Vljutusperiood E pevad NarvaJesuus 2013 Vljutusperioodi definitsioonid Emakakaela

Väljutusperiood EÄÜ päevad Narva-Jõesuus 2013

Väljutusperioodi definitsioonid: Emakakaela täielikust avatusest lapse sünnini Eeldab läbivaatust Juhend: Kestvus kuni 4 tundi Vana: presside tekkest lapse sünnini Läbivaatus ei ole perioodi kestvuse määramiseks vajalik • Oli 15 -20 minutit (aktiivne faas + perineaalfaas) • • •

Väljutusperioodi faasid: • I Latentne faas: kontraktsioonide vahed pikenevad Puhkefaas. Emakas kohaneb vähenenud mahuga • II Aktiivne faas: tugev tung pressida Tupe avanemine • III Perineaalfaas: Tunded tingitud pea survest lahklihale. Tugevaim tung pressida Avaneb lahkliha • Sünd

Väljutusperioodi latentne (I) faas: „Puhka ja ole tänulik“ faas • • kontraktsioonide vahed pikenevad kontraktsioonide intensiivsus ja pikkus vähenevad reeglina ei ole pressitunnet või on nõrgad pressid keskmine kestvus 20 -30´ Miks? Lõpeb surve venitusretseptoritele, sest loote pea libiseb emakaelast läbi.

Väljutuse latentse faasi vajalikkus: • Emakas kohaneb vähenenud mõõtudega. • Taastuvad emakalihase glükogeeni- ja Ca-varud. Vajalik eriti just pika sünnituse puhul • Puhkust võivad vajada ka sünnitaja ja sündiv laps • Kui sünnitus ei ole olnud pikk ja sünnitaja on heas vormis, võib see faas olla üsna märkamatu • Väsinud sünnitaja puhul võib see faas kesta mitu tundi

Latentse faasi ignoreerimine • • Tõstab vajadust vaakumsünnituseks Tõstab vajadust keisrilõikeks Põhjustab lahkliha traumat Põhjustab loote pea- ja kaelaosa traumasid Põhjustab õlgade düstookiat Põhjustab platsenta irdumise häiret Põhjustab sünnitusjärgset verejooksu

Ämmaemanda tegevus latentses faasis: • Selgita sünnitajale, miks tuhude vahed pikenevad • Julgusta puhkama

MTO soovituste alusel jagunevad toimingud sünnitusel järgnevalt: Tegevused, mis on tõestatult kasulikud ja mida peaks soodustama, MTO: 1 • Naise sünnitamiskoha valiku austamine • Naise privaatsuse austamine • Abiandjate empaatiline toetus sünnituse ajal • Sellise hulga informatsiooni ja selgituste andmine sünnitajale, nagu ta vajab

III Toimingud, mida sageli kasutatakse ebaotstarbekalt, MTO 1 • Valu vaigistamine süsteemsete toimeainete abil ja epiduraalanalgeesia • Elektrooniline loote monitooring • Korduv või sagedane vaginaalne läbivaatus, eriti mitme isiku poolt

III Toimingud, mida sageli kasutatakse ebaotstarbekalt, MTO 2 • Sünnitaja pressima julgustamine enne täielikku emakakaela avatust või enne kui naine ise tunneb vajadust pressida • Range kinnipidamine väljutusperioodi kestvusest, isegi kui ema ja loote seisund on hea ning sünnitus edeneb • Vaba või rutiinne episiotoomia kasutamine

Aktiivses (II) faasis: • Taastuvad tuhud endises sageduse ja kestvusega. • Erinev on tekkiv rõhk. Kui tavaliselt tuhu ajal emakas rõhk 70 -80 mm/hg, siis presside faasis lisanduvad 5“ 7“ rõhu tõusud, mida esineb 3 -5 korda tuhu jooksul, kui tavalisele tuhule lisandub veel 70 -80 mm/Hg = 140 -160 mm/Hg. See rõhu tõus tingitud kõhupressi lihaste tööst. • Presside vahel puhkerõhk 8 -12

Aktiivne faas • Paljud naised muutuvad häälekaks, tugev tung pressida: tuleb gaasi, väljaheidet ja/või okset • Soovitatav spontaanne pressimine pressi tippudes või sügav hingamine • Tunded tingitud survest tupe venitusretseptoritele

Tupeseina venitusretseptorid • mängivad tähtsat rolli, kui loote pea liigub sünnituskanalis. • lapse pea „suhtleb“ tupe seinas, rektumi seinas ja lahklihal paiknevate retseptoritega. • sünnikanali lihased suunavad aktiivselt lapse pead väljapääsu suunas, eriti rõhu tippude ajal.

