu, ajakirjandus, uutel alustel muusikaharidus jms.

Bonn(1770 -1792) kujunemisaastad • Beethoven sündis 1770. a. detsembris Bonnis • Beethovenid olid teeninud juba mitu põlve teeninud Kölni kuurvürsti teenistuses • Esimene õpetaja isa, kes oli õukonnas lauljaks • Räägitakse isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest, samuti, et kasvas Mozarti imelapse-kuulsuse varjus; esimene avalik esinemine 7 -aastasena

• Christian Gottlob Neefe (Bonni õukonnaorganist) • 1787 Viini sooviga saada Mozarti õpilaseks • 19 -aastasena sai perekonnapeaks • Oli 50 teose autor; peamiselt klaverimuusika

Viin (1792 -1802): varane looming • Soov saada Haydni õpilaseks • Isa surm • Õppis Haydni juures aasta, olid loomult erinevad • Sidemed Viini ülikutega • Oli küll vabakunstnik, kuid sai toetust aadlikelt; kontsertreisid • Kontserdi- ja teosehonorarid

• 2. aprillil 1800 esimene avalik tuluõhtu; 1. sümfoonia; looming tugevas seoses Haydni ja Mozartiga; klassikalised vormid, koosseisud; klaverimuusika, klaverikontserdid • 1795. a. paiku hakkab ilmnema kuulmisvaegus • 1801 -1802 hingeline kriis; selge, et haigus viib täieliku kurtuseni • Lõpeb varane loominguperiood

1802 -1812: loomingu kõrgaeg • Kriisi möödudes kõige jõulisem ja viljakam loominguperiood • “beethovenlik” väljenduslaad; julgeb olla ise • Kuigi vaid 2 avalikku kontserti, kuulsus kasvab, muusikat trükitakse; tuntus Saksamaal ja Inglismaal • 1803. ainus oratoorium “Kristus õlimäel”

• III sümfoonia – suunanäitaja kogu 19. saj. le. (Napoleon); heroilise stiili kõrgaeg • Klaveri sonaat nr. 23 “Appassionata” • 1804 -1808 töö V sümfooniaga • Ooper “Fidelio”; kukkus läbi; püüdis saada Viini keiserliku teatri ooperiheliloojaks (? !) • 1807 -1808 valmivad V ja VI sümfoonia; missa C-duur, klaverikontsert nr. 4 jt; hiiglaslikud autorikontserdid (kuni 4 tundi)

• Teplitz (1811/12). Kohtumine Johann Wolfgang Goethega • Soov luua perekonda, aga kihlumisest kaugemale ei jõudnud • Suutmatuses leida inimlikku õnne on midagi Beethovenile väga iseloomulikku • Raskepärane iseloom, haigusest tingitud misantrooplik hoiak

1813 -1815: kriis • 1800 -12 valmis suurem osa loomingust, millele järgnes pikk vaikus • Probleemid sugulastega; jäi oma vennapoja hooldajaks • Paradoksaalsel moel sel ajal tõusis kuulsus haripunkti • Menukad autorikontserdid • 1815 mängis viimast korda publikule klaverit

1816 -1827: hiline looming • Beethoveni kõrgaja looming oli vastuolulise, heroilise ja patriootliku ajastu muusika. Hiljem suurlinna elu resigneerus – iseloomulik stabiilsus ja konservatism. • 1812 -1824 vaid 9. sümfoonia. • Vananevat kuulsust peeti hulluks või vähemalt veidrikuks; kirus kõiki avalikult • Toetajate-ring jääb aina väiksemaks

• 1818 täiskurt ja suhtles siitpeale peamiselt kirjalikult (nn suhtlusraamatud) • Tervis halvenes ning pikka aega põetud maksahaigused olid seotud isalt päritud nõrkusega. . . • Hiline looming väga süüviv ja sügavutiminev • Üldiselt viimastele teostele iseloomulik ratsionaalsus, ökonoomne vormikorraldus; muusikaliste ideede äärmine loogilisus • Laulutsükkel “Kaugele armastatule”

• Viimased klaverisonaadid; Missa solemnis • Kokkuvõttev teos 9. sümfoonia; esiettekanne 1824 jäi Beethoveni viimaseks menukaks esinemiseks Viinis; autor ise dirigendipuldis • Keelpillikvartetid – keerulised • Plaanis veel ka 10. sümfooniat • Tervis halvenes oluliselt 1826 detsembris ning Beethoven suri 26. märtsil 1827; matustel osales u 10 000 inimest.

Loomingust • Komponeerimislaadi kirjeldatud aeglasena: lihvis oma muusikalisi ideid ja detaile pikka aega ja põhjalikult • Töötas mitme suure töö kallal korraga • Täpsed karakterid; jõulised dramaatilised konfliktid, heroilisus ja pateetilisus; harvem märgatakse tema natuuri lüürilist poolt

Klaverimuusika • Alustas karjääri klaverivirtuoosina; klaver jäi talle olulisimaks pilliks • 32 klaverisonaati • 5 klaverikontserti • Väikepalad ja variatsioonid • Väljus sageli žanri klassikalistest piiridest • nr. 14 cis-moll “Kuupaistesonaat” • Nr. 23 “Appassionata”

Sümfooniad • Hulk näitab žanri kiiret muutumist (Haydn 104, Mozart ligi 50, Beethoven 9) • Esimene sümf. 30 -aastasena • Filosoofilise välenduslaadiga suurteos, mitte õukondlik meelelahutus • Beethoveni sümf. s. ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ratsionaalne ülesehitus. • Laiendas klassikalist orkestrit (puhkpillid, eriti vaskpp. tähtsamaks)

• 3. sümfoonia “Kangelassümfoonia” (II o. Leinamarss - traagika) • 5. sümfoonia “Saatusesümfoonia” • 9. sümfoonia IV osas kasutab koori (Schiller “Ood rõõmule” – idealistlik lugu kõigi inimeste vendlusest; täna Euroopa hümniks) • Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi, kuid jäi siiski klassikuks • Beethoven oli isepäine geenius, kes eriti elu lõpul ei suutnud kohaneda ajastu ja ühiskonnaga; sajandi I veerandit võiks nimetada ka Beethoveni ajastuks