Vaesusest teoorias ja praktikas Nele Peil Juhtivstatistik Eesti

Vaesusest teoorias ja praktikas Nele Peil Juhtivstatistik, Eesti sotsiaaluuringu koordinaator

Vaesus ja ebavõrdsus n Sissetulekuvaesus ja ebavõrdsus nt hariduses, tervises, sotsiaalses osalemises, sissetulekus. n Eestis mõõdetakse ekvivalentnetosissetulekuga ning Gini indeksi ja kvintiilide suhte kordajaga. n Ekvivalentnetosissetulek: leibkonna käsutuses olev netosissetulek jagatud OECD tarbimiskaaluga, mis võtab arvesse leibkonna suurust ja jaotust. Kõigile liikmetele määratakse võrdne sissetulek 1 tarbimisühiku kohta. n Ühiste kulutuste säästuefekti arvestamiseks. Arenenud ühiskondades kulutatakse lapse peale vähem kui täiskasvanutele. n Uutes liikmesriikides sundkulutused väiksemad, seega Eestile võiksid paremini sobida kaalud 1, 0, 7 ja 0, 5 lastele. (skaalat mõjutavad nt eluase avalikult või eraturult, hariduse ja tervishoiu maksustatus- tõstavad isikukaale) 27. 11. 2008 Sotsiaaluuringute partneripäev

Mis on vaesus n Absoluutne vaesus (nt alla 1 dollari päevas) vs suhteline vaesus. n Absoluutne vaesus võrdluses standardiga — iseloomustab riigi majandustaseme muutusi (Tiit 2006). Suhteline vaesus iseloomustab sotsiaalpoliitikate toimivust. n Eurostatil suhteline vaesus: mediaansissetulek ja suhtelise vaesuse piir. n Suhtelise vaesuse piir = 60% mediaan netosissetulekust (ekvivalentsissetulek) + 1 kroon. Näitab riikidevahelisi erinevusi. n Alla selle piiri olevate inimeste hulk = suhtelise vaesuse määr, mis iseloomustab sissetulekute jaotust ühiskonnas. Laseb riike võrrelda. n EL-is suhtelises vaesuses 2006. aastal 16% elanikest, Eestis 19, 5%. 27. 11. 2008 Sotsiaaluuringute partneripäev

Suhtelise vaesuse määr, 2006 27. 11. 2008 Sotsiaaluuringute partneripäev

Suhtelise vaesuse piir n Saamaks leibkonna suhtelise vaesuse piiri tuleb suhtelise vaesuse piir korrutada tarbimiskaaluga (OECD skaala 1, 0, 5, 0, 3). n Näide leibkonna suhtelise vaesuse piirist: 2 täiskasvanut, 2 alla 14 -aastast last 2006. aastal: 3480 x (1 + 0, 5 + 0, 3) = 7307 krooni kuus. n Pidevalt tõuseb seoses sissetulekute (palkade) kasvuga: mittetöötavad isikud kukuvad numbrites kiiresti vaesusse, kuigi reaalne olukord eriti muutuda ei pruugi. Suhtelise vaesuse piir kuus, krooni Suhtelise vaesuse piir, kui leibkonnas on 2 täiskasvanut ja 2 last 27. 11. 2008 2004 2332 4897 2005 2846 5977 2006 3480 7307 Sotsiaaluuringute partneripäev

Näide: Pensioniealised — numbrid kontekstis n Keskmine vanaduspension suhtelise vaesuse piiri lähedal — suur hüpe palgakasvu ajal. n Tarbimiskaalud muudavad pilti, vaeste hulgas prevaleerivad üksi elavad. Eesti kaalud muudaksid olukorda. n Pensionil mehed jõukamad kuna elavad enamasti koos elukaaslasega, kelle keskmine eluiga on Eestis kõrgem. n Üksikud naised vaesemad kui üksikud mehed — mehed töötavad kauem, noorematel meestel kõrgem palk. 27. 11. 2008 Leibkonna tüüp 2004 2005 2006 Üheliikmeline leibkond 36, 4 42, 5 49, 4 . . üksik mees 34, 8 37, 0 41, 6 . . üksik naine 37, 2 45, 4 53, 5 Üksik 65 -aastane ja vanem 40, 9 52, 8 69, 0 Vanaduspensionär 2004 2005 2006 Mehed ja naised 22, 8 28, 7 37, 1 Mehed 10, 8 17, 4 25, 2 Naised 28, 0 33, 7 42, 3 Sotsiaaluuringute partneripäev