Tupeseina osalemine lapse sünnil • Lihased lühenevad ja sikutavad ülespoole nii tupe eesmist, põiepoolset seina, kui pärasoole poolset seina. • Need muutuvad siledaks ja pakuvad pinges olles lapse peale toetuspinda. • Epiduraal – sünnitusteed halvatud

Ämmaemanda tegevus aktiivses faasis: • Jälgi, et sünnitaja asend oleks ergonoomiline ja mugav, vajadusel juhenda • Loote südametöö vahelduv auskultatsioon, sünnitajat häirimata • Toeta ja vajadusel juhenda hingamist • Julgusta ja suuna vertikaalse sünnitusasendi valikul • Paku juua

Sünnitusasend

Selili- ja poolistuv asend • Eelised: lihtne monitoorida, võimaldab sünnitajal jalgu puhata, abistajale mugav • Puudused: halb verevarustus, sünnitaja passiivne, trombide tekke risk jalatugede kasutamisel, abituse tunne sünnitajal, pressimisvõime väiksem, kui teistes asendites, toetajal vähem võimalust toetada, ämmaemandal puudub sünnitajaga silmkontakt (raske suhelda)

Rhombus Michaelis liigub sünnituse ajal väljapoole ~2 cm

Toimingud, mis on selgelt ohtlikud või ebaefektiivsed ja mida peaks vältima, MTO 1 • Rutiinne selili asendi kasutamine sünnitusel • Kontraktsioonivahendi manustamine sellisel viisil, et selle efektiivsust ei saa kontrollida (tablettidena manustatavad ravimid)

Toimingud, mis on selgelt ohtlikud või ebaefektiivsed ja mida peaks vältima, MTO 2 • Väljutusperioodis rutiinne kägarpositsiooni või jalad jalatugedel positsiooni kasutamine

Toimingud, mis on selgelt ohtlikud või ebaefektiivsed ja mida peaks vältima, MTO 3 • Suunatud pressimine väljutusperioodis • Lahkliha masseerimine ja venitamine väljutusperioodis

Suunatud (juhendatud) pressimine VS Spontaanne pressimine Aja võit? Kasu sündivale lapsele?

LINDA FRENCH`i uurimus 2006 a • 325 sünnitajat (madal risk, komplikatsioonideta sünnitus, ilma ravimiteta, oodatav kaal < 4 kg) • Sünnitusasend selili • I grupp – suunatud pressimine • II grupp – vaba pressimine (tee, nagu tunned) Tulemus: I grupp: väljutuse pikkus 46 min II grupp: väljutuse pikkus 59 min (P =. 014). Vastsündinute tervisenäitajates vahet ei olnud • Uurimus: LINDA FRENCH, M. D. Study Reference: Bloom SL, et al. A randomized trial of coached versus uncoached maternal pushing during the second stage of labor. Am J Obstet Gynecol January 2006; 194: 10 -3.

Hapnikuga varustatus pressimisel Kui ema sunnitakse hinge kinni hoides pressima (lilla pressimine) • sulgub häälepilu • selle tulemusel suureneb rõhk rinnakorvis • järsult halveneb venoosse vere jõudmine südamesse • sealt edasi kopsudesse, kus see peaks rikastuma hapnikuga • Arteriaalne rõhk langeb ja vähem verd jõuab platsentasse. See veri, mis jõuab on halvasti hapnikuga varustatud. Ja seda ajal kui verevarustus on suure rõhu tõttu isegi halb!

Külili asend • Eelised: hea puhkeasend ilma vereringe häireteta, soodustab loote pöördumist tagumisest teisendist, lahklihale surve väike, aitab vältida õlgade düstookiat ja rebendeid, hea jälgida loodet ja teha läbivaatust, sobib hästi liiga tormilise sünnitustegevuse puhul • Puudused: vähene jõudlus presside ajal

Neljakäpakil asendid • Eelised: loote hea verevarustus, lihtsam õlgade sünd, leevendab survet nabanöörile, lahkliha hästi nähtav, lihtne abistada, sobib hästi tuharsünnitusel. • Puudused: väsitab käsi-jalgu, abistaja peab õpitud pildi „ringi pöörama“

Seistes sünnitamine • Eelised: emaka tõhusad kokkutõmbed avanemisperioodis, hea verevarustus, gravitatsiooni toime, abistajal hea kontakti leida • Puudused: väsimine, vajab kahte toetajat, hüpoteetiliselt suurem verekaotus, vulva ja emakakaela turse, emaka allavaje, laps võib „välja kukkuda“, raske abistada

Istuv asend: järi, toetatud kükkasend • Eelised: lühendab väljutusperioodi, tõhusamad pressid, suureneb vaagna läbimõõt, lihtne suhelda, loodet jälgida ja läbivaatust teha, parem verevarustus, kui lamades • Puudused: vulva ja emakakaela turse, kui jääda asendisse liiga kauaks, lootele kahjulikud mõjud puuduvad, abistajat võib häirida naise aktiivsus

Perineaalfaas (III faas) • Toimub lahkliha „õhenemine“ ja avanemine • Tunded tingitud loote pea survest lahklihale. Soovitatav pindmine hingamine Soojus aitab avarduda: soe vesi, soe mähis „Käed eemal“ tehnika

Lahkliha trauma sõltub I. III. IV. Lapse sündimise kiirusest Lapse mõõtmetest ja asendist Sünnitusteede anatoomiast ja tervisest/põletik Sünnitusaendist (I külili; II põlvili ja neljakäpakil, III selili; IV toetatud kükk või järi; V seistes) (UK uuring, presenteeritud ICM kongressil 2008) --------------------------------------Ø Keskkonnast – soojus avardab, vees rebendeid vähem Ø Sünnitaja võimest lõõgastuda (usaldus <-> hirm)

Lahkliha • Lahkliha nahk on tundlik, sest on rikkalikult innerveeritud • Reflektoorne „pressipunkt“ asub lahkliha taga • Innervatsioon hargneb nervus pudendus‘e kaudu • Puute puhul tõmbub musculus sphincter ani externus reflektoorselt kokku (anaalrefleks). • Lahkliha on nii mehel kui ka naisel erogeenne tsoon, sest see on rikkaliku innervatsiooni tõttu väga tundlik • Lahkliha lõige?

Lahkliha • Süvakiht: M. levator ani, M. coccygeus • Keskkiht: M. transversus perinei profundus, M. sphincter ani • Pindkiht: M. sphincter ani externus, M. transversus perinei superficialis, M. ischiocavernosus, M. bulbospongiosus

Naise vaagen ülalt –ja külgvaates

Rõõmsaid ja rahulikke sünde!

Kasutatud • LINDA FRENCH, M. D. Study Reference: Bloom SL, et al. A randomized trial of coached versus uncoached maternal pushing during the second stage of labor. Am J Obstet Gynecol January 2006; 194: 10 -3. Used with permission from French L. Coached and uncoached pushing in second-stage labor both okay. Accessed February 10, at: http: //www. Info. POEMs. com____________ Copyright © 2006 by the American Academy of Family Physicians. • Mayri Sagady raamat „Renewing Our Faith in Second Stage“ Midwiferiy Today kirjastus 1995 http: //www. unboundmedicine. com/medline/citation/7711807/Renewing_our_faith_i n_second_stage_ (15. 04. 2013) • Dots. K. Matt Normaalne rasedus ja sünnitus 2006 • Midwifery, Volume 2, By P. Mc. Call Sellers 2008 (15. 04. 2013) • Denis Walsh, Evidence and Skills for Normal Labour and Birth, 2007 (01. 10. 2012) • Amy M. Romano, Judith A. Lothian Promoting, Protecting, and Supporting Normal Birth: A Look at the Evidence, AWHONN, the Association of Women’s Health, Obstetric and Neonatal Nurses, 2008 (01. 10. 2012)