Sissetulekute kasvu algusaastad Aasta 2004 2005 2006 2007 Keskmine netokuupalk, krooni 5675 6430 7573 9123 n Oluline vaesuse ja ebavõrdsuse näitaja kõigutaja on viimastel aastatel olnud sissetulekute kasv (eriti 2007. aastal). n Kasusaajad eelkõige tööealised ja nende leibkonnad — kiire suhtelisest vaesusest väljumine. n Lastetoetuste ja palkade kasvu kokkulangemisega on paljud lastega pered väljunud suhtelisest vaesusest. n Mitteaktiivsed (töötud, vanurid, kodused) sattunud selle võrra enam suhtelisse vaesusesse. 27. 11. 2008 Sotsiaaluuringute partneripäev

Näide elust: mehed ja naised n Kõigis vanuserühmades on naised vaesemad kui mehed. Lastel ja noortel on vahe peagu olematu, ebavõrdsus tekib tööeas ja süveneb pensionieas meeste lühema eluea ja tarbimiskaalude efekti tõttu. Suhtelise vaesuse määr soo ja vanuse järgi, % Vanuserühm 0– 15 16– 24 25– 49 50– 64 65 ja vanemad 27. 11. 2008 Mehed Naised Mehed Naised 2004 22, 5 20, 4 18, 7 17, 6 15, 5 16, 8 19, 9 16, 5 9, 6 25, 5 2005 20, 8 18, 8 17, 3 18, 7 13, 1 15, 4 19, 4 18, 0 13, 7 30, 8 Sotsiaaluuringute partneripäev 2006 17, 3 17, 4 18, 8 18, 6 12, 9 14, 5 19, 7 20, 3 20, 7 39, 4

Kasu saamine sissetulekute tõusust: sugu n Euroopa Komisjoni raport 2007: EL suurim meeste ja naiste palkade vahe erinevus Eestis ja Küprosel — 25% (EL keskmine 15%). n Sissetulekute kasvust kasu saajad vanuserühmiti n Noortel kasu võrdne, sissetulekute kasv 2 aastaga ca 1, 5 kordne, naistel 0, 2 korda suurem. n Naistest võitsid enam 25– 35 -aastased (1, 6 x vs 1, 45 x) — noored naised liiguvad tasapisi meestele lähemale. n Meestest võitsid enim 45– 54 -aastased (1, 58 x vs 1, 46 x). Ekvivalentnetosissetulek, krooni Tööealiste vanuserühm 2004 Mehed Naised 2005 Mehed Naised 2006 Mehed Naised 16– 24 4742 4602 5697 5497 7211 7103 25– 34 6320 5595 7842 7153 9179 8935 35– 44 4975 4838 6319 5768 7423 7019 45– 54 4687 4875 5569 5762 7409 7116 55– 64 4803 4556 5673 5445 6696 6458 27. 11. 2008 Sotsiaaluuringute partneripäev

Kasu saamine sissetulekute tõusust: vanus n Vanuserühmades on suurim võitjad 25– 34 -aastased, kelle keskmine kuusissetulek tõusis kahe aastaga 3100 krooni (vahe pensioniealistega 2, 5 korda). n Kuni 55 -aastasteni sissetulekute kasv suhteliselt samaväärne. n Noored on viimaste aastate palgakasvust suuremat kasu lõiganud kui vanemad inimesed. Kuu ekvivalentnetosissetulek, krooni Vanuserühm 2004 2005 2006– 2004 16– 24 4673 5598 7158 +2485 25– 34 5956 7497 9057 +3102 35– 44 4904 6033 7214 +2310 45– 54 4788 5674 7251 +2463 55– 64 4662 5543 6561 +1899 65 ja vanemad 3549 4092 4754 +1205 27. 11. 2008 Sotsiaaluuringute partneripäev

Kasu saamine sissetulekute tõusust: haridus n Sissetulekute kasvust on enim kasu lõiganud kõrgemalt haritud isikud. Naiste ja meeste kasu on sama madala ja kõrge haridustasemega isikute seas. Kesktasemel haridusega isikute seas on mehed ja naised ebavõrdsed. n Esimene tase (alg- ja põhiharidus, baashariduseta kutse). Sugudevahelisi erinevusi ei ole, kuusissetuleku kasv ca 1000 krooni aastas. n Teine tase (keskharidus ja keskeri põhihariduse baasil). Meestel aastane kuusissetuleku kasv üle 1000 krooni, naistel ca 800 krooni. n Kolmanda taseme haridus (kutseõpe keskhariduse baasil, kõrgharidus). Meestel ja naistel samaväärne kiire kasv: 1100 krooni 2005. aastal ja 1600 krooni 2006. aastal. Haridustase 2004 2005 2006 Mehed Naised Esimese taseme haridus või madalam 3109 2904 3834 3507 4955 4228 Teise taseme haridus 4507 4129 5515 4911 6730 5872 Kolmanda taseme haridus 7205 5829 8335 6937 9934 8735 27. 11. 2008 Sotsiaaluuringute partneripäev

Kasu saamine sissetulekute tõusust: rikkad ja vaesed n Protsentuaalselt näib suurim sissetulekute tõus olevat madalaimal sissetulekukvintiilil — väikestes arvudes on ka väike tõus suur protsent. n Reaalselt rahas on suurim sissetuleku kasv seda suurem, mida kõrgem on sissetulekukvintiil — 1. ja 5. kvintiili sissetuleku kasvude vahe on viiekordne. 27. 11. 2008 2004 2005 2006/2004 Madalaim kvintiil 1648 2095 2544 54% Teine kvintiil 2899 3508 4251 46% Kolmas kvintiil 3919 4759 5825 48% Neljas kvintiil 5441 6497 7801 43% Kõrgeim kvintiil 9753 11 531 14 144 45% 2004 2005 2006/2004 Madalaim kvintiil 1648 2095 2544 +896 Teine kvintiil 2899 3508 4251 +1352 Kolmas kvintiil 3919 4759 5825 +1906 Neljas kvintiil 5441 6497 7801 +2361 Kõrgeim kvintiil 9753 11 531 14 144 +4391 Sotsiaaluuringute partneripäev

Sissetulekute tõusuaeg: kokkuvõte n Sissetulekute tõusust on eelkõige kasu lõiganud töötavad inimesed — riiklikud sotsiaaltoetused ei ole palkadega sammu pidanud ja neist sõltuvad isikud on langenud suhtelisse vaesusse. n Noored täiskasvanud on suurim kasu lõikajate rühm, kõrgeltharitud on saanud veidi enam kasu kui madalama haridustasemega, rikkad nautinud suuremat reaaltulu kasvu kui vaesed, noored naised on noorte meestega vahet veidi tasa teinud, vanemad mehed vanemate naiste ees sissetulekukääre suurendanud. 27. 11. 2008 Sotsiaaluuringute partneripäev

Vaesuse eri tahud — Eesti sotsiaaluuringu (ESU) moodulid n ESU-s igal aastal temaatilised moodulid. 2008: finantsiline tõrjutus, 2007: elamistingimused, 2006: sotsiaalne osalemine, põlvkondadevaheline vaesuse edasikandumine. n ESU 2009: materiaalse tõrjutuse moodul Eurostati tellimusel kõigis liikmesriikides. Piloot 2008 suvel ca 200 leibkonnas üle Eesti. n Näidisküsimusi: n Elukoha ümbruskonna korrasolek: lõhutud bussipeatused, postid, praht maas. ca 85% vastas, et “mõnikord” või “harva”. n Lastel uusi riideid, vähemalt 2 paari Eesti kliimas vajalikke jalanõusid, 3 söögikorda päevas — 2 leibkonda 200 -st vastasid “ei”. n Endal uusi riideid, minimaalselt 2 paari jalanõusid: 10%-l puudus. n Lastega saamine arsti vastuvõtule: 1– 5 leibkonda polnud vajadusel saanud. n Väiksegi summa kulutamine enda peale igal nädalal: 12% ei saanud lubada, 8% ei saanud muul põhjusel. 27. 11. 2008 Sotsiaaluuringute partneripäev

Tänan tähelepanu eest!